Obsah (6)

§ 371§ 372§ 168§ 663§ 657§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-8588 Kohtuasi X hagi Y

) § 371 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Samuti märkis maakohus, et esitatud kujul puudub hagiavaldusel ka edulootus, sest hagi on õiguslikult perspektiivitu (

§ 371lg 2 p 2).

1. Hagiavalduse sisust tuleneb, et hagi esitamise põhjuseks on hageja rahulolematus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX lahendi teinud kohtunikuga, kelle tegevus tekitas hagejale moraalse kahju suurusjärgus 20 000 eurot. Kohus märgib, et kui Harju Maakohtu kohtunik viib läbi kohtumenetlust ja teeb asjas kohtulahendi, siis toimub eelviidatud tegevus avalikõiguslikus suhtes, milles avaliku võimu kandja (s.o Eesti Vabariik Harju Maakohtu kaudu) teostab õigusemõistmisel hageja suhtes avalikku võimu. Õigusemõistmisel ei teki hageja ja kohtuniku või hageja ja Eesti Vabariigi vahel eraõiguslikku suhet.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus) sätestab riigivastutuse seadus. RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega ei ole maakohus tsiviilkohtuna pädev asja lahendama ning kohtul tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
3. Maakohus sedastas, et isegi kui hagi lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse, tuleks keelduda selle menetlemisest

§ 371lg 2 punkti 2 alusel hagi õigusliku perspektiivituse tõttu. RVast

S § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Arvestades asjaolu, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (PS § 22) ning hagis ei ole tuginetud sellele, et kohtunik oleks vaidlusaluse kohtulahendi tegemisel pannud toime kuriteo, mille kohta on jõustunud kohtulahend, ei saaks kuuluda käesolev hagi rahuldamisele. Kahju hüvitamise nõudmiseks ei anna alust ainuüksi hageja arvamus, et kohtunik on kohtulahendi tegemisega pannud toime kuriteo (väljapressimise). 7. Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus

§ 371

lg 1 p 1 järgi hagi menetlusse võtmisest ning

§ 372lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Maakohus märkis, et tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Määruskaebus

1. Hageja esitas 25.09.2023 määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu maakohtu määrusega.
2. Hageja leiab, et määrus, millega jäeti kohtukulud tema kanda, on sisuliselt korduv kuritegu, sest kohtunikule on teada, et hageja vanglas viibides ei saa endale lubada võlgu tasuda. Hageja 2 2-23-8588 leiab, et tema rahaline nõue kohtunik Y suhtes on seaduslik, sest kohtunik on pannud toime kuriteo. Mõlemad kohtunikud on oma määrustega toime pannud kuriteod. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Samuti märkis maakohus, et esitatud hagi on õiguslikult perspektiivitu (

§ 371lg 2 p 2).

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et talle on õigusemõistmisel tekitatud moraalne kahju, mille summaks hindab ta 20 000 eurot.
2. Maakohus on õigesti märkinud, et õigusemõistmisel tekitatud kahju olukorda reguleerib erinormina RVastS § 15 lg 1, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist, üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et sellise nõude menetlemine ei ole maakohtu pädevuses.
3. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu (

§ 371lg 2 p 2).

Sellise kahju hüvitamise eelduseks on kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine. Praegusel juhul ei ole kriminaalasja nr X-XX-XXXX arutanud kohtunikku kohtulahendi tegemisel toimepandud kuriteo eest süüdi mõistetud. 16. Kolleegium selgitab, et maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotuse määramisel.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole teine pool menetluses osalenud, siis ei ole tekkinud menetluskulusid, mida peaks vastaspoolele hüvitama. 17. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. 18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus, lähtudes

§ 171lg-st 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, puuduvad käesoleval juhul menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, seega täiendavaid võlgu selle otsustuse alusel kaebuse esitajal ei saa tekkida. 19.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3