Obsah (9)

§ 164§ 657§ 651§ 652§ 238§ 237§ 442§ 654§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2023, Tallinn Kohtuasja num

§ 164lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise edasiulatuvalt PKS § 101 sätestatud suuruses (resolutsiooni p 4) ning osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja 29.03.2023 taotluse tõendite kogumiseks ja menetluse uuendamiseks (resolutsiooni p 1). Kostja palus teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alla PKS §-s 101 sätestatud miinimummäära, summas 150 eurot kuus, või saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Kostja palus nõuda välja andmed Q perele makstavate lapse- ja peretoetuste kohta ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega 03.03.2023 teate täitemenetluse kohta ning 03.07.2023 AS-i SEB Pank 13.06.2023 intressi muutmise teatise.
3. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Nimetatud norm ei sätesta, et elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse üksnes Eesti Vabariigis makstavate lastetoetustega. Kostja on menetluse vältel korduvalt viidanud, et hageja ja tema isa elavad Norra Kuningriigis ning hageja saab seal lapsetoetust ja hageja isa perekond saab peretoetust. Hageja isa on menetluse vältel tunnistanud, et hageja saab ka Norras toetust, kuid see olevat väike. Toetuse summat hageja isa menetluses ei avaldanud. Asja õigeks otsustamiseks tulnuks kohtul välja selgitada, kas ja kui suures summas saab hageja Norra Kuningriigilt toetusi. Kostja taotles kohtult vastavate tõendite 4 2-22-16655 väljanõudmist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Selliselt jättis kohus asja õigeks lahendamiseks vajalik asjaolud välja selgitamata.
4. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps, kes ei saa oma isalt elatist, kuigi elatis on välja mõistetud. Kostja majanduslik olukord on oluliselt halvem, kui see on hageja seaduslikul esindajal, ja kostja teine laps satuks hagi rahuldamisel oluliselt halvemasse olukorda kui hageja. Kohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et kostja teeb oma nooremale lapsele kaks korda suuremaid kulutusi ja seetõttu on kostja teine laps hagejaga võrreldes paremas olukorras. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Kostja ei saa C isalt ülalpidamist ja on sunnitud kõik kulutused ise täies ulatuses katma, samal ajal kui hageja seaduslik esindaja on jõukas ja temale ei valmista hageja kulude katmine, mh ka toetuste abiga, probleeme. Kostja suudab hagejale tasuda igakuiselt elatist 150 eurot, ilma et ta kahjustaks oma teise lapse ja iseenda ülalpidamist.
5. Kohus on pidanud kostja kulutusi autole liigseks ning on hinnanud, et kuna kostja elab Tallinnas, siis võib ta oma sõitudeks kasutada ühistransporti. Kostja on meditsiiniõde, kelle töövahetus ei lõpe alati ajal, mil ühistranspordi kasutamine on võimalik. Kostja on sunnitud toimetulekuks tegema ka öövahetusi. Takso kasutamine igapäevaseks töölkäimiseks oleks kulukam kui isikliku sõiduki kasutamine. Ka kolmetoaline laenuga ostetud korter ei ole ülemäärane luksus, sest üürimine oleks veel kallim. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja küsib elatist miinimummääras ning kostja omab piisavalt vahendeid elatise tasumiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et C isa ülalpidamist ei anna. Hageja soovib saada kostjalt elatist alates ajast, mil hageja on oma isa ülalpidamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti välja edasiulatuvalt elatis üle 150 euro kuus (PKS § 101 sätestatud suuruses) (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5), ning palub teha otsuse, millega mõistetakse temalt välja elatis alla PKS § 101 sätestatud miinimummäära, st 150 eurot kuus, või saadetakse asi tagasi maakohtule. Kostja ei vaidlustanud otsust hagi osalise rahuldamise kohta elatise väljamõistmiseks 150 euro ulatuses kuus (resolutsiooni p-d 2 ja 4), kohtuotsuse täitmise korda (resolutsiooni p 6) ega menetluskulude kummagi poole enda kanda jätmist (resolutsiooni p-d 7 ja 8). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles seda vaidlustatud ei ole.

1. Mis puudutab maakohtu otsustust tõendite kogumise kohta (resolutsiooni p 1), siis ei saanud kostja apellatsioonkaebusega taotleda selle maakohtu otsustuse tühistamist, kuid sai esitada ringkonnakohtule uue taotluse tõendite kogumiseks. Lisaks on kostja esitanud ringkonnakohtule kaks tõendit. Ringkonnakohus lahendab esmalt tõenditega seotud taotlused ning vastab seejärel apellatsioonkaebuse sisulistele väidetele. 5 2-22-16655 Tõenditega seotud taotlused 21.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel, sh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652

lg 3 p 2).

§ 238

lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 21.2. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega kohtutäitur Elin Vilippuse 03.03.2023 teate Q suhtes toimuva täitemenetluse kohta. Kostja soovib sellega tõendada, et tema ülalpidamisel on ka teine laps, kes ei saa oma isalt elatist, kuigi elatis on välja mõistetud. Ringkonnakohus ei võta seda tõendit vastu, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud 03.03.2023 tõendit maakohtus. Maakohus andis 27.02.2023 pooltele tähtaja 16.03.2023 kõikide määruses täpsustatud tõendite esitamiseks (tl 68–70 pöördel) ning lõpetas eelmenetluse 20.03.2023 määrusega. Seega oli kostjal võimalus esitada nimetatud tõend maakohtu menetluses. Kuna kostja seda ei teinud, ei ole ringkonnakohtul alust tõendi vastuvõtmiseks (

§ 652lg 3 p 2).

21.3. 03.07.2023 esitas kostja kohtule AS SEB Pank teatise intressi muutumise kohta. Tõend on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist (

§ 237lg 1, § 331).

Ringkonnakohus möönab, et asjaomane tõend tekkis alles ringkonnakohtu menetluse ajal ning pärast apellatsioonitähtaja möödumist (

§ 652

lg 3 p 2 ja lg 4), kuid ei pea põhjendatuks selle vastuvõtmist, kuna kostja ei ole põhjendanud, mida ta sellega tõendada soovib. Kostja on üksnes märkinud, et tegemist on uue intressimääraga ja kodulaenu maksesumma suuremaks muutmisega. Ringkonnakohus mõistab, et laenukohustustega seotud intressid muutuvad ajas üht- ja teistpidi, ent ajas võivad muutuda ka kostja tulud ning muud kulud (sh nii suureneda kui ka väheneda). Kuna ringkonnakohus ei teosta maakohtu asemel uuesti eelmenetlust, vaid hindab maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, ei võta ringkonnakohus seda tõendit vastu, kuna sellel ei ole asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

21.4. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka kostja taotluse nõuda välja andmed hageja isa perele makstavate lapse- ja peretoetuste kohta Norra Kuningriigis. Hageja on maakohtus kinnitanud, et kuigi tema abikaasa saab teiste laste eest (peres on peale hageja veel 3 last) tasu 100 eurot (1054 Norra krooni) kuus, siis ei saa hageja ega hageja isa hageja eest Norras toetust ühtegi krooni (vt tl 72 pöördel, tl 157). Seega on hageja kinnitanud, et ta kostja väidetud toetusi Norras ei saa. Maakohus on võtnud kostjalt välja mõistetava elatise arvutamisel arvesse, et hageja sai Eestist kuni 31.12.2022 lapsetoetust 60 eurot ja saab alates 01.01.2023 lapsetoetust 80 eurot kuus. Need lapsetoetused on kostjalt välja mõistetava elatise arvutamisel arvesse võetud ja kostja kohustust vastavalt vähendatud. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel, sh arvestades, et hageja nõudis elatist miinimummääras, puudub vajadus nõuda välja täiendavaid tõendeid Norra Kuningriigist. Ringkonnakohus lähtub tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel ka sellest, et kostja esitas analoogse taotluse (hageja isa ja tema abikaasa sissetulekute kontrollimiseks Norra ja Eesti pankadest) juba maakohtus, kuid tegi seda hilinemisega.

§ 652

lg 3 p 2 järgi saab ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid vaid juhul, kui tõendit ei saanud esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud käesoleval juhul kostja asjaomase taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõigust (vt ka allpool p 25 koos alap-dega). Apellatsioonkaebuse väidetele vastamine 6 2-22-16655

1. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sisuliselt kahele väitele: esiteks ei teinud maakohus kindlaks hageja poolt Norras saadavaid toetusi ning teiseks ei võtnud arvesse, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Mõlema väite puhul peab kostja oluliseks, et tema majanduslik seisund on oluliselt halvem kui hageja isal.
2. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kuna hagi elatise saamiseks esitati 06.11.2022, siis kehtis elatise kindlaksmääramisele alates 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse regulatsioon. Hageja taotles elatist miinimummääras (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma) ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja baassumma, millele lisandus 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning vähendas elatist 50% lapsetoetuse võrra (PKS § 101 lg 5). Kuna kostja nõudis elatise vähendamist alla baassumma (on valmis maksma 150 eurot kuus), siis pidi kostja PKS § 102 lg 2 järgi tõendama, et temalt hageja kasuks välja mõistetud elatist on alust vähendada alla baassumma (RKTKo 30.11.2022, 2-20-9571, p 15).
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega elatis alla baassumma ei vähendatud, on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Samuti hindas maakohus tõendeid õigesti. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Esiteks on kostja heitnud ette, et maakohus jättis kindlaks tegemata, kas ja kui suuri toetusi saab hageja Norra Kuningriigist ning seetõttu jättis maakohus alusetult temalt välja mõistatava elatise vähendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis kostja 29.03.2023, st hilinemisega, esitatud tõendite kogumise taotluse rahuldamata. 25.
2. Nimelt andis maakohus 27.02.2023 pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning tähtaja 16.03.2023 kõikide määruses täpsustatud tõendite esitamiseks (tl 68–70 pöördel). Pooled vastasid kohtunõudele, misjärel määras maakohus 20.03.2023, et asja arutatakse poolte nõusolekul edasi kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri kuni 27.03.2023, seisukoht vastaspoole menetluskuludele hiljemalt 31.03.2023 ning määras kohtulahendi kuulutamiseks 05.04.2023 (tl 144). Kostja esitas menetluskulude nimekirja 23.03.2023, kuid 29.03.2023 esitas kostja täiendavalt taotluse hageja (lapse) isa ja viimase abikaasa sissetulekute kontrollimiseks Norra pankadest (tl 162). Maakohus pidas otsuses taotlust hilinemisega esitatuks, kuna eelmenetlus oli 20.03.2023 määrusega lõppenud (maakohtu otsuse p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taotlus oli esitatud hilinemisega. 25.
3. Maakohus lisas oma otsuse p-s 14, et taotlus on ka alusetu, kuna lapse isa sissetulekust ei olene kostja ülalpidamiskohustus, veelgi vähem oleneb see hageja isa abikaasa sissetulekutest ja majanduslikust olukorrast. Kostja leiab, et maakohus oleks

§ 230

lg-te 3–5 alusel pidanud ise tõendeid koguma, kuna PKS § 101 lg-st 5 tulenevalt omas tähtsust, kuidas on hageja vajadused kaetud laste- ja peretoetustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud ise tõendeid koguma siis, kui see oleks olnud asja lahendamiseks vajalik, sh kui vajalik teave oleks toimikust puudunud. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et hageja saab lapsetoetust Eestist (kuni 31.12.2022 60 eurot kuus ja alates 01.01.2023 80 eurot kuus) ning võttis selle elatise määramisel arvesse. Seega on maakohus elatise määramisel võtnud juba arvesse hageja saadavat lapsetoetust ning miinimummääras elatise kindlaksmääramisel ei pidanud maakohus täiendavaid tõendeid koguma. Samuti on ringkonnakohus juba eespool p-s 21.4 kostja tõendite 7 2-22-16655 kogumise taotluse rahuldamata jätmisel selgitanud, et hageja on maakohtu menetluses kinnitanud, et ta ei saa Norra Kuningriigist lapsetoetust, mistõttu puudus vajadus selle kohta täiendavate tõendite kogumiseks. Ka nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja isa abikaasa sissetulekud ja saadavad toetused ei mõjutaks kostja kohustusi oma last vähemalt elatise miinimummääras ülal pidada.

1. Apellatsioonkaebuse teiseks väiteks on, et kohus ei võtnud miinimumist madalama elatise määramata jätmisel arvesse kostja majanduslikku seisundit, sh seda, et kostjal on ka teine laps, kes ei saa oma isalt elatist, kuigi elatis on välja mõistetud. Seejuures tugineb kostja ka sellele, et hageja on tunduvalt jõukam.
2. Esiteks märgib ringkonnakohus, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest alustel, mis on sätestatud PKS § 102 lg-s
3. See tähendab, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt, kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kehtiva PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ning vähendamise mõjuvaks põhjuseks võib lugeda ka vanema töövõimetuse või olukorra, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et elatise alla miinimumi vähendamiseks oleks alust, seega ei võimalda kostja väited muuta ega tühistada maakohtu otsust.
4. Maakohus käsitles elatise vähendamise taotluse lahendamisel kostja majanduslikku seisundit ning ringkonnakohus nõustub, et see ei anna alust elatist alla miinimumi vähendada. Maakohtus tuvastas oma otsuse p-s 20, et kostja igakuised vältimatud kulud on 1110,78 eurot kuus. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Isegi kui mõned kulud on pärast maakohtu otsuse tegemist muutunud, siis võivad samamoodi olla muutunud kostja tulud. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mida ringkonnakohtus vaidluse alla seatud ei ole. Maakohus tõi kostja tulude kohta välja, et kostja jättis kohtunõude osaliselt täitmata ning osa oma tulusid kohtule avaldamata. Maakohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand XXX Tallinn ja sõiduauto Honda Accord ning et saab töötasu keskmiselt 1235,63 eurot kuus, samuti saab ta oma teise lapsega seoses 100 eurot elatisabi kuus ja lapsetoetust 80 eurot kuus. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta kannab regulaarselt endale raha „kogumiskontolt“. Seda, kui palju on raha kogumiskontol, kostja kohtule ei avaldanud. Kostja ei ole kogumiskontoga seotud asjaolusid avaldanud ka apellatsioonkaebuses. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades, et kostja on jätnud täieliku teabe oma majandusliku seisukorra kohta kohtule teatamata, võib järeldada, et kostja majanduslik seisukord on parem, kui ta seda kohtule näidata püüab. Ent ka tuvastatud tuludest ja kuludest lähtudes ei ole PKS § 102 lg-le 2 tuginedes alust väita, et kostja majanduslik seisund võimaldaks vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja varaline seisund ei ole selline, et ta ei saaks hagejale miinimummääras elatist maksta. Kostja käib tööl (ei ole töövõimetu), tal on korter ja auto ning ta saab täiendavaid toetusi. Tuvastatud kulude ja sissetulekute juures on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist maakohtu välja mõistetud miinimummääras.
5. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud ka seda, et tema teine laps jääks hagejale miinimummääras elatise maksmise korral ebavõrdsesse olukorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ringkonnakohus võtab arvesse, et kostja ise väitis maakohtu menetluses, et oma 8 2-22-16655 teise lapse (C) eest kannab ta (üksinda) kulusid 570,61 eurot kuus (tl 78), seega peaks ta sellest vähemalt 50% suutma kanda ka hageja eest. Kostja on väitnud, et teise lapse isa ei tasu temalt välja mõistetud elatist korrektselt, kuid seda ei saa käesoleval juhul võtta arvesse hageja kahjuks, kuna hageja kasuks välja mõistetud elatis jääb alla 50% 570,61 eurost. Lisaks on maakohus tuvastanud, et kostja saab teise lapse eest elatisabi 100 eurot kuus, samuti lapsetoetust 80 eurot kuus.
6. Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja isa on jõukam kui kostja, ei anna alust vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist. See, milline on hageja isa varaline seisund, ei oma käesoleval juhul kostja kohustuste määramisel tähtsust (vt ka nt TlnRnKo 22.08.2023, 2-21-19506, p 17). Elatise vähendamiseks alla miinimumi ei annaks alust ka hageja tegelike vajaduste arvessevõtmine. Käesoleval juhul on hageja isa maakohtus väitnud, et hageja igakuised kulud Norras on 1336 – 1486 eurot kuus (tl 17 pöördel, 14.11.2022 hagiavalduse p 5) ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad. Isegi kui kostja vaidleks vastu hageja isa väidetud vajalike kulude summale, siis ei ole tõenäoline, et Norra elatustasemega riigis saaksid hageja vajadusel olla kaetud alla nende miinimumsummade kahekordse määra, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistnud on.
7. Kuna kostja ei ole tõendanud erakorralisi asjaolusid, miks peaks temalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist vähendama alla seaduses ettenähtud miinimumi, siis jääb maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 7, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. 33. Ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuna Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulud hagilises perekonnaasjas jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (

§ 164lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9