) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Roberts Kleinsilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 (kakssada) eurot ja riigi õigusabi tasu 306 (kolmsada kuus) eurot 24 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 506 (viissada kuus) eurot 24 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 42 (nelikümmend kaks) eurot 19 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700038059 ning selgituse “Roberts Kleins, otsus nr 1-23-6390, menetluskulu“.
lg 3 alusel jätab kohus Roberts Kleinsilt väljamõistetavast sundrahast 887,50 eurot riigi kanda. 4. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega jätta
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Roberts Kleins toime pannud: 1) KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 10.06.2023 kella 17.00 – 17.18 vahel tungis xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx õues kallale M.Kle (K), kellele lõi 1 korra rusikaga riivamisi vastu vasakut põske, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lahkus M.I elukohast (õuelt) ja lõi üle puidust plankaia M.Ile (I) 1 korra tugevalt puidust haamriga vastu pead, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning eelnevalt viskas naisterahvaste suunas telliskiviga. Valga Haigla AS tuvastati M.I. peas 1,5 cm põrutushaav, mis vajas õmblemist. 2) KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 24.07.2023 päevasel ajal teostas Valga maakonnas Valga vallas Mustumetsa külas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallataval maaüksusel kvartalis AA253 eraldisel 1 ja 2 ebaseadusliku metsaraiet ja varastas võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil RMK kuuluvast metsast, s.o kvartalis 2 AA253 eraldisel 1 ja 2, 21,75 tm puitu. Vargusega tekitas Roberts Kleins Riigimetsa Majandamise Keskusule 384,02 euro suuruse varalise kahju Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Roberts Kleins ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 199 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu Riigimetsa Majandamise Keskus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 384,02 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Roberts Kleinsilt 384,02 eurot Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks. Kannatanu M.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 250 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Roberts Kleinsilt 250 eurot M.Ka kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Roberts Kleinsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 306,24 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid: isiku pension on umbes 500 eurot, isikul on täitemenetluses mingi summa võlgu, täpset summat ei oska, kuid igakuiselt jääb kätte umbes 380 eurot, millest kulub veel ravimite peale umbes 150-200 eurot; isikul on töövõimetus; on põhjendatud
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 506,24 eurot: sundraha 200 eurot ja riigi õigusabi tasu 306,24 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõend 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.