← Eesti

3-23-1992/4

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1992 Määruse kuupäev 14. september 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. jaanuari
  3. a otsusega asjas nr 3-21-2264 rahuldamata X kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks algatada tema ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi
  4. septembri
  5. a vaideotsuse nr 11-7/5649-2 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis
  6. jaanuari
  7. a otsusega asjas nr 3-21-2264 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis
  10. mai
  11. a määrusega X kassatsioonkaebuse asjas nr 3-21-2264 menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Halduskohtu
  12. jaanuari
  13. a otsus haldusasjas nr 3-21-2264
  14. mail
  15. Lisaks jättis Riigikohus
  16. augusti
  17. a määrusega X teistmisavalduse menetlusse võtmata. 3-23-1992
  18. Tartu Halduskohus jättis
  19. märtsi
  20. a otsusega asjas nr 3-22-158 rahuldamata X kaebuse Tartu Vangla
  21. detsembri
  22. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 ja
  23. jaanuari
  24. a protokolli tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga kohaldati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist. Vaidlustatud protokolliga otsustati käskkirjas nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist jätkata. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  25. mai
  26. a määrusega asjas nr 3-22-158 X apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu
  27. märtsi
  28. a otsuse peale. Riigikohus jättis
  29. juuni
  30. a määrusega X määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  31. mai
  32. a määruse peale menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Halduskohtu
  33. märtsi
  34. a otsus haldusasjas nr 3-22-158
  35. juunil
  36. X esitas
  37. juulil 2023 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, paludes määrata endale advokaadi, et pöörduda haldusasjadega nr 3-21-2264 ja 3-22-158 seotud asjaoludel kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
  38. Tartu Maakohus keeldus
  39. augusti
  40. a määrusega X taotlust riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmast. X esitas
  41. augusti
  42. a kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tartu Maakohus
  43. septembri
  44. a määrusega rahuldas. Ühtlasi jättis Maakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ja edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
  45. Tartu Halduskohtule saabus X
  46. juuli
  47. a riigi õigusabi taotlus
  48. septembril
  49. Kohus korraldas taotluse tõlkimise eesti keelde. Taotluse kohaselt tegi Riigikohus haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 lõpliku otsuse. Kohus rikkus nendes asjades ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Asjas nr 3-21-2264 vaidlustas taotleja vanglaametnike tegevusi: teda hoiti üksiktingimustes, tema suhtes kohaldati käeraudu, teda peksti ja ta jäeti ilma kohtumistest lähedastega. Ta esitas haldusasjas nr 3-21-2264 kaebuse haldusasjas nr 3-21-236 tehtud Tartu Halduskohtu
  50. novembri
  51. a otsuse alusel. Kohus tunnistas, et vangla rikkus tema suhtes põhiseaduse §-s 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) art-s 8 nimetatud õigusi ja vabadusi, kuid keeldus hüvitist õigusvastaselt välja mõistmast. Asjadest nr 3-21-2264 ja 3-22-158 on näha, et vangla hoidis taotlejat kaua üksiktingimustes nii tavakambris kui ka kartseris. Psühhiaater on
  52. a ekspertiisiaktis tuvastanud, et taotlejal on psüühilised häired. Psüühiliste häiretega inimesi ei tohi üksikkambrisse paigutada. Taotleja sai vanglaametnike tegevuse tõttu tõsise psüühilise trauma ning on sunnitud end nüüd ravima. KOHTU SEISUKOHT
  53. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
  54. veebruari
  55. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4). 2 3-23-1992 7.

§ 37

lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

§ 6

lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 7.1. Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik. 7.2.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte vabakasutuskontost ajavahemiku

  1. märts kuni
  2. juuli 2023 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata. 8.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub maakohus

§ 37

lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. 8.

  1. Taotleja on ammendanud haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg (vt määruse punktid 1–2). 8.
  2. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile haldusasjadega nr 3-21-2264 ja 3-22-158 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu. Taotleja väite kohaselt rikkus kohus haldusasjades nr 3-21-2264 ja 3-22-158 ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. Tegemist on paljasõnalise väitega, sest taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut, mida saaks EIÕK art 6 rikkumisega seostada. Taotleja teise väite kohaselt keeldus kohus haldusasjas nr 3-21-2264 rahuldamast tema kahju hüvitamise nõuet vaatamata varem tehtud kohtulahendile haldusasjas nr 3-21-
  3. See väide on ebaõige, sest taotleja ei esitanud haldusasjas nr 3-21-2264 hüvitamiskaebust. Samuti olid nende kohtuasjade asjaolud erinevad (haldusasi nr 3-21-236 puudutas
  4. a jaanuaris aset leidnud 3 3-23-1992 sündmusi; haldusasjas nr 3-21-2264 sai vaidlus alguse taotleja
  5. a mais vanglale esitatud taotlusest). Taotleja väitis riigi õigusabi taotluses ka seda, et teda kui psüühiliselt haiget inimest ei oleks tohtinud üksinda kambrisse või kartserisse paigutada. See väide seostub haldusasjaga nr 3-22-
  6. Nimetatud asjas jäi jõusse halduskohtu otsus ning otsuse põhjendustest nähtuvalt andis kohus taotleja samale väitele põhjalikult argumenteeritud hinnangu (vt Tartu Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsuse p-d 16–20). Taotleja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, mis osutaks EIÕK rikkumisele. Võttes arvesse, et EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid.
  9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse

§ 37

lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu. 10. Kuna määrus kajastab taotleja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.