Obsah (6)

§ 171§ 173§ 175§ 172§ 150§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 05.07.2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13900 Tsiviilasi A V(pankr

§ 171

lg 2 p-is 4 sätestatud aluse esinemisel sätte kohaldamise ja õigustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 30.05.2023 esitas A V kohtule täiendava seisukoha, milles selgitas, et võlgnik on kulutanud selle raha igapäevaste vajaduste jaoks, nagu riided ja toit. Samuti hoolitses võlgnik oma alaealise poja eest ning osundas teda kõige vajalikuga. Kuna pojal olid raskused õppimisega, siis oli võlgnik sunnitud palkama eraõpetaja. Kogu selle raha on võlgnik kulutanud umbes kahe aastaga. Alates 17.07.2021 ei ole võlgnik võlausaldajatele enam maksnud. Algselt oli see seotud töö puudusega, kuid samal ajal on ta proovinud endale leida sobivat tööd. 2018. aastal võlgnikule tehtud operatsiooniga seoses olid vastunäidustused ja võlgnik ei saanud tõsta raskusi üle 20 kg. Seoses sellega oli ka tööotsimine keeruline.

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Seega keeldumise eeldusteks peab olema tahtlus või raske hooletus ning see, et ta on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tõendatud ei ole A V tahtlus või raske hooletus võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Võlgnik võttis raha enne taotluse esitamist välja. Taotluses ei olnud valeandmeid. Pankrotihalduri nõudmisel esitas A V kõik pangakonto väljavõtted. Samuti on pankrotihaldur küsinud pensioniraha kohta ning A Vandis omal võimalusel selgituse selle kohta vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Võlgnik leiab, et ei esine alust kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Enne pankrotiavalduse esitamist tasus võlgnik võlausaldajatele võimalikult palju, kuna tal oli töökoht. 02.06.2023 kirjaga palus kohus pankrotihaldur Andrias Palmitsal ja A V võlausaldajatel (AS Inbank Finance, Swedbank AS, Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, PLACET GROUP OÜ, Coop Finants AS ja Bondora AS) esitada seisukoha A V kohutustest vabastamise menetluse algatamise osas kohtule hiljemalt 09.06.2023. 02.06.2023 esitas PLACET GROUP OÜ kohtule vastuse, milles märkis, et tulenevalt võlgniku poolt mitte ühegi kohustuse mitte mingil kujul täitmisest ja asjaolust, et võlgnik ei ole iseseisvalt teinud ühtegi reaalset tegevust, et tasuda enda võlgnevusi või jõuda võlausaldajatega mingisugusele kokkuleppele võlgnevuste tasumise osas, loeb võlausaldaja, et võlgnik on käitunud 2 pahauskselt enda kohustuste osas ja sellest tulenevalt ei tohiks kohus algatada kohustustest vabastamise menetlust. 07.06.2023 esitas AS Inbank Finance kohtule vastuse, milles teatas, et Inbank-il vastuväiteid ei ole. 08.06.2023 esitas pankrotihaldur Andrias Palmits kohtule seisukoha. Pankrotihaldur on avaldanud oma arvamuse kohustustest vabastamise menetluse alustamise kohta 27.04.2022 taotluses, milles ta palus pankrotimenetluse lõpetada. Haldur jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt on pensionifondi osakute tagasivõtmine ja saadud raha arvel V Gile (G) ülekande tegemine oluliselt mõjutanud võlgniku võimet täita kohustusi võlausaldajate ees ning seetõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta alustamata. Pankrotihaldur nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määruses toodud lõppseisukohaga, et maakohus peab uuesti hindama, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus saab alustada või mitte ning seda seisukohta täiendavalt põhjendama. Selleks peaks aga A Vise kohtule selgitama, miks kõnealune 2000 euro suurune rahaülekanne V Gile tehti ning kuidas see oli võlgniku ja võlausaldajate huvides. Haldur nõustub ka sellega, kui maakohus hindab muid asjaolusid ja tõendeid, mida vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusele kohustustest vabastamise menetluse alustamise otsustamiseks hindama peab. Siiski, need asjaolud ning tõendid peaks käesoleval juhul esitama huvitatud isikuna võlgnik, kuivõrd haldur on ametist vabastatud ning halduril ei ole volituste puudumise tõttu võimalik uut informatsiooni koguda ega kohtule esitada. 09.06.2023 esitas Swedbank AS kohtule arvamuse. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Võlgniku kontoväljavõttelt nähtub, et päev enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnikule Pensionikeskuselt laekunud 5164,42 eurot ning pankrotiavalduse esitamise päeval on võlgnik võtnud sularahas kontolt välja 3215 eurot ning tasunud V Gile 2000 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. Kohus märkis 09.06.2022 kohtumääruses, et võlgnik ei osanud või soovinud seletada, miks ta tegi V Gile ülekande, kuid on avaldanud, et laenu ta nimetatud isikult saanud ei ole. Kohus on küsinud peale maakohtusse kohtulahendi tühistatud osas asja tagasi saatmist võlgnikult täiendavaid selgitusi Pensionikeskuselt laekunud summade kohta, kuid täiendavat infot ei ole võlgnik edastanud. Võlgniku vastuses ei sisaldu uut informatsiooni. Lisaks on kohus leidnud korrektselt, et enne ajutise halduri määramist on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, kulutades kogu Pensionikeskusest saadud summa igapäevasteks kulutusteks. Seejuures võlausaldajate nõudeid ei ole antud summa arvelt rahuldatud. Seetõttu võlausaldaja nõustub kohtu 09.06.2022 kohtumääruse järeldusega, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Swedbank AS palub jätta A V kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Ülejäänud võlausaldajad kohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. 28.06.2023 kuulas kohus ära A V. Pankrotiavalduses esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesolevas asjas kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätted (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus § 68 lg 2).

§ 171

lg 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra 3 kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 09.05.2022 määruses oli kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata

§ 171lg 2 p 4 alusel.

Kohus tõi eeltoodud määruses esile, et võlgnik esitas pankrotiavalduse 03.09.2021 ning sellele lisatud võlanimekirja kohaselt oli võlgnikul teadaolevaid kohustusi 15 727,26 eurot (pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 18 154,86 eurot). Võlgniku kontoväljavõttelt nähtub, et päev enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnikule Pensionikeskuselt laekunud 5164,42 eurot ning pankrotiavalduse esitamise päeval on võlgnik võtnud sularahas kontolt välja 3215 eurot ning tasunud V Gile 2000 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. Võlgnik ei osanud või soovinud seletada, miks ta tegi V Gile ülekande, kuid on avaldanud, et laenu ta nimetatud isikult saanud ei ole. Kohus oli seisukohal, et võlgnik on muutnud ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades võlgniku sissetuleku liike ning suurust ei ole tõenäoline, et võlausaldajate nõudeid õnnestuks tasuda kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnik on seega tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei ole olnud võimalik kohustusi täita vähemalt osaliseltki. Tallinna Ringkonnakohus tõi 03.11.2022 määruses muuhulgas esile, et kuivõrd maakohus ei ole hinnanud, kas vaatamata

§ 171

lg 2 p-s 4 ettenähtud aluse esinemisele esineb ka asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, on maakohtu otsustus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta ennatlik. 30.05.2023 esitas võlgnik kohtule täiendava seisukoha, milles selgitas, et võlgnik on kulutanud Pensionikeskuselt laekunud raha igapäevaste vajaduste jaoks, nagu riided ja toit. Samuti hoolitses võlgnik oma alaealise poja eest. Kuna pojal olid raskused õppimisega, siis oli võlgnik sunnitud palkama eraõpetaja. Kogu selle raha on võlgnik kulutanud umbes kahe aastaga. Alates 17.07.2021 ei ole võlgnik võlausaldajatele enam maksnud. Algselt oli see seotud töö puudusega, kuid samal ajal on ta proovinud endale sobivat tööd leida.

1. aastal tehti võlgnikule operatsioon, millega seoses olid vastunäidustused ja võlgnik ei saanud tõsta raskusi üle 20 kg (kd I, tl 216-217). Seoses sellega oli ka tööotsimine keeruline. Tõendatud ei ole A V tahtlust ega rasket hooletust võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Võlgnik võttis raha enne taotluse esitamist välja. Taotluses ei olnud valeandmeid. Pankrotihalduri nõudmisel esitas võlgnik kõik pangakonto väljavõtted. Samuti on pankrotihaldur küsinud pensioniraha kohta ning A V andis omal võimalusel selgituse selle kohta vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Võlgnik leiab, et ei esine alust kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku tõenditest nähtuvalt on võlgnik PLACET GROUP OÜ-le tasunud
2. aastal kokku 583 eurot (kd I, tl 122-134), PLACET GROUP OÜ-le
3. aastal kokku 1489,31 eurot (kd I, tl 135-153, pöördel), Bondora AS-ile
4. aastal kokku 2865,77 eurot (kd I, tl 154-179, pöördel), Bondora AS-ile
5. aastal kokku 3434,64 eurot, PLACET GROUP OÜ-le
6. aastal kokku 398,55 eurot, IPF Digital AS-ile
7. aastal kokku 100 eurot (kd I, tl 177-200), Bondora AS-ile
8. aastal kokku 970 eurot, PLACET GROUP OÜle
9. aastal kokku 305,78 eurot ja IPF Digital AS-ile
10. aastal kokku 350 eurot (kd I, tl 201215). Eesti Töötukassa 27.12.2019 otsusega nr xxxx „Töövõime hindamine” hinnati A V töövõimet ning tuvastati osaline töövõime perioodiks 20.11.2019-09.11.2024 (kd I, tl 82). 4 28.06.2023 kuulas kohus ära võlgniku. Võlgnik selgitas, et ta käesoleval hetkel ei tööta ja on Töötukassas töötuna arvel. Võlgnik töötas kuni aprillikuuni kinnisvarahoolduse firmas, kuid temaga lõpetati leping ära aprillikuus. Võlgnik töötas koristajana. Praegu ta otsib tööd. Hetkel ei ole veel leidnud. Võlgnik selgitas, et aktiivsed tööotsingud käivad. Ta otsib tööd erinevates valdkondades, kuna ta on ka varem töötanud erinevates valdkondades. Võlgnikul on probleemid eesti keelega. Tal on A2 tase eesti keeles, aga ta ei suuda teha ära B1 taset. Võlgniku sissetulekuks hetkel on töövõimetuspension 300 eurot, lapsetoetus 80 eurot ja elatis lapsele 95 eurot, mille isa kannab poja kontole. Mis puudutas kulutusi poja eraõpetajale (eesti keel, inglise keel ja matemaatika), siis selles osas selgitas võlgnik, et see oli umbes 130 eurot ja praegu seda kulu ei ole. Võlgniku ülalpidamisel on 16-aastane poeg. Pärast pankrotiavalduse esitamist (03.09.2021) ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuna tal puudusid sissetulekud. Samas kinnitas võlgnik, et kui kohus peaks algatama võlgniku kohustusest vabastamise menetluse, siis võlgnik on suuteline võlausaldajatele igakuiselt väljamakseid tegema, kasvõi 10 eurot. Kui võlgnik leiab töökoha, siis ta hakkab maksma. V Gile tehtud ülekande 2000 eurot osas selgitas võlgnik, et ülekanne tehti põhjusel, et võlgnik seda raha ära ei raiskaks. Võlgnik andis selle raha talle hoiule. Võlgnik talle võlgu ei olnud. Samas see on raha on käesolevaks ajaks ära kulutatud. V G võimaldas võlgnikul 2000 eurot ära kasutada. Ülejäänud raha (s.o 3215 eurot) võttis võlgnik sularahas välja, mille võlgnik kulutas igapäevastele vajadustele (näiteks riided, toit) ja poja eraõpetajale. Võlgnik kinnitas, et ta teeb endast kõik võimaliku, et enda sissetulekuid suurendada ja võlausaldajatele midagi ära maksta. Võlgnikul on osaline töövõimetus alates
11. eluaastast. Oma tervise tõttu ta kahjuks 12 tundi järjest ei saa töötada. Nii nagu võlgnik varem töötas, ta oma tervise tõttu enam töötada ei saa. Võlgnik otsib tööd. Väga suure summa peale ta ei looda. Kasvõi miinimum palk või 500-600 eurot + pension, elatis ja lapsetoetus. Kohtul on

§ 171

lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.04.2013 määrus nr 3-2-1-46-13, p 10). Kohus leiab, et algatada tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlgnik on kohtule selgitanud oma sissetulekute suurust. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps. Samuti on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees, vaatamata oma raskele majanduslikule olukorrale. Täiendavalt on võlgnik selgitanud Pensionikeskuselt laekunud 5164,42 euro kasutamist ja seda, et võlgnik ei ole tulenevalt oma raskest majanduslikust olukorrast olnud võimeline tasuma peale pankrotiavalduse esitamist oma kohustusi võlausaldajate ees. Siiski on võlgnik avaldanud tahet ja soovi täita kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipäraseid kohustusi, saades sissetulekuid ning tasuda võlgnevusi. Võlgnik kinnitas kohtule, et ta tegeleb aktiivselt tööotsingutega. Kohus leiab, et eeltoodu õigustab kohustustest vabastamise menetluse algatamist tulenevalt

§ 171lg 2 p-ist 4.

Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei saa kahjustada võlausaldajate huve rohkem, kui menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate peamine huvi on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Seda huvi ei pruugi kõige paremini tagada menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate huvid võivad olla paremini kaitstud võlgadest vabastamise menetluses, mille raames on

§ 173

lg 1 järgi võlgniku üheks peamiseks kohustuseks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samuti selgitab kohus, et võlausaldajatel on

§ 175

lg 5 alusel võimalus taotleda ennetähtaegset menetluse lõpetamist juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. 5

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt on V G esitatud nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta. Tulenevalt sellest nimetab kohus A V usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel V Gi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173

):tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25 % töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75 % kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade kohta: võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 218 euro (1/3 654 eurost) võrra. 1000 – 654 – 218=128 eurot, millest 25 % (32 eurot) jääb võlgnikule ja 75 % (96 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175

lg-d 2 ja 5).

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 09.05.2022 määrusega jättis kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

§ 3

lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise menetluses tehakse lahend võlgniku huvides. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega seonduvad võlgniku menetluskulud tuleb jätta võlgniku enda kanda. Pankrotihaldur Andrias Palmits selgitas 01.09.2022 seisukohas, et A V pankrotimenetlus on lõppenud ning kaevatav määrus on pankrotimenetluse lõpetamise ja halduri vabastamise osas jõustunud. Seetõttu pankrotivara, millesse õigusabikulusid välja mõista, käesolevaks ajaks puudub. Pankrotihaldur Andrias Palmits leidis, et menetluskulud peaksid jääma igal juhul A V kanda. Haldur saaks menetluskulusid hüvitada pankrotivara arvel, kuid eespool märgitult pankrotivara puudub. Kohus märgib, et ülejäänud menetluskulud tuleb jätta neid kandnud isiku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 7