TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2691 Määruse kuupäev 29.11.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 25.11.2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/45

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). Määrus toimetada taotlejale kätte. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Viru Vangla kohaldas 25.11.
2. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/451 Xi (taotleja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.
3. Taotleja esitas 25.11.2023 (registreeritud 27.11.2023 nr-ga 6-12/355-1) Viru Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
4. Taotleja esitas 26.11.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 25.11.
5. a käskkirja nr 3-23/1-2/451 täitmise ja kehtivuse peatamiseks. Taotleja põhjendab, et üksikvangistuse kohaldamine avaldab negatiivset mõju tema tervisele, piirab kambrivälist liikumist ja suhtlemist teiste kinnipeetavatega, taotleja ei saa ka helistada lähedastele ega tegeleda ettevõtlusega, samuti osaleda õppetöös. Taotleja leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole talle tekkinud negatiivseid tagajärgi enam võimalik tagasi pöörata ning tema rikutud õigusi ja tervist taastada. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. 3-23-2691
6. Viru Vangla teatas 29.11.
7. a vastuses kohtunõudele, et vangla 28.11.
8. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/456 lõpetati Xi suhtes kõik 25.11.
9. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ja ta viibib nn tavarežiimil. Seetõttu leiab Viru Vangla, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ning

§ 249

lg 1 mõttes ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine seisuga 29.11.2023 põhjendatud ega täidaks enam eesmärki. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus 26.11.2023, mil ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitas, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest. Kuna taotleja suhtes on Viru Vangla 25.11.
3. a käskkirja nr 3-23/1-2/451 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vangla 28.11.
4. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/456 lõpetatud, ei vaja ta enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

1. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 2