) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ekspertiisikulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata ekspert, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot (
). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
lg 2).
lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
2. Pooled ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte ühine tegelik tahe konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimiseks (vt RKTKo 3-2-1-124-14 p 28, RKTKo 3-2-1-103-16 p 18). Hageja on põhjendanud võlatunnistuse andmist sellega, et hageja on osutanud kostjale maaklerteenust ja summa näol on tegemist tasuga teenuse eest. Eeltoodut arvestades on pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu. 3
tähenduses ei piisa, vaid see tuleb tõendada (vt RKTKo 24.03.2017 3-2-1-103-16, p 21). Kostja esitatud veebilehel www.okidoki.ee olevate müügikuulutuste väljatrükid ei sisalda teavet selle kohta, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu maksmist (dtl-d 88-91). Kostja poolt korteri müügikuulutuse avaldamine ei tõenda seda, et samaaegselt kostja enda poolt kuulutuse avaldamisega on hageja kostjale teenust osutanud. Kohus on jätnud kostja vande all antud seletuse tervikuna arvestamata, sest see on ilmselt ebausaldusväärne. Seetõttu ei hinda kohus kostja seletust tõendina. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud võla puudumist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlatunnistuses märgitud 1500 euro tasumise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot. 4. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude 1500 eurot tasumata osalt alates otsuse jõustumisest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Seetõttu on hagiavaldus viivise tasumise nõudes põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1500 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1500 eurot. 5. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 6.
Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.
lg 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
lg 2 lause 3 sätestab, et riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Ekspertiisi määramise ja teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 26 lg 5 sätestas, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Hagimenetluses riikliku ekspertiisiasutuse tehtud ekspertiisi tegemise kulud määrab kindlaks kohus, kes otsustab ühtlasi ekspertiisikulude menetluskuludesse kandmise. KES § 26 lg 3 sätestas, et ekspert lisab kohtule, prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi, milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend. KES § 261 lg 1 sätestas, et ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna 4
lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 315 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. 10.
p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud eksperdi- ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja on kulud 282 eurot ette tasunud (
Kohus määras eelnevalt kindlaks ekspertiisikulude suuruse 282 eurot. Kohus leiab, et tegemist on olnud vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, kuivõrd see on olnud vajalik eksperdiarvamuse saamiseks, mida hageja on soovinud tõendina kasutada. 11.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on vaielnud vastu hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele (dtl 256). Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 14,75 tundi. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 1475 eurot hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: 05.12.2022 kliendi konsulteerimine, ajakulu 1 tund, 17.01.2022 hagimaterjalidega tutvumine, ajakulu 1 tund; 21.01.2023 hagiavalduse koostamine, ajakulu 2,5 tundi; 28.02.2023 kostja vastusega tutvumine, ajakulu 1 tund; 03.03.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja vastusega, ajakulu 1 tund; 17.05.2023 kostja täiendava seisukohaga tutvumine ja selle analüüs, ajakulu 2 tundi; 18.05.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt kostja täiendava seisukohaga, ajakulu 1 tund; 30.05.2023 kostja vastuväidetega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; 24.07.2023 kliendi konsulteerimine seonduvalt ekspertiisitaotlusega, ajakulu 0,5 tundi; 14.08.2023 kliendi konsulteerimine enne kohtuistungit, ajakulu 1 tund; 31.08.2023 kohtuistungi protokolliga tutvumine, ajakulu 1 tund; 16.10.2023 kohtumäärusega tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; 23.10.2023 ekspertiisiaktiga tutvumine, ajakulu 1 tund; 26.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 1 tund. Kohus leiab, et kliendi nõustamine, asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine (ajakulu kokku 4,5 tundi) on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 1,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. 5
Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 2 tundi. Kostja vastuse vähest mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja vastusega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et kostja täiendava seisukohaga tutvumine on
Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 3 tundi. Kostja täiendava seisukoha mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 2,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja seisukohaga tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 2,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus leiab, et kostja vastuväidetega tutvumine on
Kliendi nõustamine on VÕS § 624 lg 1 mõistes esindaja teavitamiskohustuse täitmisena vajalik toiming. Toimingute ajakulu kokku on 0,75 tundi. Kostja vastuväidete mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on nimetatud toimingute tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kostja vastuväidetega tutvumiseks ja kliendi nõustamiseks kulunud 0,75 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kliendi nõustamine enne kohtuistungi toimumist (ajakulu 1 tund) on vajalik toiming, arvestades seda, et hageja osales ilma esindajata kohtuistungil isiklikult. Tsiviilasja materjalide mahtu ja asja õiguslikku keerukusastet arvestades on nimetatud toimingu tegemiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja poolt kliendi nõustamiseks kulunud 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kohtuistungi protokolliga tutvumine (ajakulu 1 tund) on
Kohtuistungi kestust, istungil toimunud arutelu ja poolte vande all ülekuulamist arvestades on 1 tund protokolliga tutvumiseks mõistlikult vajalik aeg. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja protokolliga tutvumiseks kulunud 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kohtumäärusega ja tõendiga tutvumine (ajakulu 1,5 tundi) on
Dokumentide mahtu arvestades on 1,5 tundi tutvumiseks mõistlikult vajalik aeg. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja esindaja kohtumäärusega ja tõendiga tutvumiseks kulunud 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja esitamine (ajakulu 1 tund) on
lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine ning on selliselt vajalik toiming. Menetluse keskmist ajalist kestust ning menetluskulude nimekirja mahtu arvestades on nimekirja koostamiseks kulunud aeg 1 tundi põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni ulatuses. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 1175 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 11,75 x tunnitasu 100 eurot = 1175 eurot). 12. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 315 eurot ja ekspertiisikulud 282 eurot ning kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 1175 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (1475-1175=300). 6
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1772 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.