1-23-6481/6

(23231750603)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi Tõnu Toman süüdistatuna kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Tõnu Toman – isikukood 36507182752, elukoht xxx, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht xxx, e-post xxx, telefon xxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud. KarS 329 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tõnu Toman KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Toman ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Tõnu Tomanilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 158,40 eurot riigituludesse. Kohustada Tõnu Tomani tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 103,82 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1245,90 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Tõnu Toman, kriminaalasi 1-236481 menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Tõnu Tomanit süüdistatakse KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt olles isikuks, keda 11.06.2021 karistati Leedu Vabariigi Marijampole esimese astme kohtu Marijampole koja otsusega Leedu Vabariigi Kriminaalseadustiku § 2811 lg 1 (joobnud inimestel keelatud sõiduki juhtimine) järgi muuhulgas sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. 16.11.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega 1-21-6933 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Tõnu Tomani suhtes tehtud Leedu Vabariigi Marijampole esimese astme kohtu Marijampole koja 11.06.2021 otsuse nr e1-673-571/2021 täitmine Eesti Vabariigis Tõnu Tomanilt mootorsõiduki juhtimise äravõtmise osas ja karistus ei ole kustunud. Tõnu Toman juhtis uuesti 10.04.2023 kella 07:02 ajal Harjumaal Saue linnas Tule tn 51 juures suunaga Vana-Keila mnt poole mootorsõidukit Volvo FH-540, registreerimismärgiga XXXXXX, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes 16.11.2021 Leedu Vabariigi Marijampole esimese astme kohtu Marijampole koja otsusega ja 15.02.2022 jõustunud Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 1-21-6933 temale mõistetud karistuse täitmist, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani Tõnu Toman toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tõnu Tomani, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.11.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tõnu Tomani süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 329 järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 73 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2-aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel 158,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3