§-le 172. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (
Usaldusisik peab võlgnikule jätma 25 % võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust. Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas, 30-ndaks septembriks aruande. Esimene aruanne tuleb Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleisse esitada 30.09.2019. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on sätestatud
I aruande eelselt esitas võlgnik järelpärimise, millele kohus vastas ja seejärel esitas võlgnik 30.09.2019 aruande koos lisadega. II aruanne koos lisadega on esitatud 30.09.
§-le 172. Võlgnik kohustus esitama iga-aastaselt 30-ndaks septembriks aruande. Viimane aruanne on võlgniku poolt esitatud 14.09.2023 koos pangakontoväljavõtetega. 14.09.2023 esitas võlgnik kohtule ka taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 2
) § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. M. K. kohustustest vabastamise menetlus algatati 13.09.2018 ja 13.09.2023 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5 aastat. Eeltoodust tulenevalt annab kohus võlausaldajatele tähtaja, so 14 päeva kohtunõude kättesaamisest, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha esitamiseks. Lisaks eeltoodule tuleb võlausaldajatel vastavaks tähtajaks teatada, millal ja millises suuruses on võlgnevusi täidetud või puuduvad võlgnevuse katteks laekumised.
§-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11). Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlgnik on viimases aruandes märkinud, et ei ole seoses kõrghariduse omandamisega saanud tegeleda tulutoova töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt/pahatahtlikult oma kohustuste täitmisse. Võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja jätta võlgnik M. K. täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
) § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. M. K. kohustustest vabastamise menetlus algatati 13.09.2018 ja 13.09.2023 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5 aastat.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). 13. M. K. kohustustest vabastamise menetlus algatati 13.09.2018 ja 13.09.2023 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5 aastat. 14.09.2023 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik M. K. ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud
sätestatud kohustusi ning võlgnik on
lg 2 p 2 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud
§-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus on seisukohal, et seetõttu ei ole põhjendatud ka menetluse pikendamine ja võlgnikule täiendava tähtaja määramine (
lg 51), mida on alternatiivselt võimalikuks pidanud Era Liisingu Inkassoteenused. 14.
lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 08.11.2023 toimunud kohtuistungil ära võlgniku, kes kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlausaldajad ei ole soovinud ärakuulamisest osa võtta. Võlausaldajad on kirjalikult avaldanud enda seisukohad, mh avaldanud, et võlgnevuste katteks laekumised puuduvad. AS SEB Pank on avaldanud, et nõuded puuduvad. Samas ei ole kohus tuvastanud, et võlgnik oleks võlausaldajale võlgnevust tasunud. ERA Liisingu Inkassoteenused, Aktiva Finance Group OÜ, Julianus Inkasso OÜ ja Kohtutäitur Katrin Vellet on seisukohal, et M. K. tuleb täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Telia Eesti AS on avaldanud, et nõustub täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Holm Bank AS ja Kohtutäitur Kaire Põlts jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 15. Käesolevas menetluses täitis võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise ning
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Tuvastatult ei ole võlgnik 5 aasta jooksul võlausaldajatele väljamakseid teinud, samas on ta kasutanud enda rahalisi vahendeid iluprotseduuridele, hobile, aidanud rahaliselt abikaasat, tasunud võlgnevusi teistele 5
Seega on täidetud
lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus jätab rahuldamata võlgniku M. K. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldub M. K. (K.) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus M. K. (K.) usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.