KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2630 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15. nov

§ 2lg 1 ja § 7 lg 1).

Praeguses asjas ei esinenud ettekirjutuse tegemise ajal ilmselgelt seadustamisettekirjutuse tegemise aluseid (vt

§ 9lg 1).

Ehkki PPA 15.11.2023 vestluse protokollist nähtuvalt palus kaebaja lahkumiseks 10 päeva, mitte ei nõustunud 7 päevaga, ei ole kaebaja väitnud, et 7 päeva ei oleks tal võimaldanud mõistlikult korraldada Eestist lahkumist. Kaebaja ei ole

§ 72

lg 5 alusel vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaja pikendamist taotlenud. Kaebaja etteheited seoses kaalutlusõiguse rikkumisega PPA poolt 30.06.2023 otsuse tegemisel ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Esialgse õiguskaitse mõte ei saa olla kaebajale sellise õiguse andmine, mida kaebajal ei saaks olla ka kohtuvaidluse tulemusena – praegusel juhul viibimisaluseta välismaalase õigus viibida Eestis. Kaebajal on võimalik taotleda ka sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist ning seda on võimalik teha ka paralleelselt kohtumenetlusega. See võib olla tõhus eelkõige olukorras, kus kaebaja tugineb asjaoludele, mida ta PPA-le haldusmenetluses ei avaldanud ja mida kohus seega vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta ei saaks.

1. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 määrusega rahuldamata PPA taotluse ja keeldus andmast luba kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja taotleb määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 osalist tühistamist ja ning esialgse õiguskaitse korras PPA otsuse nr 1052273887 kehtivuse peatamist. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada määral, milles see on vajalik isiku õiguste esmaseks kaitseks (vt ka Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349). Põhjendatud ei ole kaebaja sunniviisiline Eesti Vabariigist ja ühtlasi Schengeni alalt lahkumine. Kaebaja elab Eestis koos oma elukaaslase Yga. Isikute kooselu on saanud alguse Ukrainas
3. a keskpaigas ja 13.12.2023 kell 13.20 on broneeritud Narva perekonnaseisuametis abielu sõlmimine.

§ 4

lg 1 kohaselt ühe osana haldusorgan saab teha ettekirjutuse Eestis viibimise seadustamiseks.

1. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud tõendada elukaaslase olemasolu Eestis. 14.12.2023 seisuga ei nähtu rahvastikuregistrist, et kaebaja oleks 13.12.2023 Yga abielu sõlminud. Kaebaja ei saagi Eestis abielluda, kuna tal on kehtiv abielu Poolas elava isikuga ning tulenevalt perekonnaseaduse §-st 4 ei või abielu sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Lisaks nähtub Narva linna veebilehelt, et perekonnaseisutoiminguid tehakse esmaspäeviti kell 10.00–14.00 ning neljapäeviti kell 12.00–16.
2. Kaebaja väite kohaselt oli tal abielu sõlmimiseks aeg broneeritud 13.12.2023, mis oli kolmapäev ning Narva Linnavalitsuses perekonnaseisutoiminguid ei tehtud. 3

§ 9

lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad juhud, millal tehakse välismaalasele seadustamisettekirjutus, kuid kaebaja ei vasta kummalegi tingimusele ning seetõttu puudus PPA-l võimalus teha talle seadustamisettekirjutus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa raskeid tagajärgi ning kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide eduväljavaateid.
3. Esialgse õiguskaitse taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt soovib kaebaja peatada tema suhtes kohaldatud väljasaatmise Eesti Vabariigist. Kaebaja eesmärk on tagada talle võimalus abielu sõlmimiseks Yga ja temaga kooselu jätkamiseks. Kaebajal lasub ettekirjutuse alusel kohustus riigist lahkuda ja esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole tal võimalik kohtumenetluse ajal Eestis viibida. Vaidlustatud haldusakti kehtivust peatamata on oluliselt raskendatud väidetava perekonnaelu jätkamine kohtumenetluse ajal ja see võib muuta ka kohtuotsuse hilisema täitmise raskendatuks.
4. Kaebuse eduväljavaated ei ole aga seni menetlusosaliste esitatud väidete põhjal suured. Kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (

§ 2

lg 1) ning tal on seadusest (

§ 3

lg 2) ja lahkumisettekirjutusest (

§ 4lg 1, § 7 lg 1) tulenev kohustus Eestist lahkuda.

Abielu registreerimise soov Yga Narvas 13.12.2023 ei kinnita vaidlustatud haldusaktiga perekonnaelu kaitse põhiõiguse piirangut. Kuna PPA on veenvalt näidanud, et 13.12.2023 ei olnud võimalik abielu Narvas registreerida, siis ei ole kaebaja väited abielu registreerimise soovi osas usutavad. Kaebaja pole esitanud põhistatud väiteid, et tema eelmine abielu on lõppenud. Pärast abielu sõlmimist on kaebajal võimalik taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks, ent väidetava praeguse elukaaslasega ei olnud kaebaja vaidlustatud haldusakti andmise ajal abielus. PPA 15.11.2023 ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu kaebaja kavatsusest abielluda. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajaks oli kaebaja elamisloa taotlus jäetud rahuldamata. 17. Kaebaja ei ole alates 09.03.2022 kohtunud ega ela koos Poolas elava seadusliku abikaasa ja lapsega. Kaebaja on Eestis viibinud alates 2022. a-st.Kuna avalikku huvi, et riigis viibiksid vaid selleks seaduslikku alust omavad isikud, ei saa pidada väheoluliseks, tuleb kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole seega alust. 18. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata. 4