Obsah (5)

§ 56§ 12§ 15§ 16§ 57

4-23-3168 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3168 (233023003465) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kaebu

§ 56lg 1 sätestatud põhimõttega.

Seega palus kaebaja alternatiivselt kaaluda kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle täiendusega, edastatud seisukohaga ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
5. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas 3 4-20-4756 menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
6. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10).
7. Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.09.2023 otsusega väärteoasjas nr 233023003465 on määratud menetlusalusele isikule A. Bogdanovile karistuseks rahatrahv 240 eurot LS § 227 lg 2 alusel selle eest, et 17.09.2023 kell 14:26 Sinimäe alevikus, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn- Narva maantee 191 kilomeetril juhtis A. Bogdanov mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus A. Bogdanov LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
2. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.
3. Antud juhul peab kohus hindama, kas tõendamist on leidnud A. Bogdanovi poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades.
4. Kaebuses on menetlusalune isik välja toonud, et kui politseiauto oli ta peatanud ja selgitanud, et ta sõitis liiga kiiresti, siis politseiametnik kinnitas, et tõendid kiiruse ületamise kohta on olemas, kuid selle kohta ühtegi fotot ei tehtud, lisatud ega viidatud protokollis. Kaebuse esitaja sõnul ütles ohvitser(silmas peetud politseiametnikku), et kasutas tagurpidi antenni, mis vaikimisi fotosid ei tooda. Kaebaja leidis, et tõendite esitamisel on valetatud ja ebaseaduslikult esitatud tõendid on kehtetud ning neid tuleb jätta tähelepanuta. Kohus märgib, et kaebaja on eksinud, et kiirmenetluse otsuses ei ole viidatud tõenditele. Kiirmenetluse otsuse osas muud tõendid ja andmed on viidatud kahele videosalvestisele, mis on esitatud ka väärteotoimikus kohtule tutvumiseks. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud videosalvestisega xxx pardakaamera videosalvestisega. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide nagu tõenditele ei oleks viidatud. Kohus märgib, et kuigi on kahetsusväärne, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei ole tehniliste vahendite kaudu võimalik menetlusalusele isikule videosalvestist koheselt esitada, siis ei tähenda see, et tõendid oleksid kogutud ebaseaduslikult.
5. VTMS § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevatest videosalvestistelt nähtub, et 17.09.2023.a Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maantee
6. kilomeetril kella 14:26 ajal mõõdeti mootorsõiduki Nissan Primera reg. nr xxx kiiruseks 117 km/h, laiendmääramatus 5 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega on ületatud 4 4-20-4756 lubatud suurimat sõidukiirust 22 km/h võrra. Kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X seerianumbriga xxx. Kiirust mõõtis patrullpolitseinik E O .
7. Väärteomenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik andnud ütlusi. A. Bogdanov on sõiduki juhtimist antud ajal ja kohas tunnistanud, selgitades kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt, et jäi mõttesse ja ei hoidnud kiirusel silma peal, tunnistab süüd. Kaebuses on isik toonud välja, et väärteo toimepanemise kohta antud ütluste alla kirjutatud fraas „etteloetud õigesti“ tähendas, et isik ei nõustu rikkumisega. Kohtule jääb sarnaselt kohtuvälise menetleja seisukohaga arusaamatuks, kuidas saab fraas „etteloetud õigesti“ tähendada rikkumisega mitte nõustumist. Kohus leiab, et nimetatud fraas siiski tähendab, et kaebajale oli õigesti etteloetud tema poolt antud ütlused, ta nõustus nendega ja ta kinnitas seda asjaolu oma allkirjaga.
8. Kaebuse esitaja on oma täiendavas seisukohas toonud välja, et kuidagi pole tõendatud, et tegemist on vastavalt õigusaktidele taadeldud ja seega töökorras mõõteseadmetega (pardakaameraga). Kohus on tuvastanud, et kiirusmõõtevahend (Stalker DSR 2X seerianumbriga xxx), mida kasutati antud juhul kiiruse mõõtmiseks, on taadeldud. Seda kinnitab seadme taatlustunnistus nr xxx, taatlus on teostatud 09.05.
9. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik E O on läbinud „Mõõtealase koolituse“ 28.05.2019 Sisekaitseakadeemias õpingute ajal ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Eelnevatest andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja vastava koolituse läbinud mõõtja. Seega oli mootorsõiduki Nissan Primera reg.nr xxx kiiruse näit õige ning A. Bogdanov ületas sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine A. Bogdanovi poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 21- 40 kilomeetrit tunnis. 23.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A. Bogdanov täitis LS § 227 lg 2 objektiivse koosseisu tahtlikult. Isik teadis, missugune kiirus on lubatud antud teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Ei ole eluliselt usutav, et 22 km/h võrra kiiruse ületamine võiks antud juhul olla toime pandud ettevaatamatusest. Arvestades rikkumise kohas kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust pidi see olema mootorsõidukit juhtiva isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Asulavälisel teel on valdavalt lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, mida ületav sõidukiirus on lubatud Eestis vaid mõningate teedel. Sõidukiiruse ületamisel 22 km/h võrra pidi menetlusalune isik olema teadlik võimalikust suuremast sõidukiirusest ja sõites nimetatud kiirusega, mööniski isik süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Seega on tuvastatud tahtluse mõlemad elemendid- süüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ja möönab selle saabumist.

1. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
3. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse 5 4-20-4756 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik E O , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud enda pahameelt politseiametnike suhtumise kohta. Nimelt on kaebuse esitaja välja toonud, et politsei põhieesmärk ei ole mitte ainult kurjategijate jälitamine, vaid ka ennetamine. Muuhulgas toob kaebuse esitaja välja, et ametnik tundus õnnetu kui tuvastati A. Bogdanovi kainus ning samuti väitis kaebaja, et ametnik soovis määrata pigem karmimat trahvi, kui vältida väära tegu. Kaebuse esitaja sõnul on see aususeta ja pahauskne käitumine ning kodanikke kaitsev vande all olev politseinik peaks pigem ootama kuni keegi pussitatakse, kui et sekkuda varakult intsidendisse, kui vastased vaidlevad. Kohus märgib, et kaebuse esitaja viited on paljasõnalised ning tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et politseiametnikud oleksid enda võimu kuritarvitanud. Kohus märgib, et kainuse kontrolli läbiviimine on liiklusalaste süütegude toimepanemise tuvastamisel tavapärane meetod. Samuti ei saa kohus nõustuda, et politsei ülesandeks on kuritegude toime panemise ootamine. Politsei igapäevane tegevus on kahtlemata seotud ennetustegevusega, mille eesmärgiks on, et süütegusid pannaks toime võimalikul väikesel määral ja need avastatakse võimalikult varases staadiumis. Seega ei ole kohus tuvastanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja olnud pädev liiklusalasele rikkumisele reageerima.
4. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalune isik on täiendavas kirjalikus seisukohas leidnud, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kuna talle ei olnud kiirmenetluse otsuse tegemisel tagatud tõlgi abi. Menetlusalune isik tugineb VTMS § 150 lg 1 p 9, mis sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Samuti on menetlusalune isik tuginenud VTMS 24 ja KrMS § 161 lg
5. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja emakeel ei ole eesti keel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et tõlk ei osalenud kohtuvälise menetluse läbiviimisel. Riigikohus on 19.05.2015 lahendis nr 3-1-1-38-15 p 7-8 selgitanud: „VTMS § 24 lg 2 ls 1 kujutab endast väärteomenetluse erisust, millele VTMS § 2 kohaselt kriminaalmenetluse sätted ei laiene. Kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon on VTMS § 24 lg 2 ls 2 järgi asjasse puutuv vaid tõlgi taandumist või taandamist puudutavas osas. Seetõttu on põhjendatud arusaam, mille kohaselt ei ole tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. … Teisalt on VTMS § 5 järgi kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama VTMS § 19 lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata.“ Seega on eeltoodud kohtupraktika pinnalt tuvastatav, et menetlusalune isik peab kohtuvälises menetluses väärteoasja arutamisel taotlema tõlgi kaasamist või peab seda tegema kohtuväline menetleja omal algatusel, kui tal tekib kahtlus menetlusaluse isiku arusaamises. 6 4-20-4756 Kohtuasja materjalides puutuvad viited sellele, et menetlusalune isik oleks taotlenud tõlgi osavõttu ning taotluse ignoreerimisele ei ole menetlusalune isik viidanud ka kaebuses. Seega on tuvastatud, et taotlust tõlgi kaasamiseks menetlusalune isik ei teinud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohtuväline menetleja ametnik oleks pidanud tõlgi kaasama omal algatusel. Kuigi menetlusdokumendid on koostatud eesti keeles ja menetlus viidi läbi tõlgi osavõtuta, ei ole kaebaja menetlusdokumentide täitmisel märkinud, et ta ei ole aru saanud temale antud selgitusest. Seevastu annab põhjust arvata, et menetlusalune isik sai aru, mida talle ette heidetakse asjaolu, et isik on andnud ütlused, et ta juhtis 17.09.2023 kella 14:25 paiku sõidukit Nissan Primera (reg-nr xxx) Tallinn-Narva maanteel suunaga Tallinna poole. Samuti on isik andnud ütlusi, et mingil hetkel jäi mõttesse ja ei hoidnud kiirusel silma peal ning märkinud, et tunnistab süüd. Nendele ütlustele on menetlusalune isik omakäeliselt vene keeles allakirjutanud „etteloetud õigesti“ ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Nimetatud ütluste pinnalt on ilmselge, et menetlusalusele isikule ei jäänud arusaamatuks kiirmenetluse otsuses märgitud karistusõigusliku etteheite sisu. Lisaks nähtub A. Bogdanovi enda kaebusest, et temaga suheldi temale arusaadavas keeles, sest ta sai küsida politseinikult küsimusi ja sai ka vastuseid. Seega puuduvad asjaolude pinnalt viited sellele, et kohtuvälise menetleja ametnik oleks pidanud asuma seisukohale, et isik ei mõista väärteomenetlusega seonduvat ja võiks vajada tõlgi abi. Asjaolu, et kaebaja sai aru talle edastatud informatsioonist nähtub ka sellest, et kaebaja on mõistnud enda õigusi ja on neid ka realiseerinud, pöördudes sisulise kaebusega otsuse peale maakohtusse. Seega ei ole võimalik tuvastada ühtegi asjaolu, mille pinnalt võiks väita, et kohtuvälise menetleja ametnik oleks pidanud tõlgi omal algatusel kaasama. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse asjaolude kohaselt võimalik asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku õiguseid oleks rikutud. Seega ei ole rikutud VTMS § 24 lg 2 ls 1 tulenevat ning VTMS § 150 lg 1 p 9 tulenevat väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ei esine. Kaebaja KrMS § 161 lg 1 viide ei ole asjakohane, kuna VTMS § 24 lg 2 kujutab endast eelnevalt viidatud kohtupraktika kohaselt väärteomenetluse erisust, millele VTMS § 2 kriminaalmenetluse sätted ei laiene. Seega väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid.
6. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 22 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine 29.

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

7 4-20-4756 § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. A. Bogdanov on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 227 lg 2).
2. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks.
3. A. Bogdanovit on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.09.2023 otsusega väärteoasjas nr 233023003465 karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 240 eurot, mis on 60 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on väärteo otsuses märkinud, et kergendavaks asjaoluks oli menetlusaluse isiku kahetsus.
4. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg -s 2 ettenähtud teo toimepanemisel, märgib kohus esmalt, et LS § 227 lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma. Kiiruse ületamine on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu ja väheoluliseks seda pidada ei tohi, tegemist on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustava asjaoluga. Samas kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei pea sellist ohtlikkust täiendavalt rõhutama.
5. Kohus leiab, et mõõdetavate suuruste puhul saab süüteo kvalifikatsiooni ja süü suuruse siduda numbrilise näiduga. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades miinimummäärale lähedases ulatuses, mistõttu süü suuruse mõttes on tegemist pigem väikese süüga. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud.
6. Kohus arvestab sedagi, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. 36.

§ 57

lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena.

Kohus märgib, et kuigi menetlusalune isik on menetluse käigus korduvalt muutnud enda seisukohta selle osas, et kas tunnistab rikkumise toimepanemist või ei, siis leiab kohus, et kahetsus karistust kergendava asjaoluna märgituna vähendab isiku karistust. 37. Lisaks isiku süüle, tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19).

1. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Bogdanovi karistatud kahel korral väärteo korras, millest esimesel korral 15.09.2023 otsusega LS § 227 lg 1 alusel ja teisel korral 15.10.2023 otsusega LS § 227 lg 3 alusel. Arvestades, et käesoleva kaebuse esemeks olnud väärteo pani A. Bogdanov toime 17.09.2023, siis ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik arvestada hilisemalt määratud väärteootsusega. Varasem karistus näitab, et isiku käitumine liikluses ei ole korrektne ja uute liiklusalaste süütegude toimepanemine on tema puhul võimalik. Seejuures on oluline, et kaebuse esemeks olev rikkumine on toime pandud kõigeks kaks päeva peale eelmise rikkumise toimepanemist. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis väike, kuigi isik 8 4-20-4756 tunnistab süüd ja kahetseb. Kohus leiab, et isiku käitumise korrigeerimiseks on põhjendatud kohaldada keskmisele lähedast karistusemäära.
2. Kohus on seisukohal, et isiku rahatrahviga karistamine võib saavutada oma eesmärki, kui isik tunnetab rahalist laadi karistuse mõju. Kohus leiab, et käesoleval hetkel oleks ennatlik isiku karistamine raskema karistuse liigiga, milleks on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( 3-1-1-6-17, p 16).
3. Kohtu arvates on arvestades tuvastatud asjaolusid põhjendatud määratud karistuse tühistamine ja uue otsuse tegemine. Kohtu hinnangul on mõistetud keskmist sanktsioonimäära ületav rahatrahv liiga suur. Seega teeb kohus uue otsuse, millega karistada A. Bogdanovi LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. KOHTU MEETMED
4. Eeltoodust lähtuvalt tuleb A. Bogdanovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.09.2023 kiirmenetluse otsusele nr 233023003465 rahuldada osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.09.2023 kiirmenetluse otsus nr 233023003465 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada A. Bogdanovi LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhib tähelepanu, et 180 eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. Asitõendid
5. Toimiku materjalide juures asuvad elektroonilised andmekandjad DVD-R plaat ja mälupulk tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 9