← Eesti

2-23-132101/14

Obsah (5)§ 96§ 100§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-132101 Tsiviilasi M.K hagi

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise 2

(2)2-23-1034 astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 1. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul

§ 101

lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

  1. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
  2. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Rahvastikuregistri andmetel on M.K B.K ja A.K ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja osaleb hageja ülalpidamises kaootiliselt ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu

§ 101lg 6 ja 7 kohaldamisele.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5.

Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates 04.01.2023. Hageja igakuise elatise suurus 196,16 eurot kujuneb järgmiselt: baassumma 249,78 eurot (

§ 101

lg 3) + 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast summas 50,55 eurot (

§ 101

lg 4) – 1/2 lapsetoetusest summas 50 eurot - 1/12 lasterikka pere toetusest ((1/2 lasterikaste perede toetusest ehk 325 eurot : 2) : 3) summas 54,17 eurot. 7.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb kostjalt elatise võlgnevuse väljamõistmist alates 01.04.2023 kuni 14.09.2023 miinimummääras 196,16 eurot kuus. Välja toodud perioodil pidi kostja hagejale tasuma elatist summas 1072,30 eurot (1.04.2023. a - 31.08.2023. a 5 kuud x 196,16 eurot + 2023. a septembri 13 päeva eest 91,5 eurot), aga on tasunud 563 eurot. 3

(2)2-23-1034 Seega on kostjal hageja ees elatise võlgnevus perioodi 01.04.2023-14.09.2023 eest summas 509,30 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  1. Alates 15.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 196,16 eurot, mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  4. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  5. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatis tuleb kanda iga kuu

  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.
  2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalide kohaselt hagejal tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.