← Eesti

1-22-1140/45

Obsah (4)§ 199§ 68§ 75§ 871

1-22-1140 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-1140 (22231500093) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Vassiljevi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva, mille kandmise alguseks loeti 10.01.

  1. Kohtuotsus jõustus 25.03.
  2. Kinnipidamisasutuses A. Vassiljevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemises, millega ohustab rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik hakkab uuesti narkootikume tarvitama, on majanduslikud raskused, ei leia oma probleemidele sobilikke lahendusi ning käitub riskivalt ja impulsiivselt. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla A. Vassiljevi allutamist karistusjärgsele käitumiskontrollile.
  3. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Vassiljevile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis oleks otstarbekas pärast karistuse ärakandmist kohaldada A. Vassiljevile käitumiskontrolli tähtajaga 2 aastat. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks kohustada A. Vassiljevit täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega;

§ 75lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis.

Süüdimõistetu ja prokuröri poolt kohtuistungil välja toodu

  1. A. Vassiljev avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kinnipeetav leidis, et tegemist oleks topeltkaristamisega. A. Vassiljev avaldas soovi Saksamaale tööle minna ning tõi välja, et Eesti Vabariigis tal elukohta ei ole.
  2. Prokurör leidis, et vangla taotlus A. Vassiljevi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku. Prokuratuuri arvates väited Saksamaale tööle mineku suhtes on tingitud sellest, et kohus ei kohaldaks tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Samas karistusseadustiku muudatused lubavad kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka juhul kui isikul ei ole öelda kindlat elukoha aadressi. Seega väide, et A. Vassiljev ei tea, kuhu ta pärast vangistusest vabanemist elama asub, ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokuratuur palus vangla taotluse rahuldada ja kohaldada A. Vassiljevile karistusjärgset kontrolli vangla iseloomustuses ära toodud tingimustel. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja karistusregistri kehtivate andmetega, kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu A. Vassiljevi suhtes ei ole põhjendatud. 8.

§-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud

§ 871lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2.

Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis

§ 871lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi.

Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks 2

(3)1-22-1140 ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri). 9. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua. Formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks 10.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut: 1) on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest, 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

  1. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kuna kohustuslik käitumiskontroll kehtestati esmakordselt 01.07.2019 jõustunud seadusega, siis ei ole sellel kui karistust raskendaval karistusseadusel § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et nii lg 2 p-s 1 kui ka p-s 2 nimetatud mõlemad kuriteod nullum crimen sine lege - põhimõtte järgimiseks olema toime pandud pärast kohustuslikku karistusjärgset käitumiskontrolli kehtestava seaduse jõustumist
  2. 09.03.2022 otsusega tunnistas Harju Maakohus A.Vassiljevi süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Kuritegu oli toime pandud 28.08.2021. Enne seda on A.Vassiljevi karistatud Harju Maakohtu 22.07.2019 otsusega ktiminaalasjas nr 119-5234

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud.

Süüteo toimepanemise kuupäevaks on 11.02.

  1. Seega nähtub kinnipeetava kehtivatest karistusregistri andmetest ja eeltoodud kohtuotsustest, et eelviimase kuriteo on A. Vassiljev toime pannud enne kohustuslikku karistusjärgset käitumiskontrolli kehtestava seaduse jõustumist. Järelikult ei ole A. Vassiljevile võimalik kohaldada

§-s 871 sätestatud karistusjärgset käitumiskontrolli, sest seadusel, mis halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

  1. Eeltoodust tulenevalt, kuna ei ole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused, jätab kohus A. Vassiljevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021 § 87 1 komm
  2. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.