1-21-3871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.november 2023, Narva Kohtuasja number 1-21-3871 Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk O

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Ilja Kalašnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Mõista Ilja Kalašnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 172,80 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700033577 ning selgitus „Ilja Kalašnikov, 1-21-3871, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-21-3871 Asjaolud ja menetluse käik 1. Ilja Kalašnikov tunnistati süüdi kokkuleppemenetluse korras Harju Maakohtu 19.08.2021 otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel 7 aastat 8 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algusajaks loeti 09.01.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 08.09.
3. 08.11.2023 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Ilja Kalašnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Ilja Kalašnikovi karistusaeg algas 09.01.2020 ja lõppeb 09.09.2027 ning

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 09.11.2023.

Ilja Kalašnikovi isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Ilja Kalašnikovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Ilja Kalašnikov, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, märkides täiendavalt, et soovib vabanemisel asuda tööle ja kustutada võlad. Tal ei ole probleemi hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues välja, et Ilja Kalašnikovil distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab, on läbinud sotsiaalprogrammid. Ta on vanglas viibinud juba väga pikka aega ning tema veendumused on muutunud. Tal on toetav perekond. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Ilja Kalašnikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Ilja Kalašnikov on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja ta on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Ilja Kalašnikovi avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet. Seega tuleb nentida Ilja Kalašnikovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 1-21-3871

1. Saab nõustuda, et Ilja Kalašnikovi käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist toetavad. Nii on Ilja Kalašnikov vangistuses viibides täitnud töökohustust, töötades majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on Ilja Kalašnikovil vabanemisel olemas elukoht aadressil XXX. Vabanemise fondis on rahalisi vahendeid, mis võimaldab esialgset toimetulekut vabanemise korral, kuid samas on tal tasumata nõuded 8313 eurot, mida ta soovib tasuda. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Ilja Kalašnikovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Hinnates Ilja Kalašnikoviga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Ilja Kalašnikovi käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Ilja Kalašnikov on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 31-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vanglas viibides, suudab Ilja Kalašnikov oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Ilja Kalašnikovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohtu veendumusel räägib Ilja Kalašnikovi vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Vangistuse kandmise aluseks olev röövimine oli toime pandud grupis ja vägivallaga. Isikul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on kõik omavahel liidetud. Varasemalt on isikut karistatud väljapressimise ja asja omavolilise kasutamise eest, korduva kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud sõltuvussuhtes ning avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Vangistuses viibib esimest korda. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Ja seda just seetõttu, et esimene karistus ehk 09.12.2016 mõistetud vangistus oli jäetud tingimisi katseajaga kohaldamata ning katseajal pani ta toime uued kuriteod, mille eest oli 27.02.2020 mõistetud liitkaristus ja 19.08.2021 teine liitkaristus. Seega vaatamata varasemale karistusele, ei muutnud Ilja Kalašnikov oma käitumist ja pani katseajal taas pani toime kuriteo. Kõik 3 karistust on mõistetud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Eeltoodust järeldub, et Ilja Kalašnikov ei ole väärtustanud ühiskonna ootust turvalisusele. Ilja Kalašnikovi käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib ta naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust. Seda seisukohta kinnitab omakorda ka see, et tal puudub vabanedes garanteeritud 3 1-21-3871 töökoht, mis võimaldaks tal iseseisvalt toime tulla. Ta võib vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil hakata taas kuritegusid toime panema.
2. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud Ilja Kalašnikovi kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks. Arvestades Ilja Kalašnikovi eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ilja Kalašnikovi suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Ilja Kalašnikovi enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Enamus tema poolt vägivallaga toime pandud kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Isik avaldas kohtuistungil, et on vabanaenud alkoholilembusest ja suudab selle tarvitamisest hoiduda. Kohus suhtub sellesse avaldusse skeptiliselt, kuna vanglas puudub alkoholi tarvitamise võimalus ning ka varasemad katsed alkoholist hoiduda on luhtunud. 2017 paigaldas isik endale ampulli, kuid suutis olla kaine vaid aasta, hakkas taas tarvitama alkoholi ning pani toime rida uusi kuritegusid. Perioodil 12.03.2022-22.04.2022 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tunnistab, et on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ja sõnades motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest.
3. Ilja Kalašnikovi uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka tema vabanemisjärgne majanduslik olukord. Ilja Kalašnikov on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Töökohagarantii Ilja Kalašnikovil puudub. Tuleb möönda, et kasin majanduslik olukord võib tekitada soovi saada kuritegelikul teel majanduslikku kasu seega vabanemist mittetoetav asjaolu.
4. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on Ilja Kalašnikovil olemas lähedaste ring, kes on valmis teda toetama, kuid nad elavad Tallinnas. Ilja Kalašnikovi iseloomustusest nähtuvalt kuuluvad tema suhtluskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid, kellega koos on toime pannud kuritegusid. Sellest saab järeldada, et ta on teiste isikute poolt mõjutatav. Ilja Kalašnikov on oma käitumisega üles näidanud riskivat ja hoolimatut elustiili. Ilja Kalašnikovi ennetähtaegne vabanemine on käesoleval hetkel ennatlik.
5. Kohtu seisukoha järgi ei ole piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Piisavaks garantiiks ei pea kohus allumist kriminaalhooldaja kontrollile. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Kantud karistuse aeg ei ole sellise pikkusega, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismutrite muutumises. Tuleb taas nentida, et edulootus seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ilja Kalašnikovi suhtes kohtul usaldus puudub. Karistuse kandmise ajal on ees ootamas vestlused, Eluviisitreeningu jätkutegevused ning töökohustuse täitmine. Lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele on kohtu seisukoha järgi vajalik ka täiendav aeg, mis toetab tema ennetähtaegset vabanemist ning mis tekitab kohtus usalduse, et isik suudab oma elu ennetähtaegsel vabanemisel korraldada seaduskuulekalt.
6. Ilja Kalašnikovi uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Sellist seisukohta iseloomustab Ilja Kalašnikovi varasem käitumine ning suutmatus või tahtmatus enda vigadest õppida. Vaatamata kohtuistungil avaldatule on kohus veendunud, et Ilja Kalašnikov ei seosta alkoholi tarvitamist ja ebaseaduslikku käitumist. Kohtuistungil ei kõlanud midagi sellist, mis ärataks kohtu usaldust. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Isikul on 4 1-21-3871 kanda veel üle 3 aasta 9 kuu vangistuse, mis on väga pikk aeg, mille jooksul saab isik osaleda sotsiaalprogrammides ja töötada või õppida.
7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Ilja Kalašnikovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Ilja Kalašnikovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem käitumine viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Ilja Kalašnikovi avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus on varasemalt isikule andnud võimaluse ja jätnud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kuid katseag ebaõnnestus süüdimõistetu süül. Ta pani katseajal toime uued kuriteod. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud.
8. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse osa piisava pikkusega, et kohtul tekiks usaldus toimunud muutuste püsivuses. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. Selliseks piisavaks motivaatoriks ei pea kohus ka elektroonilise valve kohaldamist. Nagu kohus eespool viitas, on tõsi, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kas isik viibib elektroonilise valveseadme asukohas. Kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektroonilise valve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ilja Kalašnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
10. Ilja Kalašnikovi kaitsja Margus Viira esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
11. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Ilja Kalašnikovilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus leiab, et Ilja Kalašnikovile tuleb nõude tasumiseks anda tähtaeg 12 kuud, kuna tal on palju tasumata nõudeid ning kinnipidamisasutuses töötades ei suuda ta seda kiiresti tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 5