← Eesti

1-22-2609/45

Obsah (8)§ 424§ 74§ 65§ 121§ 120§ 64§ 76§ 75

1-22-2609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2023, Narva Kohtuasja number 1-22-2609 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Olga Aba

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Sergei Leesalu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Sergei Leesalule, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 27.04.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2609 tunnistati Sergei Leesalu süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 8.05.2018. a otsusega 1

(6)1-22-2609 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega ning mõisteti S. Leesalule kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. S. Leesalu tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Samuti tunnistati S. Leesalu süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Leesalule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendades S.

Leesalule mõistetavat karistust, s.o 6 kuud vangistust, eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõisteti S. Leesalule liitkaristuseks toimepandud kuritegude eest 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks S. Leesalu vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 13.05.

  1. S. Leesalu asus karistust kandma 20.06.2022 ning karistus saab tal kantud 20.03.
  3. Viru Vangla esitas 18.10.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S. Leesalu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, toetab vangla S. Leesalu ennetähtaegset vabastamist.
  4. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustus prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab, sarnaselt vanglaga, S. Leesalu tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
  5. Kinnipeetav S. Leesalu kinnitas Viru Maakohtu 7.11.
  6. a istungil, et soovib enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda. S. Leesalu selgitas, et tal on vanglas olnud piisavalt aega, et oma tegude üle järele mõelda ning talle tundub, et tal pole enam mõttes uusi kuritegusid toime panna. S. Leesalu märkis, et on palju kannatanud, et peab olema lähedastest eemal ning soovib kõigi laste elus osaleda ja neid igal ajal aidata, mitte vaid telefoni teel nendega suhelda. S. Leesalu seisukoht on, et ta on juba ära kandnud piisava karistuse selle eest, mida ta on teinud. S. Leesalu väidab, et tema ei ole endise abikaasa suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud, vaid lihtsalt hirmutas teda. Samas ütles S. Leesalu, et ta tunnistab ja kahetseb kõike ning on endise abikaasa ees vabandanud. Alkoholi tarvitas ta üksnes seetõttu, et tal oli pikk ja raske lahutusprotsess. Praegu pole tal põhjust alkoholi tarvitada. Alkoholist võib enda arvamuse kohaselt kergekäeliselt loobuda, kuna tal pole sõltuvust ega tahet alkoholi juua. S. Leesalu leiab, et saab alkoholist loobumisega iseseisvalt hakkama ning et sõltuvusravi näitab nõrkust. Vanglas kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, kuna ei soovinud temaga ühes kambris olla. Vabaduses S. Leesalu temast erinevate vaadetega inimeste osas probleemi ei näe. Võlgnevused on tal tasutud, selle kohta on olemas ka kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Varem on S. Leesalu olnud kriminaalhooldusel, olenemata sellest, et vangla iseloomustuse kohaselt esines S. Leesalul registreerimiskohustuse rikkumist ja ta pani katseajal toime uue kuriteo, märkis S. Leesalu, et tema mäletamist mööda läbis ta katseaja edukalt. Samas ütles S. Leesalu, et ei õigusta toimepandud tegusid. Depressiivne seisund seoses lahutusega mõjutas teda, kuid ta on saanud selle üle järele mõelda ning enam pole takistusi, et normaalset elu elada. S. Leesalu palub kohtult võimalust, kuna tal on olemas elu- ja töökoht ning inimesed, kes teda armastavad ja kelle eest ta peab hoolitsema. S. Leesalu on kindel, et temaga edaspidi probleeme ei teki, kuna tal pole põhjust seadust rikkuda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja S. Leesalu motivatsioonikirjaga ning kuulanud ta ära kohtuistungil, on seisukohal, et S. Leesalu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2

(6)1-22-2609 6. Vangla ja prokuröri seisukohtadesse puutuvalt selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks seejuures siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht kui selline, vaid argumendid, millele see tugineb. 7. S. Leesalu kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ja on praeguseks ajaks ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning nõustunud

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et S. Leesalu avaldatud vabanemisjärgne elukoht xxx, vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

  1. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
  2. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus vaagima, kummad argumendid on kaalukamad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. S. Leesalu puhul peab kohus positiivseks, et ta on perioodil 10.02.2023 kuni 22.03.2023 täismahus läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi läbiviija tagasiside kohaselt osales S. Leesalu tunnis aktiivselt ja on motiveeritud oma käitumist muutma. S. Leesalu tegi kodutöid, analüüsis oma tundeid, mõtteid ja käitumist. Programmi jooksul õppis S. Leesalu analüüsima oma probleeme ja on valmis edaspidi keelduma alkoholi tarbimisest. Ta on paika pannud oma eluprioriteedid ja on kindel, et hakkab vabaduses õpitud oskusi kasutama. Programmi läbiviija hinnangul suudab kinnipeetav edaspidi elada

ket ja õiguskuulekat elu. Ajavahemikus 3.03.2023 kuni 18.07.2023 läbis S. Leesalu riigikeeleõppe A1 tasemel ning sooritas eksami tulemusega 88,75%. Alates 26.08.2023 õpib S. Leesalu A2 taseme riigikeeleõppes. Alates 1.09.2023 omandab S. Leesalu xxx. Alates 31.01.2023 on S. Leesalu määratud majandustööle xxx. Vanglas on S. Leesalu töötanud ning tööga ei ole probleeme esinenud. Vabanemise korral on S. Leesalul olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kõike eespool loetletut arvestab kohus positiivsete asjaoludena ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. 3

(6)1-22-2609
  1. Samas leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saabki prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  2. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi S. Leesalu õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga, samuti impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus ja vägivaldsus. S. Leesalu on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta esimest korda.
  3. Samuti ei saa jätta tähelepanuta kuriteo toimepanemise asjaolusid. S. Leesalu on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, pangakaartide võltsimise ja joobes juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Viimased kuriteod on olnud ette planeerimata ja vägivaldsus on kasvanud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuriteod on S. Leesalu toime pannud impulsiivselt ning puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu. Järelikult ei ole S. Leesalu käitumine ajas muutunud, st tegemist ei ole lühikese ajavahemiku jooksul toimunud halbade asjaolude kokkusattumisega. Aja jooksul on vägivaldsus S. Leesalu käitumises isegi kasvanud. S. Leesalu on süstemaatiliselt toime pannud õigusrikkumisi ega ole oma vigadest õppinud, millest võib järeldada, et tal on teatavad kuritegelikud hoiakud. Samuti on vanglas fikseeritud, et ta keeldus ümberpaigutamisest teise kambrisse subkultuurilistel põhjustel ning tõmbas kaaskinnipeetava ettenähtud kambrist välja. S. Leesalu on nii vangla iseloomustuse kohaselt kui ka kohtuistungil välja toonud, et ei ole nõus vanglapoolse hinnanguga. Samas kohtuistungil S. Leesalu siiski tunnistas, et tõepoolest tõmbas kaaskinnipeetava kambrist välja ning viimane vastupanu ei osutanud. S. Leesalu on küll kohtuistungil väitnud, et ta on vanglas viibitud aja jooksul oma tegudest järeldused teinud, kuid tema käitumine kaaskinnipeetava suhtes näitab, et vägivaldsed hoiakud on tal ka vangistuses viibitud aja jooksul säilinud. Samuti näitab vanglas kaaskinnipeetava suhtes toime pandud distsiplinaarsüütegu, et S. Leesalu võib vägivaldselt käituda ka ilma, et ta oleks alkoholijoobes. See aga ilmestab asjaolu, et isegi alkoholi tarvitamisest hoidumine ei välista täielikult S. Leesalu käitumisest tulenevat ohtu. Eeltoodu viitab üheselt ka sellele, et S. Leesalul puudub jätkuvalt oskus lahendada probleeme vägivalda kasutamata. Ka pisendab S. Leesalu oma süüd abikaasa suhtes füüsilise vägivalla kasutamise osas – nimelt on tema seisukohad selles küsimuses vastuolulised: ühelt poolt S. Leesalu ütleb, et kahetseb oma tegusid ja on vabandanud, kuid teiselt poolt väidab, et kannatanu on tema süüd suurendanud ning et tema ei ole tegelikult kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Samuti näeb ta kõigi probleemide põhjustajana abielulahutust, kuid jätab tähelepanuta, et see pole mitte esimene kord, kui teda on kriminaalkorras karistatud. Kaaskinnipeetava osas ei väljenda S. Leesalu isegi mitte kahetsust, sest tema on veendumusel, et ei suudaks endast erinevate vaadetega inimesega ühes kambris elada ning õigustab sellega toime pandud tegu. Olenemata asjaolust, et S. Leesalu kinnitab, et vabaduses ei häiriks teda teisiti mõtlevad inimesed, ei saa kohtu hinnangul olla kindel, et S. Leesalu suudab konflikti korral vägivalda tarvitamata aktsepteerida teiste inimeste seisukohti, mis tema omadest erinevad. Varasemalt on S. Leesalu olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud registreerimiskohustust ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohtuistungil väljendatust võib järeldada, et S. Leesalu pidas varasemaid kriminaalhoolduse kohustuste rikkumisi tühisteks, kuivõrd enda sõnul ta neid ei mäleta ja läbis katseaja probleemideta. See aga näitab ilmekalt tema ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja seab kahtluse alla, kas ta suudaks kriminaalhoolduse sel korral edukalt läbida. 4
(6)1-22-2609
  1. Eelkõige ongi S. Leesalu puhul riskifaktoriks sõltuvusprobleem ning agressiivne käitumismaneer. Ehkki S. Leesalu ise alkoholisõltuvust ei tunnista ja seda ei ole tal ka diagnoositud, näitavad korduvalt alkoholijoobe seisundis toime pandud kuriteod ning asjaolu, et S. Leesalu ilmus joobeseisundis olles ka vanglasse, et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kohtu jaoks on ohumärgiks seegi, et S. Leesalu väidab kindlalt, et suudab alkoholi tarvitamisest kerge vaevaga hoiduda ning peab sõltuvusravi nõrkuseks. Seda eriti olukorras, kus S. Leesalu on ka varem karistatud joobes juhtimise eest, kuid ta ei teinud sellest mingeid järeldusi ega asunud alkoholismivastasele ravile, vaid on joobes juhtimise toime pannud ka teistkordselt. Vangla on samuti näinud S. Leesalu puhul ohtlikkust alkoholi tarvitamises. Viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis ning teda on ka väärteo korras kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kuivõrd S. Leesalu puhul on olemas selged alkoholisõltuvusele viitavad ilmingud, kuid ta ise selles probleemi ei näe, ei ole kohus veendunud, et S. Leesalul on ka tegelikult soov sel korral alkoholi tarvitamisest hoiduda ja hakata seaduskuulekat elu elama. Vähetähtis ei ole seegi, et Viru Maakohtu 7.11.
  2. a istungil ütles S. Leesalu, et talle tundub, et tal pole enam mõttes uusi kuritegusid toime panna. Eeltoodu ilmestab tõika, et S. Leesalul puudub selge veendumus ja soov edaspidistest seaduserikkumistest hoiduda. Kohtule jääb pigem arusaam, et S. Leesalu on valmis andma erinevaid lubadusi, et veenda kohut end ennetähtaegselt vabastama, samal ajal endale teadvustamata, kas ja kuidas ta neid tegelikult täitma hakkab. Sõltuvusprobleemist vabanemiseks abi otsimist S. Leesalu, vaatamata oma eelnevale elukäigule, endiselt vajalikuks ei pea. Eeltoodust tulenevalt eksisteerib risk, et ka sel korral kriminaalhooldusel olles, jätkab S. Leesalu alkoholi tarvitamisega. Elektrooniline valve ei ole samuti selline meede, mis välistab S. Leesalu puhul alkoholi tarvitamise ja sellest tingituna uute kuritegude toimepanemise.
  3. Nagu juba eelnevalt viidatud, ei ole S. Leesalu käitumine olnud ka karistuse kandmise ajal laitmatu. Nimelt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. S. Leesalule on määratud noomitus teavituskohustuse täitmata jätmise eest (kuriteost teavitamine). Samuti on talle määratud kartser kestvusega 3 päeva ja katseajaga 3 kuud vägivalla kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. Seega ei saa S. Leesalu käitumist karistuse kandmise ajal pidada õiguskuulekaks. Kui S. Leesalu ei suuda kontrollitud keskkonnas normikohaselt käituda, on kohtul kahtlusi, et ta suudaks seda teha vabaduses.
  4. Ka lähedaste isikute olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Vangla iseloomustusest tuleb välja, et suhted lähedastega ei ole ajas muutunud, seega praeguse vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toime panemise ajal oli olukord sama. Faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei oma süüdimõistetu käitumisele mõju. Kuivõrd lähedaste olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma, puudub kohtul veendumus, et see ka edaspidi midagi muudaks.
  5. S. Leesalu on küll tasunud temal lasuvad võlgnevused, mida on kohus kontrollinud, ning tal on vabaduses olemas töökoht, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et ka varasemalt on S. Leesalu töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja enda sõnul saanud majanduslikult hakkama, kuid sellest olenemata on ta pannud toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil (pangakaardi võltsimine ja võltsitud pangakaardi kasutamine). Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava toimetulekut vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine. Seetõttu ka töökoha olemasolu ei välista S. Leesalu puhul täielikult uue kuriteo toimepanemise riski ning endiselt on olemas oht tagasilanguseks.
  6. Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud S. Leesalu puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, 5
(6)1-22-2609 mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on S. Leesaluga vangistuses läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi. Sotsiaalprogrammi läbiviija on välja toonud erinevaid tahke, mis annavad eelduse teadmiste olemasoluks, kuidas seaduskuulekalt vabaduses hakkama saada. Samas näitab iseloomustus, et karistuse jätkamisel vanglas on planeeritud mitmed tegevused, mida on hinnatud S. Leesalule vajalikeks. Arvestades, et S. Leesalu on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, soostub kohus kriminaalhooldusametniku ja iseloomustuse koostaja arvamusega, et S. Leesalu vajab jätkuvalt täiendavaid rehabiliteerivaid tegevusi, milleks on vestlused probleemilahendusoskuste arendamiseks ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevuste läbimine. Nende tegevuste tulemusel peaks S. Leesalu suutma käituda läbimõeldumalt ning kinnistada sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ omandatut. Seega peab kohus eelnimetatud tegevuste läbimist S. Leesalu puhul enne vabanemist äärmiselt oluliseks. Praegusel ajal on S. Leesalu varasemale käitumisele ja tema kohtuistungil avaldatud seisukohtadele tuginedes veel vara jõuda tõsikindlale järeldusele, et vangistuses viibitud aeg on teda muutnud ning ta suudab vangistuses omandatud teoreetilisi teadmisi ka vabaduses rakendada ja õiguskuulekalt elada. 20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et puuduvad materiaalsed eeldused S. Leesalu tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole S. Leesalu puhul veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära S. Leesalu poolt uue kuriteo toimepanemist. Ohuprognoos S. Leesalu puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu ta tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.