Obsah (10)

§ 1002§ 3§ 31§ 1§ 108§ 29§ 2§ 23§ 22§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2023. a kell 09.30, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. A. T.le (T.) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
3. Määrata A. T. (T.) usaldusisikule Oliver Ennok’ile usaldusisiku tasu summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks summas 210 (kakssada kümme) eurot, kokku 1 260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
4. Hüvitada riigi vahenditest A. T. (T.) usaldusisikule Oliver Ennok’ile usaldusisiku tasu osaliselt, summas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot, millele lisandub käibemaks summas 138.60 eurot (ükssada kolmkümmend kaheks eurot ja 60 senti), kokku 831.60 eurot (kaheksasada kolmkümmend üks eurot ja 60 senti) eurot ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EE
6. Usaldusisiku Oliver Ennok’i tasu summas 357 (kolmsada viiskümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 71.40 eurot (seitsekümmend üks ja 40 senti), kokku 428.40 eurot (nelisada kakskümmend kaheksa ja 40 senti) mõista välja A. T.lt (T.).
7. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
8. Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
9. A. T. esitas 28.09.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. 2 2-23-13788 Pankrotiavalduse kohaselt võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on 100 eurot perepoolset toetust. Alates 01.10.2023 on võlgniku sissetulekuks töötukindlustushüvitis. Võlgniku kulud kannab elukaaslane. Võlgade tasumiseks igakuiselt üle jääv summa on 0 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul 8 võlausaldaja ees kokku 63 779.70 eurot. Võlgniku suhtes on alustatud 6 täitemenetlust. Võlgniku seletuse kohaselt hakkas võlgnevuste kuhjumine käenduslepingutest, mida põhivõlgnik ei tasunud. Lisaks lõpetas endine tööandja majandustegevuse ja võlgnik jäi ilma sissetulekust. Võlgade kuhjumine ja töökoha kaotus viis ta depressioonini, mille ajal oli tööotsing raskendatud. Võlgnik on aktiivselt uut töökohta otsinud, kuid ei ole seda senini leidnud. Võlgnik võttis end töötuna arvele, talle määrati töötuskindlustushüvitis. Perepoolse toetuse ja elukaaslase abiga on ta saanud ühe võlausaldajaga maksegraafiku osas kokkuleppele, et võlakoormat veidigi vähendada. Kahjuks on see aga tõesti väike osa kõigist võlgnevustest. Võlgnik otsib endiselt aktiivselt töökohta ja saab nõustamisabi Töötukassalt. Võlgnik loodab leida lähiajal uue töökoha piisavalt suure töötasuga, et igakuiselt võlakoormat vähendada. Ta on seisukohal, et vaatamata aktiivsele tööotsingule ja arvestades tema haridustaset ning eelnevat töökogemust ja aktiivseid töökuulutusi, on vähetõenäoline, et ta leiaks töö mille palgast on võimalik kõiki kohustusi tasuda. Võlgnik soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
10. Harju Maakohus on 23.10.2023 määrustega võtnud maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Oliver Ennok’i.
11. Usaldusisik esitas kohtule 21.11.2023 aruande. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ja päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Lisaks on usaldusisik kontrollinud andmeid rahvastikuregistrist, äriregistrist ja kinnistusraamatust. Võlgnikul puudub töökoht, tema igakuiseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnik abielus ega ei ole kunagi olnud, samuti puuduvad võlgnikul järeltulijad puuduvad. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis, mis novembris
12. a oli 436.37 eurot. Võlgnik omab autoriõigust raamatutele “Tulevikuta lootus”, “Kutsumata vestlus” ja “Ajatu rahutus”. Võlgnik oli perioodil 20.01.2020 - 15.03.2023 X OÜ (registrikood XXX) ainuosanik (osamaks 2 500 eurot). Võlgnik oli juhatuse liige alates 20.01.2020 - 20.03.
13. Uueks juhatuse liikmeks on R. P., isikukood XXX. Osanikuks on alates 15.03.2023 - 07.07.2023 3 2-23-13788 olnud X OÜ (registrikood XXX) ja alates 07.07.2023 on osanikuks X OÜ (registrikood XXX). Võlgniku esitatud andmete kohaselt võõrandati ainuosalus hinnaga 150 eurot ja tehing toimus sularahas. Selgituste kohaselt kulus raha jooksvate kulude katteks. Usaldusisikule on esitatud Tallinna notar Evi Paberit 15.03.2023 koostatud ja tõestatud osaühingu osa müügileping, mille kohaselt võõrandas võlgnik XOÜ (praegune X OÜ) 2 500 eurose nimiväärtusega osaühingu osa ühes kõigi õiguste ja kohustustega X OÜ-le (registrikood XXX) hinnaga 150 eurot. Võlgnik on avaldanud, et igapäevaseid olme- ja muid kulusid tasub elukaaslane. Võlgnikul on kohustusi kokku 69 024.52 eurot. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustused järgmiste võlausaldajate ees: Bondora AS nõue summas 13 091.96 eurot; Evergreen Capital nõue summas OÜ 7 767.60 eurot; OK Incure OÜ (BB Finance OÜ poolt loovutatud) nõue summas 2 446.57 eurot; OK Incure OÜ (Esto AS poolt loovutatud) nõue summas 2 510.50 eurot; OK Incure OÜ (IPF Digital AS loovutatud) nõue summas 2 986.41 eurot; OK Incure OÜ nõue summas 5 342.73 eurot; OK Incure OÜ (Swedbank AS poolt loovutatud) nõue summas 2 658.01 eurot; OK Incure OÜ (Swedbank AS poolt loovutatud) nõue summas 1 720.35 eurot; Aktiva Finants Group OÜ (Inbank AS poolt loovutatud) nõue summas 619.16 eurot; Aktiva Finants Group OÜ (Inbank AS poolt loovutatud) nõue summas 315.40 eurot; Aktiva Finants Group OÜ (Coop Pank AS poolt loovutatud) nõue summas 3 994.86 eurot; AS Finora Group (esindaja Aktiva Finance Group OÜ) nõue summas 2 990.06 eurot; AS Finora Group (esindaja Aktiva Finance Group OÜ) nõue summas 3 108.13 eurot; Krediidikaitse Grupp OÜ nõue summas 4 070.32 eurot; Revensen OÜ nõue summas 2 647.49 eurot; Ärilaen24 OÜ nõue summas 7 773.83 eurot; Hoovi Rental OÜ nõue summas 4 981.14 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 69 024.52 eurot, millele lisanduvad kohtutäiturite tasu nõuded. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine ning äriühingu kohustuste tagamiseks antud käendused. Võlgnik oli X OÜ (endine X OÜ) võetud kohustuste käendajaks. X OÜ, kes oli võlgniku tööandjaks, lõpetas majandustegevuse
14. a aprillis ja võlgnik kaotas oma sissetuleku. Usaldusisik seisukohal, et A. T. pankrot tuleks kuulutada ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik on palunud tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele usaldusisiku (halduri) büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. II Kohtumääruse põhjendused 4 2-23-13788
15. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnikul puudub töökoht, tema sissetulekuks on alates
3. a novembrist töötukindlustushüvitis 436.37 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik omab autoriõigust raamatutele “Tulevikuta lootus”, “Kutsumata vestlus” ja “Ajatu rahutus”. Võlgnik on avaldanud, et igapäevaseid olme- ja muid kulusid tasub elukaaslane. Täitmata kohustusi on võlgnikul 17 võlausaldaja ees vähemalt 69 024.52 eurot, millele lisanduvad kohtutäiturite tasu nõuded. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja vastusest kohaselt toimub võlgniku suhtes 7 täitemenetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, 5 2-23-13788 mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole aruandes välja toonud vara tagasivõitmise võimalusi. Usaldusisik on välja toonud, et võlgnik oli perioodil 20.01.2020 - 15.03.2023 X OÜ ainuosanik, osamaksu suurus 2 500 eurot ja juhatuse liige alates 20.01.2020 - 20.03.2023, uueks juhatuse liikmeks on R. P.. Äriühingu osanikuks oli alates 15.03.2023 - 07.07.2023 X OÜ ja alates 07.07.2023 on osanikuks X OÜ. Võlgniku esitatud andmete kohaselt võõrandati ainuosalus hinnaga 150 eurot ja tehing toimus sularahas. Selgituste kohaselt kulus raha jooksvate kulude katteks. Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. 8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud 6 2-23-13788 avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 31lg 1ja Fi

MS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 11.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Usaldusisik hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine ja äriühingu kohustuste tagamiseks antud käendused. Võlgnik oli X OÜ (endine X OÜ) võetud kohustuste käendajaks. X OÜ, kes oli võlgniku tööandjaks, lõpetas majandustegevuse

1. a aprillis, mille tulemusel kaotas võlgnik oma sissetuleku. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab A. T.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. T.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
3. Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks A. T.
4. Usaldusisiku tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste 7 2-23-13788 hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1 100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220 eurot, kokku 1 320 eurot. Usaldusisik palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Usaldusisiku poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks11 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: - võlgnikule teabenõude koostamine ja esitamine – 0,5 tundi; - erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse päringute koostamine ja edastamine – 0,5 tundi; - päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine – 3 tundi; - tutvumine teabenõuete vastustega ja täiendavate päringute tegemine – 1 tundi; - kõikide saadud andmete analüüsimine kogumis ning vara- ja võlanimekirja koostamine – 5,5 tundi; - kohtuistungil osalemine maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks – 0,5 tundi. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot.

§ 23

lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on

§ 23lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot.

8 2-23-13788 Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele, v.a 0,5 tundi kohtuistungil osalemise eest. Kuna kohus asjas kohtuistungit ei määranud ega pidanud, siis nimetatud ulatuses ei ole ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 10,5 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennok’i usaldusisiku tasu summas 1 050 eurot, millele lisandub käibemaks summas 210 eurot ehk kokku 1 260 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EEXXX. Kohus on käesoleva 12.12.2023 kohtumäärusega on välja kuulutatud A. T. pankroti. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et A. T.l puudus vara ja esines alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti.

§ 23

lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 693 eurot (10,5 h x 66).

§ 23

lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 693 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok 9 2-23-13788 OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 138.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138.60 eurot, kokku 831.60 eurot üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is. Ülejäänud tasu summas (1 050 – 693) 357 eurot, millele lisandub käibemaks 71.40 eurot kuulub tasumisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10