← Eesti

2-21-9769/64

Obsah (9)§ 633§ 187§ 230§ 436§ 231§ 232§ 459§ 173§ 164

() VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-9769 30. august 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.V G (hageja) esitas 17.06.2021 hagi S G (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 14.04.

  1. a määrusega nr 2-09-66849 välja mõistetud elatise suurust ning mõista alates 17.06.2021 S G V G ülalpidamiseks välja igakuine elatis 292 eurot kuni V G täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Elatis tuleb tasuda J O iga kuu 10.kuupäevaks arvelduskontole SWEDPANK XXX. Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 14.04.
  2. a määrusega 2-09-66849 kostjalt välja J G kasuks V G, sünd XXX, ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas 2175 krooni (139 eurot) alates 10.12.2018 kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX. Hageja vanemad elasid koos ajavahemikul alates 1999 kuni
  3. Elukaaslastel kooselust sündis laps V G XXX, kes elab igapäevaselt ema juures. Alates lahutusest ei soovinud kostja lapse elus osaleda ja hageja oli sunnitud
  4. aastal kohtusse minema. Kuni
  5. aasta märtsini maksis kostja perekonnaseaduse kohaselt regulaarselt elatist, nimelt 292 eurot. Alates
  6. aasta aprillist hakkas kostja kandma kummalegi 140 eurot, nagu kohus tegi otsuse
  7. aastal. Hoolimata asjaolust, et laps kasvab iga aastaga ja nad on tüdrukud ning nõuab üha rohkem kulutusi. Hageja igakuised kulud Hageja V G kohta igakuised keskmised vajadused ja tema tavapärane elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) kokku on järgmised: - Elusasemekulud Hagejal on vajadus kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu või elatakse mõnel muul eluasemel. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (RK lahend nr 3-2-1-69-13). Hagejate vajadus eluasemele keskmiselt kuus kokku on 60 eurot. - Kulutused toidule Esindaja leiab, et kulutused toidule on üldtuntud asjaolu. Kõik inimesed vajavad elamiseks toitu. 2

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Vera on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevaid fütotoitaineid, mistõttu peab lapse menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, liha ja kala, mille hind ei ole odav. Aktiivne laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas. V G igakuine toidukulu on ca 150 eurot. - Kulutused tervishoiule Kuigi hageja seaduslik esindaja pole pidanud täpset arvestust igakuuliste tervishoiukulude kohta, siis aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügis-talveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks, mis ei ole aga sugugi väga odavad. V G igakuine vajadus tervishoiule on ca 20 eurot. - Kulutused hügieenitarvetele Kuigi hageja seaduslik esindaja pole pidanud täpset arvestust, siis on üldteada, et igal inimesel kulub hügieenile vahendeid (juuksur, hambapasta, dušigeelid jms). V G igakuine vajadus hügieenitarvetele on ca 55 eurot. - Kulutused riietele ja jalanõudele Lapse vajadus riiete ja jalanõude osas on üldtuntud. Riideid ja jalanõusid ostetakse vajadusest lähtuvalt. Jalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes kasutatavaid. Riideid läheb kasvavale lapsele aastas kaks ringi (sh suve- ja talveriideid). V G igakuine vajadus riietele ja jalanõudele on ca 80,00 eurot. - Kulutused vabale ajale Kulutusi lapse vaba aja veetmiseks on tehtud lapse kõikidel eluperioodidel. Peamisteks kulutusteks on sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid jms. Hageja vajadus vabale ajale on 70 eurot. - Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale Kulutused majapidamistarvete ja kodukeemiale on loomulikud ja üldtuntud, neid on tehtud vajadusepõhiselt ja lapse kõigil eluperioodidel. V G vajadus majapidamistarvete ja kodukeemiale on 7 eurot. - Kulutused kodutehnikale Lapsega seoses tekib lisakulutusi ka kodutehnikale. Lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega ka muid kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne. V G vajadus kodutehnikale on 7 eurot kuus. Huviring (tantsud) + tantsukostüümid – 15 eurot kuus. Hambaarst (breketid), sõidukulu koos visiidiga Tartusse kus on lapse hambaarst - 60 eurot kuus. Telefon — 25 eurot kuus. Erapedagoog – 100 eurot kuus. 2. Viru Maakohus 22.06.2021. a määrusega (kd 1, tl 26-27) võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED 3
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Kostja tunnistab hagi osaliselt (kd 1, tl 35-37). Hagi vastuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja põlvneb kostjast (kostja on hageja bioloogiline isa) ja selle üle, et hageja elab tema seadusliku esindajaga, kes korraldab tema ülalpidamist. Kostja ei nõustu sellega, et peab maksma igakuiselt lapseelatist summas 292 eurot ja kandma menetluskulud. Iseenesest on õige väide, et kostja on tasunud elatist rohkem, kui kohtu poolt on määratud, kuid nõustuda ei saa väitega, et kostja peab ka edaspidiselt igakuiselt tasuma 292 eurot. Kostja tasus elatist vastavalt võimalustele suuremas ulatuses kui pidi maksma. Kostja uuel perekonnal on tekkinud olulised majanduslikud raskused ja kostjal on tekkinud terviseprobleemid. Kostja ära märgib, et (hagis) loetletud lapse vajadused on ilmselgelt ülepaisutatud ja paljasõnalised. Arvestada tuleb, et osa lapse vajadustest on kaetud ka lapse toetusega (so
  1. al60 eurot), mis laekub lapse emale. Riigikohus on alates 2016 mitmetes lahendites arvutanud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud seost lapseelatise ja miinimumpalga vahel. Aastal 2020 avalikustati Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu tulemused „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Uuringu eesmärk oli välja selgitada muu hulgas, mis on tegelikud laste ülalpidamiskulud, arvestades nende vanust ja elukohta, aga samuti riiklikult makstavate toetusi (nt lapsetoetus, peretoetus) ja jagatud suhtluskorda. Selles uuringus leitud, et laste ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal on keskmiselt kuus kokku 388 eurot. Ühtlasi on leitud, et uus miinimumelatis
  2. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Olgu rõhutatud, et Ida-Virumaal on vajalikud kulud alla keskmise. Seega kinnitavad värskelt läbiviidud uuringute andmed seda, et kohtupraktikas valitsev seisukoht seoses eelduslike igakuiste laste vajadustega summas 584 eurot on väga ekslik. Kostja leiab, et uuringu andmed ongi mõjuv põhus lapseelatise miinimummäära vähendamiseks vastavalt PKS § 102 lg-le 2, siinkohal pole vaja otsida teisi põhjendusi. Kostja rõhutab, et antud juhul tuleb tugineda olemasolevatele ja usaldusväärsetele tõenditele, mis objektiivselt kinnitavad konkreetset faktilist asjaolu, mitte eeldustele ja oletustele. Lisaks toob kostja välja, et läbi viidud uuringus on tungivalt soovitatud maha arvata lapseelatise määramisel peretoetusi. Tuvastatud on, kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk: „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ Kostja nõustub Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringus võetud seisukohtadega ja taotleb kohtult nimetatud uuringu tulemustega arvestamist. Kostja selgitab, et ei näe ka mõistlikku põhjust hageja poolt saadud peretoetustega (lapsetoetus) arvestamata jätmist arvestades ka kostja rasket majanduslikku seisu. Tegemist on toetusega, mis läheb hageja, mitte tema seadusliku esindaja vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt uuringu andmetele teenib seda eesmärki ka lapseelatis. Seega, võrdseks ei saa nimetada olukorda, kus sisuliselt kulutab hageja seaduslik esindaja hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks lastetoetust ja kostja poolt saadud elatist, kuid jätab hageja vajaduste rahuldamisse kas üldse panustamata või teeb seda võrreldes kostjaga märkimisväärselt väiksemas osas. Käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus, millele tuginedes saaks kostja ebavõrdne panus hageja ülalpidamisse õigustatud. Hageja ema igakuine sissetulek ja varaline seisund lubab täita 4
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 tegelikke hageja ülalpidamiskohustusi kostjaga vähemalt võrdses osas. Lisaks tuleks pool lapsetoetusest elatisest maha arvata (mh miinimumelatisest). Kostja juhib tähelepanu perekonnaseaduse muutmise eelnõule. Kostja esitab Eesti Töötukassa 28.01.
  1. a otsuse, millega tehti kindlaks kostjal esinevad rasked tegutsemispiirangud ja osaline töövõime. Tervislik seisund hakkab lähiajal mõjutama kostja sissetuleku vähenemist, st kostja on sunnitud otsima uue sobiva töö või üle minema osalisele tööajale. Tänaseni oli kostja sissetulek ca 1000 eurot kalendrikuus. Kostja täidab laenukohustusi igakuiselt kogusummas 232 eurot ja tasub elatist summas 140 eurot. Kostja abikaasa A G on samuti kostja ülalpidamisel. Lisaks on kostjal ja ta abikaasal sundtäitmisel nõue summas 22 485,84 EUR. Seega, peale laenu ja elatise tasumist kulub kostja sissetulek (ca 638 eurot) kostja enda ja abikaasa ülalpidamisele ja kohustuste täitmisele, mis on ilmselt ebapiisav. Kostja kulud teleteenusele ja korterile (Elisa, Telia, VKG, KÜ) on keskmiselt 255 eurot. Seljavalude tõttu kannab kostja igakuiseid ravikulusid 40 eurot (so pärast liiklusavariid; massaaž, selgroo rehabilitatsioon). Jääk ca 277 eurot kulub igapäevastele perekonna vajadustele, sh toitumine, transpordikulud jms. Seega nõustub kostja tasuma lapsele iga kuu 150 eurot alates 01.07.2021 ning kinnitab, et asub kohustust täitma antud ulatuses alates hagivastuse esitamisest. Elatis vastab tegelikele vajadustele ning on vastavuses ka kostja sissetulekuga. Kostjal endal on ka toimetuleku vajadusi sh eluasemekulusid. Vastavalt kohtule esitatud hageja kulude nimekirjale on vajadused ilmselt ülepaisutatud. Põhjendatud elatise summaks on ka kostja vajadusi arvestades 150 eurot, mis võimaldab ka kostja ja ta pere toimetulekut. Eelnevat arvestades tunnistab kostja hageja nõuet alates 01.07.2021 summas 150 eurot. Ülejäänud osas palub kostja jätta nõude rahuldamata. Kostja taotleb kohtult ka lapsetoetusega arvestamist. Kostja tegi kompromissi sõlmimise ettepaneku. Määrata alates 01.07.2021 hageja kasuks igakuine elatusraha summas 150 eurot seaduses sätestatud perioodi lõpuni. Kompromissi ettepanekuga nõustumata jätmise korral tunnistab kostja nõuet 150 euro ulatuses alates 01.07.2021 ja palub ülejäänud osas jätta nõude rahuldamata. Kostja on seisukohal, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja teatas, et pooled ei suutnud jõuda kompromissi sõlmimisele (kd 1, tl 59-61). Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud õigusnormid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Kostja väidab, et loetletud lapse vajadused on ilmselgelt ülepaisutatud ja paljasõnalised. Arvestada tuleb, et osa lapse vajadustest on kaetud ka lapse toetusega (so
  2. a 60 eurot), mis laekub lapse emale. Vastavalt kohtupraktikale peab kostja ise tõendama, et lapse vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Näiteks sellega, et kui palju veedab laps aega isaga ühe kalendrikuu jooksul. Kostja enda väidete tõendamiseks pole esitanud ühtegi tõendit kohtumenetluse kestel. Seega, sellest tulenevalt ei saa kuidagi pidada tõendatuks, et hageja vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Kuna lapse ema esitas hagi miinimummääras elatise välja mõistmise nõudes, siis ei osanud ta arvata, et peab mitte ainult põhistama, vaid ka 5
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 tõendama lapse igakuiseid kulutusi ja koguma selleks tõendeid. PKS § 101 lg 1 tulenevalt eeldatakse lapse igakuiseid vajalike kulutusi ühe vanema kohta pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt seaduses ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohtupraktikas leitud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Praeguses asjas ei ole kostja selliste asjaolude esinemist tõendanud, mis võiksid elatise vähendamist alla miinimummäära tingida. Kostja ei ole tõendanud ühtegi enda väidet ega asjaolu ja ei esitanud ühtegi tõendit. Seega, sellest võib järeldada, et elatise vähendamiseks riikliku peretoetuse arvel polnud mingit põhjust ega seadusliku alust. Hageja rõhutab, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem. Hageja leiab, et kohus saab lähtuda asja lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest, mitte Riigikohtu ettepanekutest seaduseandjale või planeeritavatest perekonnaseaduse muudatustest. Nagu esitab praktikat kostja enda vastuses. Hageja arvates pole õige antud asjas ka kohtupoolne suvaline ja alusetu toetumine RAKE uuringule, mille veebruaris 2020 koostatud lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on lapse kulu ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot. Antud juhul elab hageja koos oma emaga. Kohus võttis aluseks keskmise kaalutud kulu ühe vanema kohta arvestamata muid asjaolusid. Samas kui tähelepanelikult läbi lugeda RAKE uuringu lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, siis selle dokumendi punktis 2.1.2 märgitud keskmised lapse ülalpidamiskulud LEU 2015.–2016. aasta andmete põhjal tarbijahinnaindeksiga kohandades on 388 eurot (tabel 2), lähtudes keskmisest erinevate leibkondade vahel. Aruande tabelist 2 (aruande lk 12) ja sellele järgnevast lõigust selgub uuringu tegijate järeldus ja kinnitatud tulemus, et mida väiksem on leibkond, seda suuremad on kulud lapse kohta ehk kõige suuremaid kulutusi lapsele tehakse ühe lapse ja ühe täiskasvanuga leibkonnas. Hageja kuulubki selle leibkonna alla. Kui vaadata uuringu aruande punktis 2.1.2 esitatud tabelit 2, siis selle järgi ühe lapse ja ühe täiskasvanuga leibkonnas (nagu antud juhul hageja ja tema seadusliku esindaja puhul) on igakuised keskmised lapse ülalpidamiskulud LEU 2015.–2016. aastatel olid 509.- eurot lapse peale. Samas seadusest tulenev elatise miinimummäär 2015 a. oli 195 eurot (s.o kahe vanema peale 390 eurot kuus) ja 2016.a. - 215 eurot (s.o. kahe vanema peale 430 eurot kuus). Järelikult ühe lapse ja ühe täiskasvanuga leibkonnas keskmised igakuised kulud lapsele ületavad PKS § 101 lg kehtestatud elatise miinimummäära ja maakohtu vastupidised alusetud ja põhjendamata väited on ekslikud ja ebaseaduslikud, kuna sellega kahjustatakse alaealise hageja huve ja kasvamise ning arengu võimalusi. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt 6
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Eelnevast on järeldada, et elatist tuleb maksta korrapäraselt alates hetkest, mil vanem enam lapsega koos ei ela. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Kostja palus määrata elatise suurust 150 euroni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kohus saab lähtuda asja lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest, mitte Riigikohtu ettepanekutest seaduseandjale või planeeritavatest perekonnaseaduse muudatustest. Kohus peab võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selles, kas hageja peab maksma kostjale elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras või saab elatist PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada. Otsustamaks, kas praeguses asjas on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist, tuleb kohtul teha esiteks kindlaks mõlema lapse vajadused ning võimalused rahuldada laste vajadused, seega ka mõlema lapse ema varalise seisundi. Konkreetsete laste kulusid ei ole vaja eeldada, vaid neid on võimalik tuvastada. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale maksta elatist 200 eurot ja seejuures ei ole see kostjale ebamõistlikult koormav ega sea kostjat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda miinimumlähedast elustandardit. EDASINE MENETLUSE KÄIK 1.Kohus 01.09.2021 kirjas (kd 1, tl 65-66) andis pooltele selgitused, s.h tõendamiskoormise kohta. Kohus tegi hageja seaduslikule esindajale ja kostjale ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (laste vanemate varaline seisund ja lapse vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu 14.04.2010. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Kohus tegi hageja seaduslikule esindajale ettepaneku esitada tema arvelduskonto/de täisväljavõtet ajavahemiku eest alates 19.04.2021. Kostjale tegi kohus ettepaneku esitada tema arvelduskonto/de täisväljavõtet (mitte filtreerituna) ajavahemiku eest alates 17.12.2020 (kuus kuud enne hagi esitamist). Ühtlasi kohus teatas pooltele, et kohus kontrollis

§ 230

lg-st 3 lähtuvalt lapse vanemate varalise olukorra üle registritele vastavad päringud tehes ning et kohus võtab tsiviilasja materjalide juurde registritest saadud andmed tõenditena. Kohus andis ka osapooltele teada, et välja selgitamaks laste vanemate varalist seisundi praegusel ajal (viimase ühe aasta eest), teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Vastuste saamisel edastab kohus need menetlusosalistele. Tegi kohus osapooltele ka kompromissi sõlmimise ettepaneku. 7

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 2.Kostja teatas kohtule ajavahemikul 02.09.–16.09.2021 (kd 1, tl 97-106) ja 30.03.2022 (kd 1, tl 155) esitatud menetlusdokumentides, et ta on esitanud dokumente, et ta ei ole võimeline tasuma elatisraha rohkem kui 150 eurot kuus. Hageja ei ole sellega nõus. Seetõttu esitab kostja täiendavalt dokumendi selle kohta, et 12.09 on kostjal keeruline operatsioon. Äriühingus S läks lahti koondamine, vähendatud on töötasu 100 euro võrra. Arstidelt saadud prognooside kohaselt võib operatsioonijärgne taastamisprotsess kesta ligikaudu kaks kuud. Seega esineb oht, et kostjatki võidakse koondada. Haiguslehe ajal makstakse haigushüvitist Haigekassast. Samal ajal on kostjal vaja tasuda järgmiseid makseid: elukoha eest 200 eurot, autoliising 231 eurot, laen 112 eurot, elatis 150 eurot, telefoniga seotud kulud 25 eurot ja internet 70 eurot, samuti toidu ja ravimite sisseost. Kostja abikaasal on arestitud pangakontod. Isegi kui kostja töötab, pärast kõikide maksete tegemist jääb äärmiselt vähe raha üle. Kui võimalik oli, siis ta on rohkem maksnud. Kostja palub elatisraha suurus mitte tõsta. Kostja jääb jätkuvalt eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks kohtunõudele esitas kostja terviseseisundiga seotud ravimi retseptide väljavõtte, st millega kaasneb oluline kulu ja igapäevaselt tarbib kostja olulises koguses ravimeid. Kostja esitas ka arstliku selgituse kostjale planeeritud operatsiooni kohta. Kostja esitas oma kontoväljavõtte kohtu nõutud ulatuses. Kostja selgitas, et peab oma perekonda ülal küll. Kostjale planeeriti meditsiiniline operatsioon, millele järgneb mitme kuuline taastumine, st on tõenäoline ka töökaotus seoses tervisliku seisundiga ja käimasoleva tööandjapoolse koondamisega. Igatahes vähendab töölt kõrvale jäämine omakorda oluliselt ka olemasolevat sissetulekut. Kostja tegi hagejale uue kompromissettepaneku, st ta tasub lapsele iga kuu 150 eurot alates 01.07.2021 ning 175 eurot alates 01.10.
  1. 3.Hageja seaduslik esindaja ei esitanud kohtule tähtajaks ei selgitusi ega täiendavaid tõendeid.
  2. Kohus määras kohtuistungi 04.05.2022 algusega kell 13.
  3. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kostja on kohtule varem kirjutanud, et tal on ees operatsioon, mille täpset kuupäeva saab ta teada aprilli lõpus, aga kohtuistungi toimumise ajaks ta ei teatanud, kas operatsioon tehtud, kas ta viibib haiglas. Sekretär helistas Ida-Tallinna Keskhaigla infonumbrile, öeldi, et S G nende haiglas hetkel ei viibi. 5.Viru Maakohus 17.05.
  4. a kohtunõudega (kd 1, tl 193) määras kostjale seitsmepäevane tähtaeg esitamaks tõendit kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse kohta ning hoiatas võimaliku rahatrahvi eest. Kostjale toimetati kohtunõude kätte 23.05.
  5. Kostja kohtunõuet ikka ei täitnud. 6.Kohus 16.06.
  6. a määrusega (kd 1, tl 196) määras kostjale 04.05.2022 kohtuistungile ilmumata jätmise eest rahatrahv 50 eurot. KIRJALIK MENETLUS 1.Kohus on 20.06.2022 (kd 2, tl 5) määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg.
  7. Hageja on seisukohal (kd 2, tl 93), et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale elatist maksta 225 euro ulatuses lapsele ning seejuures ei ole see kostjale ebamõistlikult koormav ega sea kostjat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda miinimumlähedast elustandardit. 8
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Kostja ei ole tõendanud, et tema varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline andma hagejale (ekslikult märgitud kostjale) ülalpidamist. Vastavalt kohtupraktikale peab kostja ise tõendama, et lapse vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Näiteks sellega, et kui palju veedab laps aega isaga ühe kalendrikuu jooksul vanemaga. Kostja enda väidete tõendamiseks pole esitanud ühtegi tõendit kohtumenetluse kestel. Seega sellest tulenevalt ei saa kuidagi pidada tõendatuks, et hageja vajadused on elatise miinimummäärast väiksemad. Vastavalt PKS § 102 lg 2 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud määra. Eelpool toodust tulenevalt palub hageja rahuldada hageja hagiavaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda. 3.Kostja vaidleb vastu elatise suurendamise taotlusele eeskätt kostja tervislikel põhjustel (kd 2, tl 48, 71). Kostjale on määratud vaimse tervise tõttu keskmine puue, lisaks on kostjal muid tervisemuresid, planeeritud operatsioonid takistavad töötamist. Kostja on tervislike probleemidega seoses tihti haiglaravil. Hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on kostjast parem, Hageja ülalpidamine on kaetud riiklike toetustega, mida polegi hageja seaduslik esindaja arvestanud. Kostja taotleb, et kohus arvestaks riiklike laste toetuste saamist elatise määra vaidluses. Kostja on seisukohal, et elatise tõstmine on ebaõiglane, halvas usus, kostjal on tõsised tervisemured, töövõimetus (keskmine puue), mis on hageja seaduslikule esindajale teada küll. Kostja viibis hiljuti, s.o mais pikalt haiglas ja ei tohi midagi füüsiliselt teha. Kostja on tasunud elatist alati rohkem kui kohus on selle välja mõistnud. Kuna kostja tervislik seisund on halvenenud, on kostja tasunud elatist ikkagi, enda elukvaliteedi ja ravivajaduse arvelt. Kostjale on meditsiiniliselt planeeritud veel operatsioone, mitu neid veel tegema hakatakse, pole teada, pole teada seegi, kas kostja ikka elab need operatsioonid üle. Kostja pakkus hageja seaduslikule esindajale kompromissina, et tasub 175 eurot, s.o enne operatsiooni, kuid hageja seaduslik esindaja sellest keeldus. Kostja taotleb, et kõik kohtukulud jäetakse hageja seadusliku esindaja enda kanda, kes on algatanud kohtuasja halvas usus, teades kostja rasketest tervisemuredest ja operatsioonidest. Operatsioonide tõttu tekkisid kostjal jooksvad maksehäired ja kostja küll saab tasuda hagejale kompromissi korras 145 eurot, kuniks kostja tervis paraneb. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja 9

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb seda rahuldada osaliselt. Kohtule 17.06.2021 esitatud hagiavalduses on hageja nõudeks muuta Viru Maakohtu 14.04.

  1. a määrusega nr 2-09-66849 välja mõistetud elatise suurust ning mõista alates 17.06.2021 S G V G ülalpidamiseks välja igakuine elatis 292 eurot kuni V G täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Elatis tuleb tasuda J O iga kuu 10.kuupäevaks arvelduskontole SWEDPANK XXX. Hageja põhjendab omapoolse nõude asjaoluga, et elatis mõisteti välja
  2. a-l, hageja elab iga päev ema juures. Enne
  3. aasta märtsi maksis kostja perekonnaseaduse kohaselt korrapäraselt elatist, nimelt 292 eurot. Alates
  4. aasta aprillist hakkas kostja kandma 140 eurot sisse, nagu kohus tegi otsuse
  5. aastal, hoolimata asjaolust, et laps kasvab iga aastaga ja on tüdruk ning nõuab üha rohkem kulutusi. Kostja tunnistab hagi vaid osaliselt. Kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks seaduses ettenähtud suuruses, vaatamata sellele, et kohtulahendiga väljamõistetud elatis oli väiksemas suuruses.
  6. a-l halvenes kostja terviseseisund ja ta ei suuda enam tasuda elatist seaduses ettenähtud ja hageja nõutud suuruses. Et kostja tihti haiguslehtedel viibimas, siis võib ta jääda töökohast ilma. Kostjal on tuvastatud puue. Kostja ülalpidamisel on abikaasa. Kostjal on kulutused laenude osamaksete, kommunaalkulude, toidukulude jne näol. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist hagis nõutud suuruses, kuna temale siis elatumiseks midagi järgi ei jää. Kostjal oli korduvalt pakkuda hagejale kompromissi variante, millistega hageja ei nõustunud.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tegi kindlaks (kd 1, tl 25a-25d), et Viru Maakohus on 14.04.

  1. a otsusega nr 2-0966849 (edaspidi varasem otsus vastavas käändes) mõistnud S G välja J G (käesolevas asjas hageja seaduslik esindaja) kasuks tütre V G, sünd XXX. a, ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni (ehk 139 eurot) alates 10.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab kostjat maksma hageja ülalpidamiseks igakuise elatisena 139 eurot. Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et varasema otsusega mõisteti kostjalt elatis välja kindlas summas ja pole seostatav Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutmisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et enne
  2. a märtsi (k.a) (kd 1, tl 18 pöördel; kd 2, tl 26-32, 3945, 52-57) ei tasunud kostja elatist mitte varasema otsusega väljamõistetud suuruses (139 eurot) vaid PKS § 101 lg-s 1 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioon) sätestatud määras, mis on 10

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 varasema otsusega väljamõistetud elatise suurusest tunduvalt rohkem (aastatel 2020–2021 rohkem kui kaks korda). 15.04.2021 tasus kostja elatisena 140 eurot (kd 1, tl 20). Ühtlasi leiab kohus, et kostja ei tohi tasuda elatist vähem kui on kohtulahendiga välja mõistetud, kuid võimaluse korral saab ta vabatahtlikult tasuda elatist ka suuremas osas, kuid enim makstud elatist ei või tasaarvestada võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p-st 1 tulenevalt. VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ülalpidamise nõuet tasaarvestada ei saa. Riigikohus tõi
  1. juuni
  2. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  3. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
  4. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  5. juulini 2010 elatise välja enne
  6. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  7. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
  10. mai
  11. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
  12. oktoobri
  13. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
  14. veebruari
  15. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
  16. detsembrini 2021 elatise välja enne
  17. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  18. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  19. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, samuti millises suuruses on kostja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Elatis ajavahemikul 17.06.2021 (hagi esitamise päev) – 01.01.2022 (seaduse muudatus) Varasema otsusega (kd 1, tl 25c pöördel) tehti kindlaks tuludeklaratsioonide andmete alusel

  1. a eest, et hageja ema tulu
  2. a-l oli 72 206 krooni (neto), mis teeb ühes kuus keskmiselt 6017,20 krooni (ehk 384,50 eurot). Kostja tulu
  3. a-l oli 49 302 krooni (neto), mis teeb ühes kuus keskmiselt 4108,50 krooni (ehk 262,50 eurot). Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (kd 1, tl 74) kohaselt töötas kostja alates 16.09.2015 seisuga 01.09.2021 S AS-is laadijana. Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 teatise (kd 1, tl 86) kohaselt tehti ajavahemikul 01.08.2020– 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 12 251,26 eurot, mis teeb keskmiselt 1021 eurot kuus. 11

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Pärast hagi esitamist (17.06.2021)
  1. a juunis pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale maksti välja 1100,93 eurot ja
  2. a juulis 1082,06 eurot (kd 1, tl 87). Väljamaksete tegijateks on AS S ja AS S. Maksu- ja Tolliameti 04.04.2022 teatise (kd 1, tl 177) kohaselt tehti ajavahemikul 01.09.2021– 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 5809,21 eurot, mis teeb keskmiselt 829,89 eurot kuus. Väljamaksete tegijateks on AS S ja Eesti Haigekassa (kd 1, tl 178). Eesti Töötukassa 28.01.
  3. a otsuse nr TVH/21/005690 „Töövõime hindamine” (kd 1, tl 3940) kohaselt tuvastati kostjal osaline töövõime. Eesti Töötukassa 01.09.
  4. a teatise (kd 1, tl 92) kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna/tööotsijana. Eesti Töötukassa 28.01.
  5. a otsusega nr TVH/21/005690 „Töövõime hindamine” hinnati S G töövõimet ning tuvastati osaline töövõime perioodil 25.02.2021– 24.02.
  6. Töövõimetoetuse maksmise periood on 25.02.2021–24.02.2026 ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 8,4873 eurot. Täiendavalt 01.04.
  7. a teatises (kd 1, tl 164) tõendas Eesti Töötukassa, et S G ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2021–01.04.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/21/006856 on määratud S G töövõimetoetus perioodiks 25.02.2021–24.02.
  8. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas (kohus toob siinkohal välja andmed kuni 31.12.2021): Makse periood Väljamakse kp Väljamakstav summa 01.12.2021–31.12.2021 05.01.2022 267,35 01.11.2021–30.11.2021 03.12.2021 258,72 01.10.2021–31.10.2021 05.11.2021 267,35 01.09.2021–30.09.2021 05.10.2021 258,72 01.08.2021–31.08.2021 03.09.2021 267,35 Sotsiaalkindlustusameti 02.09.
  9. a ja 01.04.
  10. a vastuste (kd 1, tl 95, 167) kohaselt on kostjale alates 12.04.2021 määratud ja makstud puudega täiskasvanu toetus kogusummas 34,01 eurot kuus. Dokumendipõhise kostja töövõime hindamise 27.01.
  11. a eksperthinnangu (kd 2, tl 61-68) osade „Kokkuvõte. Terviseseisund“ ja „Hinnang töövõime ulatusele“ (kd 2, tl 67 pöördel-68) kohaselt on kostja diagnoosiks orgaaniline isiksushäire. Kostjal on raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tegevusvõime koondkokkuvõte: oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, paljude ülesannete täitmine on raskendatud. Mõtlemine aeglustunud, kitsenenud, kontsentratsioonivõime on alanenud. Muutustega kohanemine on piiratud. Igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek on alanenud. Suhtekäitumise reguleerimine, võõrastega kontakteerumine on raskendatud. Piirang on seotud psüühilise ebastabiilsusega, madala vaimse energia tasemega, motivatsiooniga, tähelepanu, psühhomotoorse, emotsioonide funktsioonide, mõtlemise, kognitiivsete funktsioonide häirega. Eeltoodust tulenevalt on välistatud/takistatud/piiratud järgnevad tegevused: Oskuste omandamine Tähelepanu koondamine Mõtlemine Probleemide lahendamine Otsuste tegemine Paljude ülesannete täitmine Igapäevatoimingute tegemine Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek 12
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Suhtekäitumise reguleerimine Võõrastega kontakteerumine. Töövõime: osaline töövõime. Taotlejal (kostjal) on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna häire on kroonilise kuluga, kognitiivse düsfunktsiooniga, püsivat ravi, rehabilitatsiooni vajav. Soovitused: Töötingimused: Võib sobida vähendatud koormusega töö stressivabas keskkonnas, mis ei vaja suurt inimeste vahelist lävimist ja suhtlemist. AS Pensionikeskus 08.04.
  1. a vastuse (kd 1, tl 183) kohaselt ei ole kostja liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Rahvastikuregistri andmetel (kd 1, tl 153) kostjal pole peale hageja alaealisi ülalpeetavaid. Äriregistri andmetel on kostjal
  2. hooneosa pindalaga 41.10 hooneühistus R (kd 1, tl 77, 150) ja
  3. hooneosa pindalaga 17.90 hooneühistus B (kd 1, tl 77, 152). Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 69) kuulub kostjale alates 11.03.2020 sõiduauto OPEL Mudel INSIGNIA SPORTS TOURER SW, ehitusaasta
  4. Kinnistusraamatu (kd 1, tl 80-81) andmetel on kostja omandis 82,90 m2 suurune eriomand aasdressil XXX, kus kostja elab asja materjalidest selguvalt. Ajavahemiku 17.12.2020–31.08.2021 eest kostja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 111130) nähtub laekumisi Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Töötukassalt, sularaha sissemakseid, töötasu AS-ilt S, P OÜ poolt hulgaliselt kiirlaene väljamakseid, palka 08.02.2021 (kd 1, tl 128) OÜ-lt A, tulumaksu tagastust, ülekandeid füüsilistelt isikutelt. Väljaminekuteks on elatisemaksed, maksed kommunaalteenust osutatavatele ettevõtetele, kindlustusmaksed, laenulepingute osamaksed, ostud kauplustes ja lokaalides, ülekanded füüsilistele isikutele. Ajavahemiku 17.12.2020–31.08.2021 eest kostja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 130 pöördel-132) nähtub, et sellelt kontolt maksab ta püsimaksega krediitkaardi lepingust tulenevad maksed, võtab raha välja, kannab raha sisse ja teostab ülekanded füüsilistele isikutele. Kostja tasus ajavahemikul 01.01.2021–07.07.2021 teenuste eest: V OÜ-le kokku 134,89 eurot (kd 1, tl 44) G KÜ-le kokku 938,04 eurot (kd 1, tl 45) T kokku 1390,80 eurot (kd 1, tl 46) T AS-ile kokku 211,70 eurot (kd 1, tl 47) E AS-ile kokku 283,40 eurot (kd 1, tl 48). Kostja esitas hulgaliselt anamneesid, et teda on opereeritud ja ravitakse ka tal esinev füüsiline tervisehäire (kd 1, tl-d 100, 103, 133; kd 2, tl 2-4, 34, 37, 50, 90). Samuti kostja pidevalt ravimeid tarvivat (kd 1, tl 108). Kohus kontrollis käesoleva otsuse langetamisel Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri ja tuvastas, et kostja töötab AS-is S tänini. Sellest on kohtu arvates järeldada, et kostjal tuvastatud tervisehäired ei takista tal teha tavapärast tööd ja temaga sõlmitud tööleping lõpetatud ei ole. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kostja sissetulek võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga tunduvalt suurenes. Kohus arvestab ka, et enne
  5. a aprilli maksis kostja elatist enne 31.12.2021 kehtinud PKS §-s 101 ettenähtud miinimummääras (aastatel 2020 ja 2021) 292 eurot, 13
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 mis on märkimisväärselt suurem kui eelmise lahendiga väljamõistetud elatise suurus. Sellest järeldab kohus, et kostja ikka oli võimeline sellises suuruses elatist maksma Eesti Töötukassa 28.01.
  1. a otsusega tuvastatud osalisest töövõimest hoolimata. Kohus leiab, et oma varalise seisundi saab kostja parandada nt ühe hooneosa müümisega ja sellest saadud rahast tasuda elatist. Eelneva alusel leiab kohus, et varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks alates hagi esitamisest kuni 01.01.2022 on alust. Ka leiab kohus, et lapse peale tasutava lapsetoetuse mahaarvamiseks alust pole. Vanemate varalise seisundi juures peab kohus arvestama hageja vajadustega ka. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja vajadused on võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga vähenenud. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
  2. jaanuari
  3. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
  6. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 216-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulus kuni 31.12.2022 kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seetõttu ei ole kõne all oleval juhul asjakohane kostja viide uuringutele. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi üle. Rahvastikuregistri (kd 1, tl 154) andmete kohaselt hageja emal peale hageja enam lapsi ei ole. AS Pensionikeskus 08.04.
  7. a vastuse (kd 1, tl 183) kohaselt ei ole hageja ema liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (kd 1, tl 73, 151) kohaselt töötab hageja ema Z OÜ-s raamatupidajana alates 02.01.
  8. Maksu- ja Tolliameti 02.09.
  9. a teatise (kd 1, tl 88) kohaselt tehti ajavahemikul 01.08.2020– 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 6808,82 eurot, mis teeb keskmiselt 567,40 eurot kuus. Väljamaksete tegijateks on Z OÜ ja Eesti Haigekassa (kd 1, tl 89). Maksu- ja Tolliameti 04.04.
  10. a teatise (kd 1, tl 175) kohaselt tehti ajavahemikul 01.09.2021– 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 4663,58 eurot, mis teeb keskmiselt 666,20 eurot kuus. Väljamaksete tegijateks on Z OÜ, S AS ja U OÜ (kd 1, tl 176). Eesti Töötukassa 01.09.
  11. a teatise (kd 1, tl 92) kohaselt ei ole hageja ema registreeritud töötuna/tööotsijana. Eesti Töötukassa 01.04.
  12. a teatise (kd 1, tl 164) kohaselt ei ole hageja ema registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2021–01.04.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.
  13. a ja 01.04.
  14. a vastuste (kd 1, tl 95, 167) kohaselt on hageja emale alates 01.01.2019 määratud ja makstud lapsetoetus 60 eurot kuus. 14
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Äriregistri andmetel (kd 1, tl 75-76) on hageja ema Narva linn, Viru tn 17 korteriühistu juhatuse liige (registrisse kantud L s.o endise perekonnanime all). Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 70) kuulub hageja emale alates 28.11.2019 sõiduauto HYUNDAI TUCSON, ehitusaasta
  1. Kinnistusraamatu andmetel on hageja ema omandis 48,20 m2 suurune eriomand aadressil XXX (kd 1, tl 78, 149), kus hageja elab koos emaga asja materjalidest nähtuvalt. Samuti kuulub hageja emale 49,30 m2 suurune eriomand aadressil XXX (kd 1, tl 79, 148). Ajavahemiku 01.04.2020–18.04.2021 eest hageja ema pangakonto väljavõtte kohaselt (kd 1, tl 920) on laekumisteks töötasu, peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt, elatis kostjalt, ülekanded füüsilistelt isikutelt, sularaha sissemaksed. Väljaminekuteks on maksed kommunaalteenust osutatavatele ettevõtetele, kindlustusmaksed, ostud kauplustes ja lokaalides, ülekanded füüsilistele isikutele. Kohus 01.09.
  2. a kirjas (kd 1, tl 65-66) tegi hageja seaduslikule esindajale ettepaneku esitada tema arvelduskonto/de täisväljavõtet 19.04.2021 alates oleva ajavahemiku eest. Hageja seaduslik esindaja ei esitanud kohtule tähtajaks ei selgitusi ega täiendavaid tõendeid. Kohus peab eeltoodud tõenditega tõendatuks, et hageja ema sissetulek võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga ka paranes. Samuti on hageja emal olemas piisavalt vara, et anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui hageja nõuab kostjalt. Elatis alates 01.01.2022 Kuivõrd

§ 436

lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kohaldab kohus õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

  1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-te 3–5, 7 alusel on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Õigusliku olukorra muutumise tõttu peab kohus põhjendatuks alates 01.01.2022 kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.
  4. a ja 01.04.
  5. a vastuste (kd 1, tl 95, 167) kohaselt on hageja emale alates 01.01.2019 määratud ja makstud 60 euro suurune lapsetoetus kuus. Ajavahemikul 01.01.–31.03.2022 PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43,44 eurot. Seega on ajavahemikul 1.01–31.03.2022 arvestatavaks miinimumelatise määraks 243,44 eurot. Arvestatavast 15

(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi. Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot (kd 1, tl 95, 167), millest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Seega tuleb muuta varasemat otsust ja alates 01.01.2022 mõista kostjalt välja hageja kasuks ajavahemiku 01.01.–31.03.2022 eest elatis 213,44 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on
  1. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  2. aprillist 2022 elatise baassumma 200*4,6%=209,20 eurot.
  3. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ning sellest tulenevalt on arvestatavaks elatise miinimummääraks 255,64 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates
  4. aprillist 2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 225,64 eurot (255,64–30). Kohus on juba tuvastanud, et kostja sissetulek ja vara võimaldavad tal täita hageja ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras ja seda vaatamata temal tuvastatud osalisele töövõimetusele. Ka hageja ema on võimeline andma hagejale ülalpidamist seadusega ettenähtud miinimummääras. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 649 eurot. Kostja vaidleb hageja kulutuste suurusele vastu ja leiab, et nad on ilmselgelt ülepaisutatud ja paljasõnalised. On eluliselt arusaadav, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid. Kohus analüüsib hageja kulutusi hageja põhjendustest ja kostja vastuväidetest lähtudes ning toob kohtu seisukoha välja hageja kulutuste suuruse põhjendatuse kohta all olevas tabelis. Hageja kululiik Elusasemekulud Kulu suurus eurodes 60 Toidukulutused (hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevaid fütotoitaineid, mistõttu peab lapse menüü hõlmama erinevaid värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, liha ja kala, mille hind ei ole odav. Aktiivne laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas) Tervishoiukulutused (aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügis- ca 150 ca 20 Kohtu seisukoht Kohus peab sellises suuruses kulutused mõistlikeks, sest tasutakse ka elektrienergia eest, kuigi jäi omasoodu see kulu märkimata Kohus leiab, et see kulu on mõistlikus suuruses Kohus leiab, et see kulu on eluliselt usutav ja on mõistlikus suuruses 16
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 talveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks, mis ei ole aga sugugi väga odavad) Kulutused hügieenitarvetele (juuksur, hambapasta, dušigeelid jms) ca 55 Kulutused riietele ja jalanõudele (Riideid ja jalanõusid ostetakse vajaduspõhiselt. Jalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes kasutatavaid. Riideid läheb kasvavale lapsele aastas kaks ringi (sh suve- ja talveriideid) ca 80 Kulutused vaba aja veetmiseks (Peamisteks kulutusteks on sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid jms.) Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale Kulutused kodutehnikale (Lapse pärast kasutatakse suurema koormusega ka muid kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne) Huviring (tantsud) + tantsukostüümid Hambaarst (breketid), sõidukulu koos visiidiga Tartusse, kus on lapse hambaarst Telefon ca 70 Palgatud õpetaja 100 Kohus leiab, et kulu on ilmne, et kõigil kõne all olevad kulud esinevad, küll aga tegu on ülepaisutatud kuluga. Kohus ei usu, et hageja kulutab hügieenitarvetele 55 eurot iga kuu, mis teeb 660 eurot aastas. Kohus peab mõistlikuks kuluks 30 eurot kuus Kohus leiab, et kulu on ilmne, et kõigil kõne all olevad kulud esinevad, küll aga tegu on ülepaisutatud kuluga. Hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, kuid kohus ei usu, et aastas hageja kulutab riietele ja jalanõudele 960 eurot. Kohus peab mõistlikuks kuluks 60 eurot kuus On selge, et nimetatud kulud tekivad. Kulu on kohtu hinnangul vajalik, küll aga selle põhjendatud suurus on 40 eurot kuus 7 Kulu on põhjendatud ja on mõistlikus suuruses 7 Kulu on põhjendatud ja on mõistlikus suuruses 15 Kulu on põhjendatud ja on mõistlikus suuruses Kulu on põhjendatud ja ja on mõistlikus suuruses 60 25 Kulu on põhjendatud ja ja on mõistlikus suuruses Kulu on põhjendatud ja on mõistlikus suuruses 17
(18)Tsiviilasi nr 2-21.9769 Eeltoodu põhjal peab kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 574 eurot kuus. Kohus leiab, et alates 01.01.2022 kehtestatud seadusega ettenähtud elatisemäär on hageja tegelike vajaduste rahuldamiseks küllaldane. Eelneva alusel rahuldab kohus kokkuvõttes hagi osaliselt ja suurendab kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 17.06.2021 ning mõistab välja elatist kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 ettenähtud miinimummääras ning alates 01.01.2022 PKS § 101 ettenähtud miinimummääras. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2023 kohtuotsusega. 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.