3-23-1238/45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1238 Määruse kuupäev 30.11.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale kartserisse madrats Menetlusosalised Taotleja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada Deniss Bodnja kaebus.
2. Jätta Deniss Bodnja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
3. Deniss Bodnja (edaspidi ka kaebaja) esitas 02.06.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks väljastama talle kartserisse madrats (kohtuasi nr 3-23-1238). Taotluse kohaselt määras neuroloog 02.06.2023 vastuvõtul kaebajale kartserisse madratsi, kuna kaebajale on vastunäidustatud istuda ja eriti lebada külmal pinnal. Neuroloog määras kaebajale veel täiendava uuringu 31.07.
4. Sellega seoses ei ole kaebaja neuroloogi vastuvõtt lõplikult suletud ning vanglale ei ole seetõttu neuroloogi otsustus näha. Vangla keeldus kaebajale madratsi väljastamisest kartserisse. 1.
5. Tartu Halduskohus jättis 09.06.
6. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. D. Bodnja esitas 12.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse (täiendatud 20.06.2023) Viru Vangla kohustamiseks väljastama talle kartserisse madrats (registreeritud samuti kohtuasjas nr 3-23-1238).
8. Kaebaja esitas 04.07.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise (kohtus registreeritud 10.07.2023). Kaebaja viitas pöördumises sellele, et neuroloog nägi talle seljahädade tõttu ette kartserisse madratsi väljastamise. 3.
9. Tartu Halduskohus jättis D. Bodnja 04.07.
10. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 3-23-1238
11. D. Bodnja esitas 09.11.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vanglat väljastama talle kartserisse madrats. Kaebajal on neuroloogi 15.08.2023 kirjutatud epikriis, mille kohaselt on kaebajal põhjendatud vajadus madratsi saamiseks kartserisse. Vangla jätkuvalt keeldub kaebajale madratsi andmisest kartserisse, mis kahjustab kaebaja tervist. Vangla enda tegevusetusega ignoreerib neuroloogi ettekirjutusi. Vangla hoiab kaebajat kartseris kuni kaebaja vanglast vabanemiseni 24.11.
13. Viru Vangla palus 16.11.
14. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Tartu Halduskohus rahuldas 20.11.
16. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas vanglat tagama kaebajale madrats kartserikambris ööpäevaringselt kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni või kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemiseni.
17. Kaebaja karistuse tähtaeg saabus 24.11.2023 ning ta vabanes vanglast. KOHTU SEISUKOHT
18. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
19. Kohus hindab kaebeõiguse olemasolu reeglina kaebuse esitamise aja seisuga. Seejuures kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude põhjal. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku ning kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegu ilmselgelt kaebeõigus.
20. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav. Kaebaja vabanes vanglast seoses karistuse ärakandmisega 25.11.
21. Kui kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei ole talle madratsi väljastamine kartserisse enam võimalik. See, kas vangla jättis õiguspäraselt või õigusvastaselt kaebajale kartserisse madratsi väljastamata, ei oma enam mingit mõju kaebaja õigustele või kohustustele. Kuna haldusorgani tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine enam kaebaja õiguste kaitsele kaasa ei aita, ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale ka võimalust kaebuse muutmiseks ning vaidlusaluse vangla tegevusetuse (seoses kaebajale madratsi kartserisse väljastamata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Sellise tuvastamisnõude esitamise õiguse annaks kohtupraktika põhjal preventiivne huvi. Kui kaebaja ei ole kinnipeetav, siis ei saa tal olla vangla tegevuse õiguspärasuse hindamise osas preventiivset huvi. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja kaebeõigus on ära langenud ning puudub ka vajadus anda kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks.
22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
23. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2