Obsah (6)

§ 151§ 121§ 44§ 45§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1290 Määruse kuupäev 18.10.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Urmas Velsi kaebus Viru Vangla 31.05.2022. a käskkirja nr 6-2/358-1 tühistamiseks

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. RESOLUTSIOON ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Urmas Velsi kaebus Viru Vangla 31.05.
2. a käskkirja nr 6-2/358-1 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga määrati U. Vels tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 01.06.2022, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 151

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3. Kohus hindab kaebeõiguse olemasolu reeglina kaebuse esitamise aja seisuga. Praegusel juhul aga leiab kohus, et kaebeõiguse hindamine on õigustatud ka pärast kaebuse menetlusse võtmist muutunud asjaolude põhjal. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegu ilmselgelt kaebeõigus. 4.

§ 44

lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja vanglast vabanenud. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtub, et kaebaja vabanes Viru Vanglast 06.10.2023, kui lõppes talle kriminaalasjas nr 1-16-2411 Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.

1. a otsusega määratud karistus. Kui kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei avalda vangla käskkiri kaebaja majandustöödele määramise kohta enam mingit mõju kaebaja õigustele või kohustustele. 3-22-1290
2. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust muuta kaebust ning esitada vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kuna kaebajal puudub ka tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Sellise õiguse annaks kohtupraktika põhjal preventiivne huvi. Kui kaebaja ei ole kinnipeetav, siis ei saa tal olla vangla tegevuse õiguspärasuse hindamise osas preventiivset huvi. Alates 01.01.2018 kehtiva

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja kaebeõigus on ära langenud ning puudub ka vajadus anda kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks. 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 3 ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 2 alusel.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) kaebaja enda kanda (

§ 108lg 4).

8. Kohus selgitab kaebajale, et kahju hüvitamise nõude esitamist käesoleva menetluse lõpetamine ei takista. Kui kaebaja leiab, et vangla tekitas vaidlustatud käskkirjaga talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 2