lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hagejatel on
lg-st 1 lähtuvalt õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hagejate esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad ei ole avaldust tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, vaid seetõttu, et hagejate vanemad jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele. Seega tuleks
Kuna hagejad on alaealised lapsed, siis pole kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude hagejate kanda jätmine. Menetluskulude laste kanda jätmine oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane, eriti olukorras, kus lastel on õigus saada ülalpidamist ja esitada hagi, kuid menetlus lõppes vanemate poolt kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisega. Lastel ei ole iseseisvalt õigus menetlustoiminguid teha. Kohus leiab, et arvestada tuleb menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid ning kohaldada
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.