Obsah (6)

§ 424§ 73§ 68§ 69§ 75§ 78

Kriminaalasi 1-23-6730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2023.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-23-6730 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo

§ 424

lg 2 järgi Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Artur Kiseljov, ik: 39908300857; elukoht Eestis: xxxx/elukoht xxxx (xxxx); EV kodakondsus; emakeel vene keel/ valdab eesti keelt; keskharidusega; töökoht: xxxx (xxxx), xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Harju Maakohtu 18.08.2021 otsusega karistati

§ 424

lg 1 alusel 2 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga Tõkend – alates 17.09.23 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; KrMS § 217 korras oli kinni peetud 1617.09.2023 Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Artur Kiseljov

§ 424lg 2 ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.202317.09.2023 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 kuud ja 28 päeva. 3.

§ 69

lg 1-4 ja § 74 lg 5 alusel asendada Artur Kiseljovile mõistetud ärakandmata vangistus 9 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 298 tundi (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). 4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel on Artur Kiseljov üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud alluma elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: elukoht Eestis: xxxx/elukoht xxxx (xxxx) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Artur Kiseljov on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Artur Kiseljov on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 04.12.2023.a.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Artur Kiseljovilt riigituludesse menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087.50 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulud kogusummas 148.80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot. Menetluskulusid kokku 1250.30 eurot on süüdistaval võimalik samuti tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 104.19 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
3. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Artur Kiseljovile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Asitõendid: puuduvad -2- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
5. Asjaolud ja menetluse käik: Artur Kiseljovit süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 18.08.2021.a

§-i 424 lg 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.09.2023.a. kella 22.42 ajal Harjumaal, Saue vallas, Vatsla külas, Harku-Rannamõisa tee 2 km suunaga Tabasalu poole mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisi akti nr xxxx kohaselt etanooli veres 2,73 mg/g +/- 0,06, k-2). Sellise tegevusega rikkus Artur Kiseljov korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Artur Kiseljov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kuriteoga kahju ei tekitatud.
2. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus Artur Kiseljovo karistamist 10 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /16-17.09.23/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 9 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 298 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. -3- Määrata Artur Kiseljov üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on A.Kiseljov kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada A.Kiseljovit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada A.Kiseljovit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

1. Kohtuistungil jäi süüdistatav Artur Kiseljov sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse tekkinud menetluskulud kogusummas 1250.30 eurot, mida on Artur Kiseljovil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Artur Kiseljov süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-