← Eesti

3-23-2628/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 02.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2628 MEXC Estonia OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2023 otsus

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) väljastas 05.11.2020 MEXC Estonia OÜ-le virtuaalvääringu tegevusloa nr FVT
  3. MEXC Estonia OÜ esitas 15.06.2022 RAB-le majandustegevuse registri (MTR) keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse tulenevalt 15.03.2022 jõustunud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatustest. 3-23-2628
  4. RAB jättis 17.11.2023 otsusega nr 6-1/98-1 MEXC Estonia OÜ tegevusloa muutmise taotlusse läbi vaatamata ja tunnistas tegevusloa nr FVT000278 kehtetuks.
  5. MEXC Estonia OÜ esitas 20.11.2023 halduskohtule kaebuse RAB-i 17.11.2023 otsuse nr 6-1/98-1 kehtetuks tunnistamiseks ning RAB kohustamiseks andma MEXC Estonia OÜ-le virtuaalvääringu tegevusluba viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamist.
  6. RAB taotles 15.12.2023 vastuses kaebaja EÕK taotluse rahuldamata jätmist.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2023 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on EÕK vajadus. Kuna äriühingu põhitegevuseks on virtuaalvääringu teenuse osutamine ja muud tegevust äriühingul ei ole, on virtuaalvääringu teenuse pakkumist võimaldava tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaebaja majandustegevus suuresti takistatud. Välistatud pole, et kaebaja võib majandustegevuse peatumisel kliente oma konkurentidele kaotada ja nende tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu ei pruugi olla enam ilma raskusteta võimalik. Tegevusloa puudumisel võib kaebajal tekkida vajadus olemasolevad töötajad koondada ning seeläbi kanda rahalisi kohustusi; 2) kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt olematuteks. Kaebuse sisulist perspektiivi saab kohus hinnata edasise menetluse käigus. Samas ei saa ka vaidlustatud haldusakti pidada ilmselt õigusvastaseks; 3) RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond (nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja
  8. ptk) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb kaalukas avalik huvi. RAB tuvastas, et kaebaja tegevus võib Eestis olla üksnes formaalne ning kaebaja tegelik huvi on ära kasutada tegevusluba Eestis kui Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning seeläbi tõsta oma usaldusväärsust. Kaebaja tegutseb Hiina äriühingu Mexc Global loodud platvormi kaudu, kaebaja veebilehelt ei ole võimalik saada informatsiooni kaebaja tegevuse kohta Eestis, kliendid suunatakse teenust tarbima Mexc Global veebilehele ning kaebaja klienditugi ei asu Eestis. Kaebajal on küll Eestis kolm töötajat, kuid neist kaks (sh äriühingu kontaktisik) on tööl vaid 0,10 määraga ning seejuures töötab üks 0,1 määraga töötaja veel üheksas virtuaalvääringu teenusepakkuja ettevõttes 0,1 osakoormusega ja ühes ettevõttes kui juhtimis- ja kontrollorgani liige. 1.0 määraga töötaja, kes on I kaitseliini töötaja töötab sama koormusega veel kahes virtuaalvääringu teenust pakkuvas äriühingus. Eelneva põhjal ei saa alusetuks pidada vaidlustatud haldusaktis toodud kahtlust, et sellisel juhul on äärmiselt raske, kui mitte võimatu, rahapesu riske maandada. Seega esineb EÕK kohaldamata jätmiseks ülekaalukas avalik huvi, tagamaks virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. RahaPTS-s kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kaebajal lasub vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks ning kahtluse korral tuleb kaebajal endal välja selgitada andmed klientide ja tehingute kohta. Vaidlustatud RAB otsuses kirjeldatud asjaolud annavad piisavalt aluse kahtluseks, et käesoleval juhul ei ole tõhus ja operatiivne järelevalve tagatud. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust jätkata ja/või taotleda tekkinud kahju hüvitamist. 2

(3)3-23-2628 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja EÕK kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal esineb EÕK vajadus; 2) kaebus omab eduperspektiivi; 3) avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huvi. Halduskohus pole ära näidanud, et kaebaja tegevusest lähtub konkreetne oht. Kaebajale tehtud etteheited olid teoreetilist laadi. Halduskohus on valesti tuvastanud huvide kaalumise aluseks olevad asjaolud. RahaPTS-st tulenevaid kohustusi ei pea täitma palgaliste töötajate kaudu, vaid seda võib sisse osta teiselt äriühingult. Kaebaja tegevus võimaldab tõhusat kliendi järelevalvet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1 ja lg 2).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2).

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal esineb EÕK vajadus, kuna RAB-i vaidlustatud tegevuse tulemusena on ta kohustatud oma tegevuse lõpetama.
  2. Ringkonnakohus hinnangul ei saa pelgalt kaebuses toodud väidete alusel jätta EÕK-d kohaldamata, sest see sisaldab esialgse hinnangu kohaselt põhjendatud viiteid sellele, et RAB-i ettekirjutus võib olla õigusvastane. Nimetatud küsimust hinnatakse põhjalikult asja arutamisel.
  3. EÕK kohaldamisel on küsimus, kas avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles. Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et halduskohus on kirjeldanud abstraktset ohtu, seostamata seda konkreetselt kaebajat puudutava juhtumiga. Vaidluse all on eeskätt küsimus, kas kaebajal on piisav seos Eestiga. Halduskohtu põhjendused ei luba järeldada, et kaebaja kirjeldatud kliendi tuvastamise ja hoolsusmeetmete protsess oleks ilmselgelt puudulik ning et just sellest lähtub konkreetne oht avalikule huvile. Kohtule esitatud teabe alusel pole praeguses menetlusetapis võimalik järeldada põhjendatud kahtlust, et EÕK kohaldamine tooks kaasa selle, et RAB ei saaks kaebaja tegevuse üle järelevalvet teostada, kaebaja ärimudeli eesmärgiks ongi toetada rahapesu ja terrorismi või et kaebaja on jätnud varem andmed esitamata ja sellega toonud kaasa avaliku huvi kahjustamise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus asjas nr 3-231625, p 13 ja 31.07.2023 määrus asjas nr 3-23-1553, p-d 15–17).
  4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning kohaldab kaebaja taotletud EÕK-d. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.