TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2645 Määruse kuupäev 29.11.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Jaak Reinomägi RE

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 22.11.2023 Viru Maakohtu 30.10.
2. a kohtumääruse alusel Jaak Reinomäe 06.10.
3. a riigi õigusabi taotlus. J. Reinomägi soovib riigi õigusabi korras esindajat tema esindamiseks haldusmenetluses. Taotluse kohaselt pidi taotlejal toimuma lühiajaline kokkusaamine vanglas tema elukaaslasega. Taotleja elukaaslast ei lubatud kokkusaamisele, kuna ta ei saabunud vanglasse varem kui 40 minutit enne kokkusaamist. Seetõttu jäi kokkusaamine ära ning taotlejale ja tema elukaaslasele põhjustati sellega kannatusi. Taotleja soovib esitada vangla vastu kahjunõude esindaja vahendusel. Taotleja hinnangul esineb asjas avalik huvi. Taotlejal ei ole iseseisvalt võimalik selgitada summa suurust, mis oleks Eestis sellistes kohtuasjades aktsepteeritav, kuid summa tuleb kahjunõudes välja tuua arvestades kohtupraktikat. Taotlejal puuduvad piisavad teadmised ja võimalused vajaliku kohtupraktika väljaselgitamiseks. Seetõttu palub taotleja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, et saada teavet kavandatava kahjunõude kohta. KOHTU SEISUKOHT
4. Arvestades taotluses ja selle täienduses märgitut, saab kohus taotlusest aru selliselt, et taotleja palub talle esindaja määramist tema esindamiseks Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks.

§ 10

lg 31 kohaselt on sellise riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud 3-23-2645 alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

1. Kohus leiab, et J. Reinomägi on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
2. Esmalt on kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest ja selle täiendusest arusaadav probleem, mille lahendamiseks J. Reinomägi õigusabi taotleb, mistõttu on kohus veendunud, et J. Reinomägi on võimeline ka vanglale kahjunõude esitamisel probleemi kirjeldamiseks ja selles kahjunõude aluste kirjeldamiseks. Haldusmenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab kahjunõude aluse väljatoomisest ehk kaebuse asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist on vanglal kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid oma algatusel, sh arvestada kohtupraktikaga. Seega, kohustuslikus kohtueelses menetluses osalemine ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu. Taotlejale vangla tegevusega tekitatud võimaliku kahju suuruse võib taotleja soovi korral jätta märkimata ning taotleda õiglast hüvitist vangla äranägemisel. Samas on mittevaralise kahju puhul tegemist pigem tunnetusliku kahjuga ning isik, kellele on moraalne kahju tekkinud, oskab eelduslikult selle suurust kõige paremini mõista ja välja tuua. Eelnevat arvestades ei vaja taotleja kohtu hinnangul vanglale esitatavas kahjunõudes kahjunõude suuruse välja toomiseks ja võimaliku kohtupraktika lisamiseks riigi õigusabi korras esindajat.
3. Lisaks arvestab kohus taotleja varasemat halduskohtusse pöördumise kogemust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja ka varem Viru Vangla tegevust halduskohtus iseseisvalt vaidlustanud ning seda ka edukalt. Seega ei ole taotleja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga.
4. Kohus märgib lisaks, et mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole

§ 7lg 1 p 6 alusel riigi õigusabi andmine reeglina üldse lubatud.

Erandlikult seda võimaldavat tungivat avalikku huvi praeguses asjas ei esine. 8. Arvestades eeltoodut ja lähtudes

§ 7lg 1 p-st 1, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2