) alusel 48 tunniks kinni. Pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovis ta jõuda Hispaaniasse, kus elab tema abikaasa ja lapse ema. Tartu Halduskohus andis 17.08.2023 3-23-1827 määrusega nr 3-23-1827 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 17.10.
Puudutatud isik ületas piiri ebaseaduslikult. Ta ei esitanud PPA-le adekvaatseid plaane, mida ta soovis teha Eestis pärast piiriületust, kuid tõi välja, et tema plaan oli Eestis paluda asüüli ja seejärel liikuda Hispaaniasse, kus elab tema abikaasa, kes ootab poliitilise asüüli otsust. Kui isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelist kaitset paluda, siis oleks ta ise pärast piiriületust ametivõimude poole pöördunud või palunud abi möödasõitvatelt sõidukitelt. Samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku, sisenes samas piirkonnas Eestisse Venemaalt sõiduk, mida juhtis Hispaania kodakondsusega isik ja kaasreisijaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Kõnealuste isikute eesmärk võis olla puudutatud isikule ja temaga koos olnud teistele Kuuba kodanikele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Seos vajab veel uurimist. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et isiku abikaasa, saades teada, et isik on kinni peetud ja tema edasine teekond on takistatud, reisis ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse. PPA-le on teada, et isiku abikaasal ei olnud Hispaanias viibimiseks seaduslikku alust ja ta andis enda reisiteekonna osas valeütlusi. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Tema emakeel on hispaania keel, mistõttu on usutav, et ta eelistab liikuda Hispaaniasse. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu. Isikul ei ole Eestis elukohta.
p 6 tähenduses, kuna ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning liikus piirist kaugemale end seejuures mööduvate sõidukite eest varjates. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles pärast seda, kui PPA ametnikud ta tabasid. Isiku käitumisest ja pärast kinnipidamist antud selgitustest ei nähtu, et tal või temaga koos reisinud isikutel oleks pärast Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist olnud tegelikult kavatsus otsida kontakti Eesti ametivõimudega või soov taotleda Eestis rahusvahelist kaitset. PPA on mõistlikult järeldanud, et puudutatud isiku eesmärk oli Eesti kaudu liikuda teistesse riikidesse, eelkõige Hispaaniasse. Isegi kui nõustuda, et rahvusvahelist kaitset saada soovivate isikute poolt riigipiiri ebaseaduslik ületamine ei ole harukordne, on tegemist ebaausa käitumisega, kuna tegelikult peaks vastava sooviga isik saabuma piiripunkti ning seal esitama oma taotluse. Ebaausalt käitunud isiku puhul ei pea PPA usaldama pelgalt tema kinnitust, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks Eestisse. Olukorras, kus vähemalt Eesti piiri ebaseadusliku ületamise ajal oli isikul eesmärk liikuda edasi riiki, kus tal oleks sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse tõttu lihtsam hakkama saada, on põhjust kahtlustada, et isikul ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni. Puudutatud isiku seletustest ei nähtu kaalukaid asjaolusid, mis võiksid tingida rahvusvahelise kaitse andmise. Selliste asjaolude kontrollimiseks on PPA-l vaja isikut korduvalt intervjueerida. Aimates aga, et rahvusvahelise kaitse saamine ei ole väga tõenäoline, võib isik, kes juba eelnevalt käitus ebaausalt, püüda lahkuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, kus tal on lihtsam end varjata ning kus ta eeskätt keeleoskuse või tutvuste tõttu võiks hakkama saada ka ebaseaduslikult viibides. Asjaolu, et praeguseks ajaks on isiku eelnevalt Hispaanias elanud abikaasa saabunud Eestisse, ei välista ega vähenda põgenemisohtu. Isiku seletustest nähtuvalt elab tema abikaasa (samuti nende väike laps) praegu Eestis varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Ka isiku abikaasa saabus Eestisse ebaseaduslikult, olles eelnevalt mõnda aega elanud Hispaanias. Isiku poolt PPA-le antud seletuste pinnalt saab teha järelduse, et algselt oli kogu perekonna eesmärk asuda elama Hispaaniasse. Seega on võimalik, et vabadusse pääsedes püüab ta koos abikaasa ja lapsega jõuda Hispaaniasse, kus isiku abikaasal võivad olla juba tekkinud kontaktid ja võimalus seal elada ja hakkama saada, olenemata seadusliku viibimisaluse olemasolust. PPA on põhjendatult viidanud võimalusele, et isiku abikaasa, saabudes ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse, teab, kuidas või kelle abiga oleks võimalik korraldada ka samasugune tagasireis koos oma pereliikmetega. PPA on tõdenud, et puuduvad tõendid, et taotluses viidatud sõidukis olnud isikud oleksid puudutatud isikuga seotud. Samas on PPA põhjendatult osutanud, et isiku ja temaga koos reisinud teiste isikute seletused teekonna, võimalike abistajate jms reisi asjaolude kohta on vähemalt kahtlustäratavad. Puudutatud isiku seletuste pinnalt saab vähemalt üldjoontes usutavaks pidada võimalust, et tegelikult oli isikul ja temaga koos reisivatel isikutel kokkulepe tundmatute kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaania poole toimetama. Sellele viitab muu hulgas see, et isik kinnitas küll pärast kinnipidamist, et tal oli kavatsus minna Hispaaniasse, ent ta ei ole andnud ühtki eluliselt usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta sinna jõuda plaanis. Seejuures oli isikuga kaasas 3aastane laps. Neil asjaoludel on pigem tõenäoline, et isik ei ole PPA-le ka oma Eestisse saabumise asjaolude kohta seletusi andes olnud täielikult aus. See omakorda on asjaolu, mis suurendab eelnevalt tuvastatud põgenemisohtu. Kõiki isiku Eestisse saabumise asjaolusid ja tema seletusi arvesse võttes saab mõistlikult järeldada, et põgenemise võimalus on vähemalt sama suur kui võimalus, et isik jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista isiku põgenemist. Isiku lähedased elavad varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning nendegi puhul esineb põhimõtteliselt sama põgenemisoht. Isiku varasem 3
Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. 9. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni
§-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole keelatud arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; 04.04.2003 otsus nr 3-3-1-14-03, p 51; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused asjas nr 3-19-334). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega (
p 8.
p 8 on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. X sisenes Eestisse Venemaalt ning ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri, omamata alust Eestis viibimiseks. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega. Kohus annab hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest kogumis. Kuigi üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada põgenemise ohtu, kinnitab praegusel juhul isiku põgenemisohtu lisaks ebaseaduslikule piiriületusele tema käitumine ja ütlused. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas, varjates end koos kaaslastega mööduvate sõidukite ja politsei eest põõsas. PPA taotluses ja halduskohtu määruses on välja toodud, et ebaseadusliku piiriületusega samas piirkonnas ja umbes samal ajal sisenes piiripunkti kaudu Eestisse Venemaa Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduk, mida juhtis Hispaania kodanik Venemaa Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Esineb alus kahtluseks, et sõidukis viibinud isikud tulid vastu ebaseaduslikult piiri ületanud Kuuba kodanikele ja pidid nad transportima Eestist edasi. Kuigi puuduvad konkreetsed tõendid, et sõidukis olevad isikud oleksid puudutatud isikuga seotud, on isiku seletuste põhjal siiski usutav, et puudutatud isikul ja tema kaaslastel oli kokkulepe kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaaniasse toimetama. Hispaaniasse liikumise kavatsust kinnitas isik ka ise pärast kinnipidamist, andmata samas usutavat infot, kuidas ta seda teha plaanis. Asjaolu, et praeguseks ajaks on isiku Hispaanias elanud abikaasa saabunud Eestisse, ei välista ega vähenda isiku põgenemise ohtu. PPA andmetel saabus ka tema abikaasa Eestisse ebaseaduslikult ning viibib koos nende lapsega varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Puudutatud isiku PPA-le antud seletustest saab järeldada, et algselt oli perekonna eesmärk asuda elama Hispaaniasse. Seega on põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab isik koos abikaasa ja lapsega jõuda Hispaaniasse, kus sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse ning abikaasal tekkinud võimalike kontaktide tõttu oleks lihtsam hakkama saada ka juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus peaks jääma rahuldamata. 12. Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimise tõttu ei saa isik suhelda oma pereliikmetega piiranguteta, on vajalik tagada isiku kättesaadavus käimasoleva varjupaigamenetluse ajal, mis kaalub praegusel juhul üles isiku võimaluse elada koos oma perekonnaga. Pereliikmetel on võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada. Määruskaebuses ei ole toodud välja tervise või turvalisuse kaalutlustest lähtuvaid põhjendusi, miks hinnata isiku kinnipidamist ebaproportsionaalseks. Isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa hinnata ülemääraseks ka selle kestusest tulenevalt. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10‒11). 13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.