Obsah (18)

§ 182§ 180§ 126§ 4081§ 2742§ 306§ 288§ 291§ 69§ 289§ 66§ 63§ 38§ 310§ 37§ 381§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2022, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-22-172 (kohtueelses menetluses nr 192

) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:

1. Tunnistada Rebeka Luhaste süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 7842 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Rebeka Luhastele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 200 (kakssada) päevamäära, s.o 7842 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) eurot ei pöörata täitmisele, kui Rebeka Luhaste ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.11.2022.a.
2. Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu E.Ei tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdimõistetult Rebeka Luhastelt mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot kannatanu E.Ei kasuks. Välja mõista süüdimõistetult Rebeka Luhastelt viivis kannatanu E.Ei kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat. E.Ei tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad tasuda E.Ei arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Pank.

§ 182

lg 3 alusel jaotada Rebeka Luhaste vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulud 955,20 eurot (s.o kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu) seoses tsiviilhagi osalise rahuldamisega jättes menetluskuludest 10 % s.o 95,52 eurot Rebeka Luhaste kanda, ülejäänud osas s.o summas 859,68 eurot jäävad tsiviilhagi menetlemisega seonduvad kulud riigi kanda. 3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Rebeka Luhastelt riigi tuludesse menetluskuludena 1719,46 eurot: s.h sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 677,46 eurot (s.h riigi õigusabi korras kaitsjate riigi õigusabi tasuna kokku 581,94 eurot + 10% tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskuluna 95,52 eurot) ja ekspertiisikulu 61 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1719,46 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 143,29 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700037284 ning selgituse „Rebeka Luhaste, otsus nr 1-22-172, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 955,20 eurot (s.h 2 käibemaks 159,20 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt kannatanu E.Ei esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 262,80 eurot (s.h käibemaks 43,80 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt süüdimõistetu Rebeka Luhaste asenduskaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 1 alusel jätta rahuldamata Rebeka Luhaste kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare taotlus õigusabikulude Eesti Vabariigilt Rebeka Luhaste kasuks väljamõistmiseks kokkuleppel osutatud õigusabi eest summas 3500 eurot. 4. Asitõendite ja salvestiste osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Häirekeskuse kõne helisalvestis CD plaadil ja Rebeka Luhaste poolt 14.09.2019 lindistatud videosalvestis CD plaadil. 5. Kohtuotsuse avalikustamise osas: Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel

§ 4081

lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja tunnistajate nimed ning muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

1. november 2022.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. Süüdistus ja kvalifikatsioon Rebeka Luhastet (Luhaste) süüdistatakse selles, et tema 14.09.2019 ajavahemikul kella 19.0020.00 ajal xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx talu maadel tekkinud tüli käigus keerutas E.Eile hobusepiitsa ümber jalgade ning tõmbas viimase pikali maha. E.E haaras oma parema käega hobusepiitsast kinni ning keris piitsa oma jalgade ümbert lahti ning samas keris vasaku käega hobusepiitsa ümber oma parema käe, et Rebeka Luhaste ei saaks teda enam rünnata. Rebeka Luhaste hakkas maas lamavat E.Ei ringiratast lohistama ning hobusepiitsa metallist osa ja oma jalgadega E.Ei vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksma. Rebeka Luhaste tekitas E.Eile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 3 Seega pani Rebeka Luhaste toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise.
3. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis, et Rebeka Luhaste süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Prokurör taotles Rebeka Luhaste süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 400 päevamäära, s.o 15684 eurot (keskmise päevamäära suurus 39,21 eurot). KarS § 73 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub kohesele kandmisele rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 3921 eurot, ja ülejäänud osa, s.o 300 päevamäära (11763 eurot) jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Rebeka Luhaste ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti taotles prokurör Rebeka Luhastelt välja mõista menetluskuludena riigi õigusabi tasu määratud kaitse teostamise eest, kannatanu esindamisega seonduv tasu ning sundraha.

§ 180lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul.

Puutuvalt kannatanu tsiviilhagisse leidis prokurör, et kannatanu füüsilised ja vaimsed kannatused kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla, siis on põhjendatud mittevaralise kahjuna välja mõista 2000 eurot (tl 125p-126, tl 130-135). Süüdistatav Rebeka Luhaste end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole seda tegu toime pannud (tl 52p, tl 127p). Süüdistatava kaitsja asus kohtuistungil seisukohale (tl 127, tl 137-145), et kriminaalasjas on ületatud mõistlik menetlusaeg ja palus kriminaalmenetlus lõpetada. Ühtlasi leidis kaitsja, et Rebeka Luhastele esitatud süüdistus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Rebeka Luhaste ei ole oma tahtliku tegevusega põhjustanud kannatanule füüsilist valu ega tervisekahjustusi. Asjas kogutud tõendid seda ei kinnita, sest süüdistuse isikulised tõendiallikad on andnud menetluse käigus detailides vastuolulisi ütluseid. Asjas kogutud meditsiiniline dokumentatsioon ei ole tõendina lubatav, sest puudub kannatanu nõusolek selle kasutamiseks. Samuti ei olnud kaitsjal kannatanu nõusoleku puudumise tõttu võimalik kontrollida kannatanu terviseseisundit puudutavate ütluste õigsust. Tunnistaja A.Õ on enda ütluseid menetluse käigus muutnud ning kannatanu käitumine ristküsitluse käigus viitas tema vaenulikule suhtumisele Rebeka Luhaste kaitsjasse. See annab aluse pidada kannatanu ütluseid ebausaldusväärseks. Samas, kui süüdistuses kirjeldatud tegu leidnuks aset, siis tuvastatud asjaolude põhjal ei olnud see antud juhtumil õigusvastane. Nimelt Rebeka Luhaste soovis kogu sündmuse raames lihtsalt tagasi saada enda ratsapiitsa. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kaitseb enda ohtu sattunud õigushüve, kahjustades ründaja õigushüvesid. Hädakaitse puhul võib toimepanija kasutada mistahes vahendeid enda õigushüvede kaitsmiseks, mis on ründe tõrjumiseks kindlalt piisavalt intensiivsed. Kaitsja ei pea Riigikohtu praktika kohaselt võtma enda kanda ebapiisavast kaitsevahendist tulenevat enda õigushüve täiendava kahjustamise riski ning KarS § 28 lõike 3 kohaselt ei välista õigust hädakaitsele ka võimalus abi saamiseks pöörduda kolmanda isiku poole. Seega oli süüdistatav iseenesest ka õigustatud kahjustama kannatanu õigushüvesid juba ainuüksi seetõttu, et E.E ei lasknud lahti Rebeka Luhaste omandisse kuuluvast ratsapiitsast. Sellest tulenevalt ei ole Rebeka Luhaste tegevus koosseisupärane, kui see seda aga oleks, siis poleks ta õigusvastane. Kaitsja taotles

§ 2742

lõike 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega või alternatiivina Rebeka Luhaste süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista (tl 52p, tl 127, tl 137-145). Kannatanu tsiviilhagi palus kaitsja jätta läbi vaatamata. Lisaks leidis kaitsja, et kannatanu tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Mittevaralise kahju hüvitisenõue ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (tl 53). Kaitsja taotles riigilt välja mõista Rebeka Luhaste kasuks 3500 eurot valitud kaitsja tasu katteks (tl 120-124). Kannatanu esindaja leidis (tl 52p, 126-126p), et süüdistava süüküsimus on õigesti tõendatud. Kannatanu tervise kahjustamine, valu tekitamine on toimunud läbi Rebeka Luhaste kuritegeliku ründe. Arvestades selle ründe intensiivsust, massiivsust, kestusaega ja füüsilisi ja vaimseid pingeid tekitati isikule piinav valu, näkku ja pähe kestev peksmine, maas lohistamine, intensiivne 4 peksmine käte ja jalgadega ning piitsaga näkku, pähe, keresse, jalgadesse, vastu käsi. See saab olla kohtu jaoks siduv sellised füüsilised vaevused ja seeläbi elukvaliteedi järsk halvenev seisund. Kannatanu poolt mittevaralise kahju nõue 5000 eurot on kaalutletud, igati mõistlik summa arvestades teo jõhkrust. Kannatanu esindaja taotles kohtuistungil süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot ühekordselt makstava summana ning süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista viivis mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest alates otsuse jõustumisest kuni nõude täieliku tasumiseni ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõudesummat (tl 41-42). 3. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse osas 3.1. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kõnealuses kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. 3.2.

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul

§-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§-s 2052 on nimetatud asjaolud, milliseid tuleks menetluse mõistliku aja möödumise seisukohalt arvestada, s.h arvestatakse kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Riigikohus on selgitanud (RKKKm nr 3-1-1-4-17, p-des 37-38), et

§ 2742

lg 1 ja § 2052 kohaselt ei tähenda mõistliku menetlusaja ületamine vältimatult, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.

§ 2742

lg 1 sõnastusest järeldub, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. See tähendab, et enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele veel ühe õiguskaitsevahendi, mille kohaldamisega saab kriminaalasja arutav kohus reageerida mõistliku menetlusaja ületamisele. Selleks on süüdistatava karistuse kergendamine (

§ 306lg 1 p 61). 3.3. Kohus leiab käesolevalt menetletava kriminaalasja puhul Rebeka Luhaste süüdistuses Kar

S § 121 lg 1 järgi ei ole tegemist raske kuriteoga. Teo kvalifikatsioonist lähtuvalt on tegemist teise astme kuriteoga, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või raskeima karistusena kuni üheaastase vangistuse. Kriminaalasja keerukust ja mahukust silmas pidades, leiab kohus, et tegemist ei ole keskmisest keerukama ega ka mahukama kriminaalasjaga – süüdistusaktist nähtuvalt on tegemist üheköitelise kriminaaltoimikuga. Samas tuleb arvestada sedagi, et Rebeka Luhaste ei ole ega ole olnud käesolevas kriminaalasjas vahi all. Süüdistatava viibimine vahi all on asjaolu, mis inimõiguste kohtu praktika kohaselt nõuab kriminaalasja kiireks lahendamiseks erilise hoolikuse ilmutamist (vt RKKK nr 3-1-1-4310 p 54). Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt käesolevalt menetletava kriminaalasja kohtueelne menetlus toimus ajavahemikus 14.09.2019 kuni 12.01.

1. Viimatimärgitud kuupäeval esitati süüdistusakt kohtule. Kohtule esitatud süüdistusaktist ja tõenditest nähtuvad kohtueelses menetluse läbiviidud menetlustoiminguid, m.h isikuliste tõendite kogumine: kannatanu E. Ei, tunnistajate: A. Õ, K.S, A.J ja kahtlustatava ülekuulamine. Samuti nähtuvad asjas läbiviidud asitõendite (salvestiste) vaatlused 09.10.2019, 10.10.
2. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et kriminaalmenetleja on 04.05.2020.a. määranud kannatanu tervisekahjustuste ja nende 5 tekkemehhanismi väljaselgitamiseks isiku kohtuarstliku ekspertiisi. 24.07.2020.a. on koostatud ekspertiisiakt. Kannatanu tsiviilhagi on prokuratuurile esitatud 29.10.2021.a. Kriminaalasja süüdistusakti kohtusse saabumisel 12.01.2022 on kohus korraldanud kriminaalasjas eelistungi 21.02.2022, samal kuupäeval andnud süüdistatava määrusega kohtu alla, võtnud menetlusse tsiviilhagi ja määranud teisi kohtumenetluses olevaid kriminaalasjade menetlusi arvestades käesoleva kriminaalasja arutamisele 04.-05.10.2022, 07.10.2022.a. Seoses menetluses kaitsjate vahetumisega arutati kriminaalasja järgnevatel kuupäevadel: 04.10.2022, 07.10.2022, 13.10.2022, 14.10.
3. Kohus leiab kriminaalasja senisele käigule ei ole põhjendatud ette heita venitamist või pikka tegevusetust, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise menetluse mõistliku aja möödumisega, küll aga on tuvastatavad kohtueelses menetluses mõningased ajalised viivitused, millele on osutanud ka kaitsja kaitsekõnes p 7 (tl 137p), s.h viivitused ajavahemikul pärast ekspertiisiakti laekumist kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja menetlemisel toimunud viivitused kompenseeritavad muul viisil, näiteks karistuse kergendamisega juhul, kui süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses leiab tõendamist.
4. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 4.
5. KarS § 121 lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on KarS § 121 lg 1 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil. 4.
6. Süüdistatavale Rebeka Luhastele esitatud süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi seisneb nii kannatanu tervise kahjustamises kui ka kannatanu suhtes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. 4.
7. Kohus märgib, et kohtumenetluse poolte vahel on vaidlus selle üle, kas süüdistatav on kannatanu E.Ei suhtes toime pannud teo, millist tuleks kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 järgi. 4.
8. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Rebeka Luhaste tuleb KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 4.
9. Kannatanu E.Ei ristküsitlusel antud ütlustest (tl 54-60p) nähtub, et 14.09.2019 viibis ta enda kinnistul asukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx ning läks kella poole seitsme ja seitsme vahel koos oma tuttava A.Õiga kinnistu piiril asuvatelt pähklipuudelt pähkleid korjama. Nad ei korjanud A.Õiga pähkleid päris kõrvuti, vaid neil oli 10-15 meetrit vahet, E.E oli ühe põõsa juures ja A.Õ oli teise põõsa juures. Ühel hetkel tuli kannatanu juurde tema naaber Rebeka Luhaste, kes hakkas rääkima ja õiendama, et miks ta pähkleid korjab. Järgnevalt tuli R. Luhaste pähklipuude vahelt läbi kannatanu maa peale, tal oli kaasas hobusepiits, millel oli 1,5meetrine metallvars ja 3-4 meetrine piitsanöör. Rebeka Luhaste keerutas piitsanööri ümber kannatanu jalgade ja tõmbas ta pikali maha ja lohistas edasi. E.E võttis nöörist kinni ja keeras selle ümber oma käe, et Rebeka Luhaste ei saaks teda rohkem rünnata. Rebeka Luhaste peksis teda piitsavarrega erinevatesse kehapiirkondadesse - pähe, jalgadesse, käte piirkonda. Kannatanu tahtis püsti tõusta, kuid Rebaka Luhaste peksis teda pähe. Kära peale tuli kohale A.Õ, kes ütles R. Luhastele, et lõpetagu ära. Rebeka Luhaste ütles A.Õile, et kas sina tahad ka saada. E.E palus A.Õil politseisse helistada. A.Õ läks maja juurde, et politseid kutsuda ja samal ajal jätkas Rebeka Luhaste kannatanu peksmist, ta peksis kannatanut piitsavarrega pähe ja peksis jalgadega pähe ja igale poole. Mingil hetkel hakkas Rebeka Luhaste karjuma, et tulge appi. Tuli üks meesterahvas koeraga, kes võttis kannatanu käte ümbert nööri ära. E.E sai püsti tõusta, sai kätte oma pange, mis oli maha kukkunud, mis oli verine ja katki ning läks koju. Politsei tuli kohale ja küsitles teda. Kiirabi viis ta haiglasse. Tal tuvastati mitmesuguseid vigastusi. Kannatanu kinnitusel on tervis 6 olnud pärast juhtunut väga kehv. E.Ei sõnul on tal sagedased peavalud, liigesevalud, randmevalud. Õlad valutavad öösel. Tal ei ole võimalik teha lihtsamaid töid. Probleeme on nägemise ja kuulmisega. Talle on määratud raske puue. Tal on tasakaaluhäired ja unehäired. Elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Kannatanu kinnitusel tundis ta peksmise tagajärjel füüsilist valu. Kannatanu eitab tüli käigus Rebeka Luhaste löömist. Süüdistatava Rebeka Luhaste ristküsitlusel antud ütlustest (tl 88-92p) nähtub, et 14.09.2019 õhtul treenis ta hobuseid. Ta viis hobuse ära ning läks tagasi, et piits ära tuua. Siis nägi ta kahte kuju oma maapoolses sarapuuheki juures. Üks nendest oli oksad alla kraapinud ja rapsis lehtedega. Süüdistatav hõikas talle, et mis teed seal, palun lõpeta ära, aga sellele reaktsiooni ei olnud. Ta otsustas minna vaatama. Ta nägi, et naabrimees E.E murdis seal oksi. R. Luhaste ei tahtnud, et naabrimees oleks tema maa peal ja palus tal minna oma maa peale. Ta nägi, et naabrimees oli välja tõmmanud hobuse piirde aiapostid. Seejärel hakkas süüdistatav telefoniga filmima, äkki keeras E.E tema poole ja lajatas käega nii, et telefon kukkus maha. Ta tahtis telefoni maast üles võtta. Kuid E.E lähenes olles löögivalmis, tal oli käsi püsti. R. Luhaste hakkas piitsaga igas suunas vehkima ja piitsavarre otsaga võis ta tabada E.Eile vastu õla piirkonda, kuid Rebeka Luhaste eitab kannatanule piitsa ümber jalgade keerutamist. E.E keeras piitsanööri ümber oma käe ja tahtis Rebeka Luhastelt piitsa kätte saada, kuid R. Luhaste ei lasknud ja nad sikutasid seda. R. Luhaste ütluste kohaselt oli see piits tema vara ning tähtis tööriist, mida ta tahtis kaitsta, samuti tahtis kätte saada telefoni. E.E kukkus ise maha ja oli käpuli, sest ta kaotas tasakaalu. R. Luhastel oli piits kaasavõetud, sest kui ta selle oleks maha visanud, siis ta ei oleks seda pärast üles leidnud. Ta ütles E. Eile korduvalt, et viimane piitsast lahti laseks, kuid seda E. E ei teinud. Alles siis, kui tuli A.J , siis lasi E. E piitsast lahti. R. Luhaste on avastanud ühe suure sinika enda kintsu pealt. Kuid millal ta selle avastas, ta ei mäleta, samuti ei mäleta ta, kuidas see tekkis. R. Luhaste ütluste kohaselt tuli sel ajal, kui nad E. Eiga piitsast sikutasid nende juurde ka A.Õ, kes ütles, et nad ära lõpetaks. E. E ütles A.Õile, et viimane kutsuks politsei. Seejärel hakkas A. Õunap maja poole minema. R. Luhaste eitab kannatanu jalaga löömist. R. Luhaste hakkas mingil hetkel appi karjuma ja siis tuli A.J nende juurde ning siis lasi ka E. E piitsast lahti. R. Luhaste kinnitab, et tema ei ole A. Õile midagi ähvardavat öelnud. Kuidas kannatanule sellised vigastused tekkisid R. Luhaste selgitada ei oska. E.E ründas teda, lõi teda käega suure hooga, pihta sai R. Luhaste käevars, see käsi, milles ta hoidis telefoni. Rebeka Luhaste kaitsja taotlusel on kohus vastuvõtnud 10.10.2019.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 117) koos salvestisega (tl 118). Vaadeldud on asitõendit - Rebeka Luhaste poolt telefoniga 14.09.2019.a. lindistatud videosalvestist CD-plaadil. Salvestiselt nähtub, et E.E on puuokste vahel, valge ämber nööriga kaelas rippumas. E.Eil kehalisi vigastusi näol ja kätel näha ei ole. Rebeka Luhaste läheneb E.Eile ning lindistab viimast: Rebeka Luhaste ütleb: kuhu nüüd? Lõhu samamoodi, ripu nende asjade otsas palun. E.E samal ajal korjab pähkleid edasi. Rebeka Luhaste liigub E.Ei poole ja ütleb: paneme sul näo ka peale ilusti vaata. Tule vaata nüüd siia. Rebeka Luhaste liigub E.Ei juurde lähemale ning E.E ütleb: kas sul midagi muud teha ei ole vä? Rebeka Luhaste ütleb: vaata kui ilus mees sa oled. Vaata naerata nüüd. Seejärel keerab E.E ennast Rebeka Luhaste poole ning salvestis peatub. 4.
10. Kohus märgib, et arutatava kriminaalasja keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas süüdistatav on süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanule keerutanud hobusepiitsa ümber jalgade ning tõmmanud viimase pikali maha ning pärast seda hakanud maaslamavat kannatanut ringiratast lohistama ning hobusepiitsa metallist osa ja oma jalgadega kannatanut vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksma ning tekitanud sellise teoga kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Samuti seisneb kohtumenetluse pooltel vaidlus selles, kas kannatanu lõi süüdistatavat vastu kätt, kui süüdistatav kannatanut mobiiltelefoniga filmis. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks 7 ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. veebruari
12. a otsus asjas nr 3-11-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
13. mai
14. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses
15. septembril 2019.a. aset leidnud sündmuse osas, millega kohaselt süüdistatav peksis kannatanut hobusepiitsaga ja oma jalgadega E.Ei vastu jalgu, pead, keha ja käsi ning millise teo tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja talle tekitati tervisekahjustus. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad alljärgnevad tõendid. 4.
16. Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus süüdistuses märgitud ajal kannatanule ja süüdistatavale kuuluvate kinnistute piiril asuva sarapuuheki (pähklipuude) juures kohtumise osas. Nii kannatanu ja süüdistatava ütlustega kui ka süüdistatava telefoniga tehtud salvestisega (tl 117-118) on tõendatud, et 14.09.2019.a. hetkel, kui kannatanu korjab pähkleid ja süüdistatav on tulnud kannatanu juurde etteheiteid tegema puuokste murdmise pärast, siis kannatanul E.Eil kehalisi vigastusi näol ja kätel näha ei ole. Prokuröri taotlusel on kohus kohtuistungil avaldanud kannatanu ristküsitluse ajal

§ 288

lg 2 p 2 korras kohtule esitatud fotod, millel on kajastatud kannatanul esinevad vigastused kuriteo sündmuse toimumise päeval. Fotod on tehtud kohtueelses menetluse kriminaalmenetleja poolt. Esitatud fotodelt nähtuvad kannatanu näol ja kätel nahamarrastused, verevalumid ja verekahtlane määrdumine, samuti on märgata verekahtlast määrdumist kannatanu riietel. Kannatanu ütluste kohaselt on fotod tehtud politseiametnike poolt tema kodus pärast seda, kui toimus süüdistatava rünne kannatanu vastu. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et fotodelt nähtuvad vigastused tekitati talle Rebeka Luhaste poolt peksmise tulemusena. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu ka füüsilist valu (tl 60-60p). 4.

1. Patsiendikaart nr 1911011 (tl 95-96) tõendab, et kannatanu E.E on toodud kiirabiga 14.09.2019 kella 21.47 ajal SA Viljandi Haigla EMO-sse. Patsiendikaardi anamneesi kirjelduse kohaselt E.Eil tekkis sama päeva õhtul tüli naabrinaise Rebeka Luhastega pähklite korjamise pärast. Naabrinaine oli E. Ei sõnul pahur ja sõimas teda, lõpuks võttis nööriga metallvarda ning ründas teda. E. E kukkus pikali, naabrinaine lõi jalaga korduvalt pea ja kehatüve piirkonda. EMOsse saabudes E. E adekvaatselt kontaktne, teadvust kaotanud ei ole. Parema silma ümbruses hematoom, turse. Kätel marrastused. E.Eil on diagnoositud muude kolju - ja näoluude murrud ning randme ja käe muud pindmised vigastused. KT uuringuga peaajust ja näokoljust tuvastatud parempoolse sarnaluu fraktuur: üks murrujoon läbib sarnakaare, teine murrujoon läbib orbita alumise seina ja maksillaarsiinuse lateraalse seina. Edasise raviplaani kohaselt E. E lubatud kodusele ravile. Konsulteeritud TÜK näo-lõuakirurgiga – jääb konservatiivsele ravile. Säästev režiim. Vältida füüsilist koormust, nuuskamist. Vajadusel valu tõttu T Paracetamol 1 g kuni 3x päevas. Lokaalselt külma aplikatsioonid. Kui turse süveneb pöörduda TÜK EMOsse. Patsiendikaart nr 1911021 (tl 97-99) tõendab, et kannatanu E.E on 15.09.2019 kell 10.16 ise pöördunud SA Viljandi Haigla EMO-sse, kuna eelmisel õhtul käis EMO-s seoses naabrinaise kallatungiga. E.E pöördub uuesti läbivaatusele, kuna on avastanud vasakul pool roiete piirkonnas hematoomid, et neid fikseerida. Anamneesi kohaselt oli eelmisel õhtul E.E avastanud vasemal subaksillaarsel hematoomi, hematoome vasemal küünarvarrel, paremal õlavarre piirkonnas. Kannatanu E.Ei suhtes on kriminaalasja kohtueelses menetluses läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis ja kohtule esitatud ekspertiisiaktis nr 20E-LÕI0046 24.07.2020 (tl 100-103) sisaldub eksperdiarvamus, mille kohaselt:
2. E.Eil esinevad järgmised kehavigastused / tervisekahjustused: sarna- ja ülalõualuu kinnised nihketa murrud paremal; värsked nahaalused verevalumid ning pehmete kudede turse parema silma laugudel ja paremal sarnakaarel; värsked 8 nahaalused verevalumid mõlemapoolselt rindkere külgpindadel, õlavartel, vasakul küünarvarrel, randmete ja labakäte sirutuspindadel, vasakul reiel ja labajalal; värsked nahamarrastused paremal sarnakaarel ning labakäte sirutuspindadel;
3. E.Eil esinevad kehavigastused võivad olla saadud 14.09.2019 toimunud sündmuse käigus löökidest ja survest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt: kängitsetud jalg, ratsapiits) pea-, kehatüve- ning jäsemete piirkonda. E.Eil esinevad kehavigastused põhjustavad vigastuste paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab kuni 4 nädalat. 4.
4. Kaitsja väitis kaitsekõnes, et E.E keeldus kaitsja küsimustele vastates enda terviseandmete käsitlemiseks nõusoleku andmisest, samuti ei nähtu vastavat nõusolekut muudest kriminaalasja materjalidest, siis ei ole asjas kogutud meditsiiniline dokumentatsioon, samuti sellele tuginev ekspertiisiakt kaitsja hinnangul tõendina lubatav (RKKK 01.04.2022 otsus nr 1-20-5071/72). Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtuistungil 07.10.2022.a. tuleneb kannatanu antud ütlustest, et ta ei soovi anda ütlusi seonduvalt terviseprobleemidega, mis esinesid tal enne kõnealust kuriteosündmust. Nimelt on kaitsja küsinud kannatanult, et millega seoses, millise terviseprobleemiga seoses oli teil puue juba varasemalt tuvastatud (vt. tl 59 pöördel). Kuid seejärel on kaitsja jätkanud kannatanule küsimuste esitamist, mis puudutavad ka ajaperioodi enne 14.09.2019.a. toimunud kuriteosündmust ning kannatanu on neile küsimustele vastuse andnud. Kohtuistungil ei ole kannatanu keeldunud rääkimast kohtumenetluse poolte ja kohtu küsimustele süüdistatava poolt kannatanule süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tekitatud kehavigastustest ja tervisekahjustustest ning kannatanu tervislikust seisundist kuriteosündmusele järgneval ajaperioodil. Kannatanu tsiviilhagis märgitakse, et Rebeka Luhaste tekitas E.Eile füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning viidatakse ekspertiisiaktile nr 20E-LÕI0046 24.07.
5. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates, avaldas kannatanu, et ta on tsiviilhagiga põhjalikult tutvunud ning tsiviilhagis toodud asjaolusid kinnitab ja need on õiged, lisaks on kirjeldanud detailselt talle süüdistatava peksmisega kaasnenud tervisekahjustusi. Kohus leiab, et taolise käitumisega on kannatanu jaatanud tema terviseandmete käsitlemist vähemalt selles ulatuses, mis puudutab kõnealuse kuriteoga kannatanule valu ja tervisekahjustuste tekitamist (s.o Rebeka Luhaste süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi). Eelmärgitust tulenevalt hindab kohus lubatavaks süüdistusaktis loetletud tõendeid, mis sisaldavad kannatanu terviseandmeid s.h ekspertiisiakt nr 20E-LÕI0046 24.07.2020 koos selles sisalduva eksperdiarvamusega ning patsiendikaardid nr 1911011 ja nr
6. 4.
7. Kannatanu E.Ei ütlustega haakuvad tunnistaja A.Õi ütlused. Tunnistaja A.Õi ütlustest kohtuistungil nähtub, et E.Eiga on tema tuttav juba väga kaua. Sündmus juhtus mitu aastat tagasi septembrikuus xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx talus, kui nad otsustasid koos E.Eiga minna pähkleid korjama. Nad võtsid ämbrid kaasa ja läksid puude juurde. Nad olid üksteisest 20-30 m kaugusel. Ühel hetkel kuulis A.Õ mingeid hääli, mis tulid järjest lähemale. Ta läks lähemale ja nägi, et tüli oli E.Ei ja Rebeka Luhaste vahel. A.Õ nägi, et asi läheb päris käest ära, ta nägi, et E.E kukkus ja Rebeka Luhaste vedas E.Ei piitsaga mööda maad. Selline vedamine oli paar meetrit. Tunnistaja räägib, et nägi ühel korral, et Rebeka Luhaste lõi piitsavarrega E.Ei. A.Õ ütles, et laske lahti. E.E oli pikali ja palus politsei kutsuda. A.Õi telefon oli maja juures. Tunnistaja nägi, et piitsanöör oli ümber E.Ei käe ja teine ots oli Rebeka Luhaste käes. Ühel hetkel ütles Rebeka Luhaste talle, et kas ta tahab ka saada ning R. Luhaste olek muutus, silmad muutusid kurjaks. A.Õ sai sellest ütlemisest aru, et ka tema saab R. Luhaste käest peksa. A.Õ läks maja juurde ja helistas
8. Kui tema ära läks, siis jäi E.E pikali maha. A.Õ jäi politseid ootama, siis jõudis maja juurde ka E. E verisena. Tema käes olnud ämber oli ka verine. Tunnistaja nägi, et E. Ei pea oli verine, käed olid verised. E. E ütles tunnistajale, et sai peksa. Kohale tuli ka kiirabi, kes viis E. Ei kiirabisse. Tunnistaja A. Õunapi ütluste kohaselt on E. Ei tervislik seisund pärast seda sündmust halvenenud, liigesed valutavad, põsk on paksem, ta on käinud korduvalt arstide juures ning võtab praegu palju ravimeid. 9 4.
9. Kaitsja asus kohtus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud asjaolud, et süüdistataval kannatanuga tekkinud tüli käigus käes olnud hobusepiitsa vars koosnes metallosast, ja et süüdistataval olid sel hetkel jalas kõvad saapad. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga. Hoolimata asjaolust, et kannatanu E.E ja tunnistaja A.Õ on kohtuistungil rääkinud, et nägid kõnealuse kuriteo sündmuse toimumise ajal Rebeka Luhastel käes hobusepiitsa, millel oli metallvars, tuleneb muudest kohtuistungil uuritud tõendidest, s.h Rebeka Luhaste ja tunnistaja A.J ütlustest, et Rebeka Luhaste ei kasuta metallist varrega hobusepiitsa (s.t kordepiitsa), kuna hobuste dresseerimisel ei oleks metallist piits lubatud. Kohus leiab, et nii kannatanul kui ka tunnistajal A. Õunapil puudus võimalus eelviidatud piitsavart enda käes hoida või seda lähemalt vaadelda. Ka ei ole käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetlemise käigus viidatud hobusepiitsa süüdistatava valdusest asitõendina kriminaalasja juurde võetud ega vaadeldud. Seega, kohtueelse menetluse käigus on tuvastamata jäänud konkreetne hobusepiits, milline oli R. Luhastel käes süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas. Tunnistaja A.J ütlustest tuleneb, et R. Luhaste hoidis eelmärgitud ajal käes hobusepiitsa, millel vars oli plastikust. Samasuguseid ütlusi on andnud süüdistatav R. Luhaste. Kaitsja poolt kohtuistungil esitatud Viljandi Nurme OÜ Hobuvarustuse kaupluse 14.10.2022 e-kirjast nähtub, et kordepiitsa varre materjal on painduv fiibersisu ja nailon kate (tl 129-129p). Ka tuleneb tunnistaja Agu Jaansoni ja süüdistatava ütlustest, et 14.09.2022.a. kannatanuga tekkinud tüli käigus olid süüdistataval jalas kummikud. Kannatanu on väitnud, et süüdistataval olid jalas kõvad saapad ning tunnistaja A.Õi ütlused viidatud asjaolu kohta teavet ei anna. Lähtudes eeltoodust jätab kohus vastuolu tõttu muude tõenditega tõendikogumist välja kannatanu E.Ei ja tunnistaja A.Õi ütlused, mille kohaselt süüdistataval käes olnud piitsa vars oli metallist ning kannatanu ütlused, et süüdistataval olid tema peksmise ajal jalas kõvad saapad. 4.
10. Tunnistaja A.Õi ristküsitluse käigus avaldas kohus kaitsja taotlusel

§ 291lg 1 alusel 03.10.2020.a.

kohtueelses menetluses uurija I.K koostatud õiendi kriminaaltoimiku tl 40, milles sisaldusid tunnistaja poolt menetlejale telefoni teel avaldatud ütlused, selle kohta, et ta ei mäleta Rebeka Luhaste poolt E.Ei löömist. Kohus märgib, et kuigi eelmärgitud õiend ei ole koostatud vastavalt

§ 69

lg 2 p 2 sätestatud kaugülekuulamise nõuete kohaselt ning ei ole koostatud tunnistaja A. Õunapi kaugülekuulamise protokolli, on kohtu hinnangul eelmärgitud ütluste kohtuistungil avaldamine toimunud kooskõlas RKKKo nr 1-20-1208 p 42 toodud seisukohti arvestades. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et varasemas praktikas on kolleegium tauninud seda, kui muuhulgas ka süüdistatava õiguseid kaitsva menetlusnormi rikkumine muutub kaitseõiguse teostamisel takistuseks, ja selgitanud kohtu kohustust kontrollida, millised rikkumised on tõendi kogumisel aset leidnud, kuidas on need mõjutanud tõendi sisu ja kas need välistavad tõendi lubatavust ütluste usaldusväärsuse kontrolliks või menetluslike asjaolude tõendamiseks (vt RKKK 21.12.2016. a otsus asjas nr 3-1-1-104-16, p 14). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuigi kriminaalmenetleja poolt kohtueelses menetluses koostatud dokument 03.10.2022 on koostatud

§ 69

lg 2 p 2 sätteid rikkudes, tuleb süüdistatava kaitseõiguse tagamise huvides eelmärgitud dokumendi abil hinnata tunnistaja A. Õunapi kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust asjaolus, kas süüdistatav peksis E.Ei piitsaga, võttes aluseks Riigikohtu lahendi RKKKo nr 1-20-1208 p 42 toodud seisukoha ning 03.10.2020.a kriminaalmenetleja koostatud dokumendi (kriminaaltoimiku tl 40, uurija I. K õiend). Eeltoodust tulenevalt vastuolu tõttu tunnistaja A.Õi kohtuistungil antud ütluste ja kohtueelses menetluses antud ütluse vahel jätab kohus tõendikogumist välja A.Õi ütlused, mille kohaselt A.Õ nägi sündmuskohal, kuidas Rebeka Luhaste lõi ühe korra piitsavarrega E.Ei. Kohtuistungil tunnistaja A. Õ on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas ta nägi, kuidas E. E kukkus ja R. Luhaste vedas kannatanut järel ning tunnistaja läks lähedale ja tegi kõva häält, et lõpetage ja jätke järele ja laske lahti. Kannatanul olid piitsaahelikud ümber käe ja tunnistaja ütles mitu korda, et lõpetage ja laske lahti (tl 75p). Kohus on kaitsja taotlusel avaldanud

§ 289lg 1 alusel tunnistaja A.

Õi ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelses menetluses 10 16.09.2019 tl 38 tunnistaja järgneva ütluse: „Küsisin, et mis juhtus ning ütlesin Ennule, et ta lahti laseks piitsa.“ Tunnistaja on kohtuistungil kinnitanud, et võis kannatanule öelda, et kannatanu laseks piitsast lahti. Tunnistaja on põhjendanud vastuolu tekkimist ütlustes asjaoluga, et ütluste andmisest on möödunud pikem ajavahemik. Kohus leiab, et eeltoodud üksikud vastuolud tunnistaja A.Õi ütlustes ei anna alust tunnistaja ütluste tervikuna tõendikogumist väljajätmiseks. Vastuolud ütlustes on põhjendavad kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ütluste andmise pikema ajavahemiku tõttu. Kohtu hinnangul riimuvad tunnistaja A. Õi ütlused muude asjas kogutud tõenditega ja on usaldusväärsed. Kannatanu ja tunnistaja A.Õi ütlused on omavahel riimuvad ja seda eelkõige asjaoludes, mis tõendavad kannatanu E.Ei ja A.Õi ühist pähklikorjamist xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx talu maadel kasvavatelt pähklipuudelt. Ka riimuvad kannatanu ja tunnistaja A. Õi ütlused selles, et nimetatud pähklikorjamise ajal leidis kannatanu E.Ei ja süüdistatava Rebeka Luhaste vahel aset tüli ning tüli käigus E.E kukkus. Tunnistaja A.Õi ja kannatanu ütlused riimuvad süüdistava poolt kannatanu lohistamises tekkinud tüli käigus ja kui kannatanu E.E oli pikali maas, siis palus ta tunnistajal politsei välja kutsuda ning sel hetkel oli piitsanöör kannatanul ümber käe ja teine ots oli Rebeka Luhaste käes ning pärast E.Ei kukkumist Rebeka Luhaste vedas E.Ei piitsanööri pidi mööda maad. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta võis öelda, et E.E laseks piitsa lahti. Samuti riimuvad kannatanu ja tunnistaja ütlused selles, et ühel hetkel küsis süüdistatav Rebeka Luhaste tunnistajalt A. Õilt, et kas tema tahab ka saada ja tunnistaja tunnetas võimaliku ründeohtu tema enda vastu R. Luhaste poolt. Lisaks eeltoodule riimuvad kannatanu ja tunnistaja A. Õi ütlused ka asjaolus, et kui A.Õ lahkus kannatanu palvel sündmuskohalt maja juurde politseid kutsuma, siis jäi E.E pikali maha ning asjaolus, kui E.E saabus sündmuskohalt xxxxxxx talu maja juurde, siis ta tuli longates ja pähklikorjamise pang oli verega määrdunud. 4.

1. Prokuröri taotlusel on kohus vastu võtnud 09.10.2019.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 106) koos salvestisega CD-plaadil (tl 109). Asitõendina on vaadeldud salvestist CD-plaadil häirekeskuse kõnega 14.09.
2. Salvestiselt nähtub, et A.Õ helistab 14.09.2019.a. häirekeskusele ja teatab, et xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx talus läksid naabrid - mees ja naine kaklema, naine tuli kallale ja tal on hobused ja tal on üks piits ja peksab vanainimest. Meesterahva nimi on E.E ja teise naabri nime ei tea. Eelmärgitud tõendiga on tõendatud sündmuse toimumise aeg ja koht ning asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vahelise konflikti algatajaks oli süüdistatav. 4.
3. Kannatanu E.Ei ütlustega riimuvad tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Keiu Saare ütlused (tl 80-82p), millest nähtub, et tema on süüdistatava ja kannatanuga kokku puutunud ühel korral väljakutsel, mis toimus kolm aastat tagasi. Väljakutse oli xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx külla. Väljakutse tehti umbes kella 20.00 paiku, sest vahetus oli just alanud ja see oli esimeseks väljakutseks. Teatajaks oli naisterahvas ja kannatanuks oli meesterahvas, kellele oli abi vaja ja kes istus oma kodu välistrepil. Politseiametnikud kutsusid talle kiirabi ja tegid kohapeal fotosid kannatanust. Kannatanul oli käed katki, verised. Kohapeal vesteldi kannatanuga, kes ütles, et naabrinaine tuli kallale ning et Rebeka lõi teda hobusepiitsaga. Pärast kannatanuga tegelemist läksid nad ka Rebeka Luhaste juurde ning viimane selgitas, et tema ei ole kannatanut piitsaga löönud. Tunnistajale K.S näidati kohtuistungil ristküsitluse ajal fotosid kannatanule tekitatud vigastustest (tl 64-73) ning tunnistaja K. S kinnitas, et fotod on tehtud kannatanust tema kodus ja EMO-s. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja K.S ei viibinud sündmuskohal sel hetkel, kui süüdistatav kannatanu väitel teda hobusepiitsaga lõi, sai tunnistaja teada sellest, et süüdistatav oli kannatanut hobusepiitsaga löönud vahetult pärast löömist, kui kannatanu eelkirjeldatud sündmusest tunnistajale xxxxxxx talu maja juures rääkis.

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all 11 ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tunnistaja K.S ütlused on

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt iseseisvaks tõendiks, kuna kannatanu on rääkinud tunnistajale tema peksmisest piitsaga süüdistatava poolt vahetult pärast selle sündmuse toimumist, mistõttu oli kannatanu rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (vt. RKKK nr 1-18-1247, p 37). 4.

1. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et ta vehkis kannatanuga tekkinud tüli käigus sündmuskohal piitsaga igas suunas ja ta võis kannatanut tabada piitsavarre vetruva otsaga vastu kannatanu õla piirkonda (tl 91p, tl 92). Seega kannatanu E.Ei, tunnistajate K.S ja A.Õi ning süüdistatava ütlustega ning kohtuistungil uuritud fotodega kannatanust (tl 64-73), patsiendikaartidega ja eksperdiarvamusega ning salvestisega CD-plaadil häirekeskuse kõnega 14.09.2019 ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 106, 109) ning süüdistatava telefoniga 14.09.2019 tehtud videosalvestisega CD-plaadil ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 117, 118) kogumis on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut süüdistuses märgitud ajal ja kohas piitsaga. Patsiendikaartide (anamneesid), fotode ja eksperdiarvamusega on usaldusväärselt tuvastatud nii kannatanu kehavigastused kui ka tervisekahjustused kui ka see, millisel viisil on tervisekahjustused tekitatud. Ning kannatanu ütluste, patsiendi kaartidega, eksperdiarvamusega ja kohtuistungil esitatud fotodega kannatanust on tõendamist leidnud ka süüdistuses kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt süüdistatav lisaks piitsaga löömisele lõi kannatanut oma jalgadega korduvalt pea ja kehatüve piirkonda ning vastu käsi ja jalgu. Viidatud tõenditega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanule E.Eile kehavigastused / tervisekahjustused: sarna- ja ülalõualuu kinnised nihketa murrud paremal; värsked nahaalused verevalumid ning pehmete kudede turse parema silma laugudel ja paremal sarnakaarel; värsked nahaalused verevalumid mõlemapoolselt rindkere külgpindadel, õlavartel, vasakul küünarvarrel, randmete ja labakäte sirutuspindadel, vasakul reiel ja labajalal; värsked nahamarrastused paremal sarnakaarel ning labakäte sirutuspindadel. E.Eil esinevad kehavigastused võivad olla saadud 14.09.2019 toimunud sündmuse käigus löökidest ja survest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt: kängitsetud jalg, ratsapiits) pea-, kehatüve- ning jäsemete piirkonda. 4.
2. Lisaks eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav tüli käigus keerutas kannatanule hobusepiitsa ümber jalgade ja tõmbas kannatanu pikali maha. Süüdistatav ja tunnistaja A.J on kirjeldanud kohtuistungil antud ütlustega süüdistatava kasutuses 14.09.2019 olnud hobusepiitsasid nn. kordepiitsasid, mida kasutatakse hobuste dresseerimiseks. Kordepiitsa piitsavarre pikkus ca 1,80 m ja piitsanööri pikkus 1,60-1,80 meetrit. Kaitsja poolt kohtuistungil esitatud Viljandi Nurme OÜ e-kirjast 14.10.2022 (tl 129) nähtub, et kordepiitsa pikkus on 160180 cm. Kirjas ei ole eraldi täpsustatud kui pikad on neil müügil olevate kordepiitsade varred ja nöörid. Kohus jätab tõendikogumist välja tunnistaja A.J ütlused osaliselt, milles tunnistaja A. J väidab, et piitsanööri ei ole võimalik ümber jalgade keerutada. Kohus leiab, et tunnistaja ei viibinud sündmuskohal ajamomendil, kui süüdistatava ja kannatanu vaheline tüli xxxxx talu maadel 14.09.2019.a. tekkis, vaid saabus sündmuskohale alles pärast seda, kui kannatanu oli juba maha kukkunud. Seega ta ei saanudki näha, kuidas piitsanööri kannatanu jalgade ümber keerutati. Kohtul puudub alus hinnata kannatanu ütlusi eelmärgitud asjaolus ebausaldusväärseks ja mitte arvestada tõendina tõendikogumis kannatanu ütlusi, mille kohaselt süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas keerutas pitsanööri ümber kannatanu jalgade ja tõmbas kannatanu pikali maha. Liiatigi on süüdistatav oma ütlustega kinnitanud, et kannatanuga tekkinud konflikti käigus vehkis süüdistatav piitsaga igale poole. Ka tunnistaja A.Õi ütlustest tuleneb, et ta nägi, kuidas E.E Rebeka Luhastega tekkinud tüli käigus kukkus ning lähemale tulles nägi, et Rebeka Luhaste lohistab piitsaga süüdistatavat. Kannatanu ütlusi toetavad ka patsiendikaartilt anamneesi osast nähtuvad asjaolud 14.09.2019 sündmuse kohta, et pärast naabrinaise poolset rünnet kannatanu kukkus. Kohus leiab, et arvestades pitsanööri pikkust ca 150-160 cm on kannatanu ütlused ka 12 eluliselt usutavad talle piitsanööri ümberjalgade keerutamises ning sellele järgnevalt kannatanu pikali maha tõmbamises. Kohus leiab, et antud juhul on ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes
3. septembril 2019.a. ajavahemikul 19.00-20.00 toimunud sündmuste osas, mille kohaselt süüdistatav on kannatanule keerutanud hobusepiitsa ümber jalgade ning viimase pikali maha tõmmanud ning maaslamanud kannatanut lohistanud ning kannatanut löönud hobusepiitsaga ja oma jalgadega, tekitades E.Eile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega kannatanu E.Ei ja tunnistajate K.S ning A.Õi ütlustega ja ülalkirjeldatud ravidokumentidega - patsiendikaartitega ja eksperdiarvamusega ning asjas uuritud fotodega ja salvestiste ning asitõendite vaatlusprotokollidega ning süüdistatava ütlustega on kogumis usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanut süüdistuses märgitud ajal ja kohas, esmalt keerutas kannatanule hobusepiitsa ümber jalgade ning tõmbas kannatanu pikali maha ning pärast seda hakkas maaslamavat kannatanut lohistama ning hobusepiitsaga ja oma jalgadega kannatanut vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksma. Kannatanu ütlustest ja patsiendikaartilt nr 1911011 tuleneb, et kannatanu ja süüdistatava vahelise tüli põhjuseks oli 14.09.2019 kannatanu ja süüdistatava vaheline vaidlus pähklite korjamise pärast kinnistute piiril olevatel pähklipuudelt. Eelmärgitut kinnitavad ka süüdistatava ütlused ning tema poolt tehtud salvestis. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et pärast hobuste treenimist nägi ta kahte kuju sarapuuhekis ning sai aru, et vähemalt üks isikutest on tema naaber E.E. R. Luhaste ei tahtnud, et E. E oleks tema maa peal. Salvestiselt nähtub, et Rebeka Luhaste salvestab kannatanut hetkel, kui viimatinimetatu korjab pähkleid. 4.17.

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohtu hinnangul on süüdistatava Rebeka Luhaste ütlused ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis haakuvad kannatanu ütlustega, s.h on süüdistatav kinnitanud kannatanuga kohtumist 14.09.2019 ajavahemikul kella 19.00-20.00 ajal Viljandi maakonnas, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx talu maadel ning sõnavahetust kannatanuga ja asjaolu, et kannatanuga tekkinud konflikti käigus vehkis piitsaga igale poole ja sellise tegevuse ajal võis piitsavarrega tabada kannatanut vastu õla piirkonda. Kohus arvestab süüdistatava ütlusi asjaoludes, et kuriteo sündmuse toimumise ajal oli süüdistaval käes hobusepiits, kuid see ei olnud metallist osaga, samuti asjaolus, et nimetatud sündmuse ajal olid süüdistataval jalas kummikud. Süüdistatava ütlustel oli temal käes hobusepiits, kuid ta ei kasutanud hobusepiitsa kannatanu pikali maha tõmbamisel ja löömisel. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused selles, et ta ei ole kannatanule keerutanud hobusepiitsa ümber jalgade ning ei ole tõmmanud kannatanut pikali maha ning selles, et ta ei ole pärast kannatanu pikalitõmbamist teda lohistanud ega ka hobusepiitsaga ja oma jalgadega kannatanut vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksnud, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu E.Ei ja tunnistajate K.S , A.Õi ütlustega kui ka kannatanust tehtud fotodelt ja eelnevalt kirjeldatud patsiendikaartidelt ja eksperdiarvamusest ning asitõendina vaadeldud salvestistelt nähtuvate asjaoludega, et süüdistatav ründas kannatanut süüdistuses märgitud ajal ja kohas - esmalt keerutas kannatanule hobusepiitsa ümber jalgade ning tõmbas kannatanu pikali maha ning pärast seda hakkas maaslamavat kannatanut lohistama ning hobusepiitsaga ja oma jalgadega kannatanut vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. 13 4.

1. Kohus on käesoleva otsuse p-s 4.
2. käsitanud tõendeid Rebeka Luhaste käes olnud ratsapiitsa materjali kohta ja asunud seisukohale, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid asjaolu, et 14.09.2019.a. Rebeka Luhaste valduses ja kasutuses olnud ratsapiits koosnes m.h ka metallosast. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et Rebeka Luhaste peksis kannatanut ratsapiitsa metallosaga. Kaitsja on väitnud kohtukõnes (vt. kõne teksti p.72), et kohtus uuritud tõendikogum viitab süüdistuse ebaõigsusele – „Ei ole mingeid metallist osi ratsapiitsal ning nii Rebeka Luhaste kui ka A.J ütlustest järeldub, et tavapäraselt kantakse xxxxxxxx talus hobuseid talitades kummikuid, mitte kõvasid saapaid.“ Kohus märgib, et kuna kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatava kasutuses olnud piits oli metallist, siis on põhjendatud Rebeka Luhaste süüdistuse teksti kolmandast lausest välja jätta sõna „hobusepiitsa“ järelt sõnad „metallist osa“ ja kohtu hinnangul on õige lugeda tõendatuks, et Rebeka Luhaste hakkas maaslamavat E.Ei ringiratast lohistama ning hobusepiitsaga ja oma jalgadega E.Ei vastu jalgu, pead, keha ja käsi peksma. Kohtu hinnangul on süüdistatavale etteheidetav käitumine süüdistuses piisava selguse ja täpsusega kirjeldatud ja hõlmab kõiki asjaolusid, mis on aluseks talle KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo inkrimineerimisel. Seega, muutes võrreldes süüdistusaktiga ainult seda, et Rebeka Luhaste ei pannud tegu toime metallist osaga piitsaga, vaid piitsaga, mille materjali süüdistuses ei määratleta, ei ole kohus lisanud uusi faktilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul ei välju kohus selliselt süüdistust korrigeerides süüdistusakti piiridest. Selline täpsustus ei riku süüdistatava kaitseõigust ega tema olukorda ning ei muuda tema teole antavat karistusõiguslikku hinnangut. Küll aga on kohtu hinnangul süüdistus õige ja tõendamist leidnud, et Rebeka Luhaste peksis kannatanut lisaks hobusepiitsale ka jalgadega. Kuigi kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistataval olid süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu peksmise ajal jalas kummikud, ei vaja süüdistus eelmärgitud osas muutmist, kuna süüdistuses ei ole märgitud, mis liiki jalatsid süüdistataval kuriteo toimepanemisel jalas olid. 4.
3. Järgnevalt annab kohus hinnangu kaitsja väitele, et Rebeka Luhaste ütlused ja tema telefoniga filmitud videosalvestis (asitõend tl 118) viitab kannatanu agressiivsusele. Oma väites toetub kaitsja Rebeka Luhaste ütlustele ja eelviidatud salvestisele, mis kaitsja arvates tõendab, et E.E lõi Rebeka Luhastele vastu kätt, mille tõttu kukkus Rebeka Luhaste telefon maha. Kaitsja väitel on salvestiselt võimalik aru saada, kuidas E.E pöördub Rebeka Luhaste poole, võtab viivuks hoogu ja seejärel on näha, kuidas tema vasak õlg pisut tõuseb ja on ka aru saada, et telefon muudab järsult õhus enda asendit ja lõpetab filmimise. Kaitsja leiab, et E.Ei tegevuse tulemusena R. Luhaste telefon õhus lendab. Kaitsja on asunud seisukohale, et 10.10.2019.a. koostatud asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll (tl 117) ei kajasta videosalvestist täies ulatuses. Seevastu prokurör süüdistuskõnes märgib, et ei nõustu kaitsja väitega, et viimane kaader salvestisest ei ole asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud, sest salvestiselt on näha, et E. E pöörab R. Luhaste poole ning siis salvestis peatub (tl 132). Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga kannatanupoolse vägivalla tõendatuses süüdistatava suhtes. Siinkohal viitab kohus kannatanu E. Ei poolt ristküsitluses antud ütlustele, millega on tõendatud, et ta ei ole süüdistatavat Rebeka Luhastet löönud. Ka asitõendilt – CD-plaadil olevalt Rebeka Luhaste poolt telefoniga lindistatud videosalvestiselt ning salvestise vaatluse kohta 10.10.2019.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (tl 117-118) ei nähtu andmeid selle kohta, et kannatanu lööb süüdistatavat vastu kätt ja selle löögi tulemusena kukub süüdistataval telefon maha. Kohus märgib, et kõnealuselt salvestiselt on näha, et kannatanu pöörab ennast süüdistatava poole ja seejärel salvestis peatub, seega salvestiselt nähtuv on kooskõlas ja vastab 10.10.2019.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et teda lõi kannatanu käega 14.09.2019.a. toimunud tüli käigus vastu kätt, on vastuolus kannatanu ütlustega ja tuleb jätta tõendikogumist välja. 14 4.
4. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
5. septembri 2010.a. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. 4.
6. Kohtu hinnangul on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et Rebeka Luhaste on kannatanu suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise ja süüdistuses kirjeldatud teoga põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse (kehavigastusi) ja füüsilist valu. Kannatanule valu põhjustamine on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, milles kannatanu on kinnitanud, et tundis füüsilist valu süüdistatavapoolse peksmise tagajärjel, mis toimus piitsa ja jalgadega. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema peksmine kestis 30-45 minutit (tl 55). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes talle valu tekitamises, kuna viidatud asjaolu haakub patsiendikaartidelt, kannatanu fotodelt ja eksperdiarvamuses nähtuvate kehavigastuste tekitamise asjaoludega. Kohus leiab, et kannatanule süüdistatava poolt ratsapiitsaga ja jalgadega korduva löömise tagajärjel valuaistingu tekkimine on põhjendatav ja objektiivselt omistatav süüdistatava teo tagajärjena s.o kannatanule tekitatud vigastuste tagajärjena pea, kehatüve ja jäsemete piirkonda tekitatud vigastuste iseloomu ja rohkust arvestades. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et kannatanul esinevad kehavigastused võivad olla saadud 14.09.2019 toimunud sündmuse käigus löökidest ja survest kõvade tömpide piiratud esemetega (kängitsetud jalg, ratsapiits), mille tagajärjel tekitati kannatanule sarna- ja ülalõualuu kinnised nihketa murrud ning erinevates kehapiirkondades nahaalused verevalumid, pehmete kudede tursed ning nahamarrastused. Toimepandud vägivald ja selle tagajärjel kannatanule tekitatud vigastused annavad alust järelduseks, et süüdistatava poolt kannatanule suunatud löögid ratsapiitsaga ja jalgadega olid intensiivsed ning eeltoodud asjaolusid arvestades puudub kohtu hinnangul alus kahelda füüsilise valu olemasolus kannatanul. Siinkohal toetub kohus lisaks eelmärgitud tõenditele ka tunnistaja A.Õi ütlustele, mille kohaselt E.E tuli sündmuskohalt oma maja juurde longates ja tal olid nii pea kui ka käed verised. 4.
7. Kohus nõustub Rebeka Luhaste süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga ja leiab, et süüdistatav on realiseerinud oma käitumisega KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsed tunnused s.o kannatanu tervise kahjustamise ja talle valu tekitamise. 4.
8. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus süüdistatava löökide korduvusest ja ründe intensiivsusest ning tekitatud vigastuste rohkusest. Lisaks väärib märkimist, et süüdistatava rünne kannatanu suhtes kestis kannatanu ütluste kohaselt 30-45 minutit, mis omakorda kinnitab süüdistatava otsest tahtlust süütegu toime panna. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. 4.
9. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas süüdistatav viibis süüdistuses märgitud ajal ja kohas hädakaitseseisundis. Kaitsja on taotlenud süüdistatava õigeksmõistmist lähtudes asjaolust, et Rebeka Luhastele süüks arvatav tegu ei ole õigusvastane, kuna ta tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades E.Ei õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Kaitsja märgib, et Rebeka Luhaste ei võta kehalist väärkohtlemist omaks, kuid kui see sündmus oleks aset leidnud kannatanu poolt kirjeldatud viisil, siis olnuks see hädakaitseõigusest tulenevalt õiguspärane. Kaitsja väitel seisnes Rebeka Luhaste kaitsetegevus E.Ei poolse ründe 15 tõrjumisel ratsapiitsast ca 10 minuti jooksul kinnihoidmises, kuivõrd Rebeka Luhaste eesmärgiks oli ratsapiits enda kätte saada. Samuti leiab kaitsja, et süüdistatava poolt kannatanu õigushüvede kahjustamine – isegi kui see leidis aset süüdistuses kirjeldatud ulatuses, mida süüdistatav omaks ei võta, ei olnud õigusvastane, sest tegemist oli E.Ei jätkuva ründega kannatanu õigushüve ehk omandi vastu. E.E, hoides Rebeka Luhaste ratsapiitsa nööriosast kinni, ründas sellega Rebeka Luhaste omandit, milline tegevus oli vastuolus AÕS § 68 lõikega 1 ja seetõttu õigusvastane. Rebeka Luhaste oli õigustatud nõudma piitsast lahti laskmist. Kui E.E keeldus piitsast lahti laskmast, oli Rebeka Luhaste õigustatud kahjustama E.Ei õigushüvesid senikaua, kuni see oli vajalik piitsa kättesaamiseks. Antud juhul ei ole alust rääkida hädakaitse piiride ületamisest, sest Rebeka Luhaste poolt valitud kaitsevahendid, mis iganes sugused need ka ei olnud, ei osutunud iseenesest piisavaks. Alles abi kustumine lõpetas E.Ei õigusvastase ründe Rebeka Luhaste õigushüvedele. Kohus, lähtudes uuritud tõenditest, ei nõustu kaitsja seisukohaga ja leiab, et süüdistatav Rebeka Luhaste ei viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p 9-10 selgitanud, et hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (KarS § 28) hädaseisundist (KarS § 29). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud kannatanupoolne rünne süüdistatava õigushüvede vastu. Kaitse väitel seisnes õigusvastane rünne kannatanu ründes süüdistatava omandi vastu. Antud väide ei seostu uuritud tõenditega, kuna kannatanu ja tunnistajate K.S ja A.Õi ütlustega, salvestisega CD-plaadil häirekeskuse kõnega 14.09.2019, patsiendikaartide kannetega ja eksperdiarvamusega kogumis on tõendatud, et õigusvastane rünne lähtus süüdistatava tegevusest kannatanu suhtes. Kannatanu on ütlustes kirjeldanud, et süüdistatav keerutas hobusepiitsa ümber kannatanu jalgade ja tõmbas kannatanu pikali maha, seejärel võttis kannatanu piitsanöörist kinni, selleks, et seda ümber käe keerata ja sellega võtta süüdistatavalt võimalus ära, et ta süüdistatav kannatanut ei peksaks. Siis lohistas süüdistatav 16 kannatanut edasi ja seejärel hakkas süüdistatav kannatanut piitsavarrega ja jalgadega peksma (tl 54-60). Süüdistatav omakorda on aga kinnitanud, et ta kannatanuga tekkinud tüli käigus vehkis piitsaga igale poole ja ta võis sellise tegevuse käigus piitsavarrega kannatanut vastu õlga tabada (tl 91p, tl 92). Seega kokkuvõtvalt - tõendamist on leidnud, et süüdistatav ründas kannatanut esimesena ning seejärel selleks, et süüdistatav ei saaks kannatanut piitsaga peksta, haaras kannatanu piitsanöörist kinni. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud kannatanu E.Ei poolt süüdistatava Rebeka Luhaste löömine. Seega antud juhul puudus õigusvastane rünne nii süüdistatava tervise kui ka tema omandi vastu. Seetõttu ei saa rääkida, et antud olukorras oleks tekkinud hädakaitseseisund. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et hädakaitseseisund tulenes kannatanust lähtuvast ründest süüdistatava tervise või tema omandi suhtes. Vastupidi, tõendatud on, et süüdistatav alustas rünnet kannatanu vastu. Kannatanust lähtuva õigusvastase ründe või selle ohu puudumise tõttu nii süüdistatava tervise kui ka tema omandi suhtes, puudus ka süüdistataval kohtu hinnangul vähimgi alus arvamuseks, et ta viibib hädakaitseseisundis. Kuna käesoleval juhul ei tekkinud süüdistataval hädakaitseseisundit, mistõttu ei ole ka hädakaitset, seega puudub kohtu hinnangul vajadus hakata analüüsima süüdistatava väidetavat kaitsetegevust ja selle vastavust väidetavale ründele. 4.
10. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
11. Kohtu seisukoht karistuse osas 5.
12. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. 5.
13. Lähtudes KarS § 56 lg 1 Rebeka Luhastele karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 110) süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ei ole ja isikuandmetest nähtuvalt on tal olemas kindel töökoht. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste iseloomu ja kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates tuleb Rebeka Luhaste süüd kõnealuses kuriteos hinnata vähemalt keskmiseks, kuna süüdistatav tekitas kannatanule oma teoga füüsilist valu ja tervise kahjustusi erinevatesse kehapiirkondadesse. Tervise kahjustusi tekitas süüdistatav kannatanule nii hobusepiitsaga kui ka jalgadega. Lisaks arvestada tuleb sellegagi, et süüteo pani Rebeka Luhaste toime otsese tahtlusega. 5.
14. Kohus ei tuvastanud Rebeka Luhaste käitumises karistust kergendavaid asjaolusid vastavalt KarS-i §-le
15. Karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus süüteo toimepanemise KarS § 58 p 3 järgi kõrges eas inimese suhtes. Kannatanu oli kuriteo toimepanemise hetkel xx- aastane. Riigikohtu praktika kohaselt võib kõrges eas olevaks pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-1-93-12, p.9.2.). 5.
16. Puutuvalt Rebeka Luhastele mõistetavat karistuse liiki, siis antud juhul peab kohus toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades talle piisavaks rahalise karistuse kohaldamist. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik. Arvestades Rebeka Luhaste süüd ja positiivseid väljavaateid tema mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekalt käituma 17 ning silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti arvestades asjaolu, et menetluses on toimunud mõningasi viivitusi, seda eelkõige kohtueelses menetluses, on põhjendatud Rebeka Luhastele mõista rahaline karistus alla keskmist sanktsioonimäära. Sellisel viisil karistuse kergendamisega on kompenseeritud kriminaalasja menetlemisel toimunud viivitused. 5.
17. Vastavalt KarS § 44 lg 3 tuleb rahalise karistuse suuruse määramisel arvestada süüdlase päevasissetulekut kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aastal. Teatisest keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et Rebeka Luhaste keskmise päevasissetuleku suurus on 39,21 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks Rebeka Luhaste karistamist KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 7842 eurot. 5.
18. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
19. aprilli
20. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et Rebeka Luhaste on varem kriminaalkorras karistamata isik, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära s.o 7842 eurot jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Rebeka Luhaste ühe aasta pikkuse katseaja vältel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaega hakatakse KarS § 78 p 1 kohaselt arvestama kohtuotsuse kuulutamisest.
21. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas 6.1.

§ 38

lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata. Käesoleva kohtuotsusega teeb kohus otsustuse kannatanu E.Ei tsiviilhagis. Kohus on selgitanud kohtumenetluse pooltele kahju hüvitamise nõuetes tõendamiskoormust eelistungil (tl 19). 6.

1. Kannatanu E.E on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise ja viiviste nõudes (tl 4-6, tl 41, tl 50-51). Esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 15-17) tekkisid kannatanul füüsilised vaevused ja tervisehädad süüdistatavapoolse peksmise tagajärjel ja seniajani on kannatanul esinenud: sagedased peavalud; nägemise järk-järguline halvenemine, vasema silmaga varem nägi, peale peksmist enam mitte; randme- ja õlavalud, mistõttu peab randmetel kandma artoose; tekkis peale peksmist raskusi riietumisega, mis seniajani on raskendatud ega ole möödunud; sõrmed valutavad, ei suuda tööriistu enam käes hoida ja kodus kasvõi kõige lihtsamat tööd teha pole enam võimalik, kuna käed nõrgad; öised õlavalud, ei lase magada; tasakaaluhäired; unehäired; pähe peksmisest pea „vatti täis“, kumiseb ja ka üha sagenev oht kukkumisteks isegi tasasel pinnal käimisel; regulaarne igapäevane valuvaigistite najal elamine, igaõhtune unerohu võtmine, milleta peale peksmist ei saagi enam uinuda; kuulmine alates septembrist 2019 oluliselt nõrgenenud. Kannatanule on tekitatud vigastused ja peksmise käigus piinav valu, näkku peksmisest parempoolse sarnaluu murrud kahes kohas, kokku üle kahekümne hematoomi rindkerel, jalgadel, kätel, peas. Kannatanu taotleb mittevaralise kahjuhüvitisena süüdistatavalt välja mõista 5000 eurot ühekordselt makstava summana. Kannatanu loobus kohtuistungil alternatiivtaotlusest välja mõista ühekordselt makstava summana 2000 eurot ja seejärel igas kuus 100 eurot perioodiliste maksetena kolme aasta jooksul (tl 57). Kannatanu on esitanud kohtule 03.10.2022.a. kirjaliku taotluse hagieseme täiendamiseks, millega taotles mittevaralise kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras 18 põhinõudest alates otsuse jõustumisest kuni nõude täieliku tasumiseni ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat. Tartu Maakohtu 06.10.2022.a. kohtumäärusega võttis kohus menetlusse kannatanu E.Ei viivisenõude menetlemiseks koos põhinõudega. 6.
2. Vastavalt

§ 37

lg 1 on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg-te 1-2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mitte varaline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 6.

1. Järgnevalt kohus hindab kannatanu E.Ei mittevaralise kahjuhüvitise ja viivise nõuet. 6.
2. Kohtu hinnangul on kannatanu hagiavalduses kirjeldatud asjaolud talle füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste tekitamise kohta süüdistatava peksmise tagajärjena tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega, patsiendikaartide ja eksperdiarvamusega (ekspertiisi akt nr 20ELÕI0046). Kannatanu on kirjeldanud kohtuistungil antud ütlustes süüdistava peksmise tagajärjel talle tekitatud tervisekahjustusi (tl 55p), füüsilist valu ning psüühilisi üleelamisi, kaasnenud muremõtteid ja hingelist valu tekkinud olukorra tõttu s.h tekitatud kehavigastustest tulenevaid füüsilisi vaevusi ja tervisehädasid. Kannatanu ütluste kohaselt on tal süüdistatava rünnaku tagajärjel tekkinud sagedased peavalud, mille tõttu ta peab võtma valuvaigisteid; liigesevalud, s.h randmeliigesed on kõvasti kannatada saanud, ei ole taastunud praktiliselt üldse. Ta kannab ortoose, õlad valutavad öösiti. Tal ei ole võimalik teha igapäevaseid lihtsaid töid, kuna käed ei pea tal enam kinni. Ta ei suuda raskusi tõsta, Tal on probleeme riietumisega, söömisega. Probleemid on nägemisega, kuulmisega, üks silm ei näe sellest alates üldse, on kehvamaks läinud, kõrvad kumisevad, ajavad n.ö pilli ja pidevalt, kuumine on läinud tunduvalt kehvemaks; esinevad tasakaaluhäired, unehäired, magamisega on probleeme. Kannatanu tarvitab pidevalt unerohtusid, sellele vaatamata on tal unega probleeme ja sellest tulenevalt on ka pidev väsimus, mis tema elukvaliteeti on alandanud ja sellepärast ta tunneb ennast väga kehvasti. 6.
3. Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt lähtudes alljärgnevatest asjaoludest. Esmalt märgib kohus, et kannatanu E.Ei poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega VÕS § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (RKKKo nr 1-18-7833 p 24). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise 19 nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktides 4.1.- 4.
4. tuvastanud, et süüdistatav Rebeka Luhaste on süüdistuses märgitud ajal ja kohas pannud kannatanu E.Ei suhtes toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava vägivallateo. Kannatanu E.Ei ütlustega on tõendatud, et ta tundis tema suhtes toimepandud vägivallateo tõttu füüsilist valu ja kannatusi ning kannatanu ja tunnistajate K.S ja A.Õi ütlustega, patsiendikaartidega ja eksperdiarvamusega on tõendatud Rebeka Luhaste vägivallateo tulemusena kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 2 on antud juhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna kannatanule valu ja tervise kahjustamise tingis süüdistatava Rebeka Luhaste käitumine. 6.7.

§ 381

lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest (RKKKo nr 1-18-7833 p 15). Kannatanu E.Ei ütlustega, esitatud fotodega kannatanule tekitatud vigastuste kohta (tl 64-73) ning esitatud patsiendikaartidega (tl 95-99) ning ekspertiisiaktiga nähtub (tl 100-105), et süüdistatava vägivallategudega kaasnenud tervisekahjustuste tõttu toimetati kannatanu 14.09.2019 kell 21.47 Viljandi Haigla EMO-sse (erakorralise meditsiini osakonda), kus tuvastati kannatanul parema sarnaluu ja silmapiirkonnas tugev turse ja sarnaluu fraktuur, hematoomid, mõlemal õlavarrel hematoomid, paremal labakäel marrastused. Kannatanu ütlustega, ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et süüdistatav tekitas süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanule E.Eile kehavigastused/tervisekahjustused: sarna- ja ülalõualuu kinnised nihketa murrud paremal; värsked nahaalused verevalumid ning pehmete kudede turse parema silma laugudel ja paremal sarnakaarel; värsked nahaalused verevalumid mõlemapoolselt rindkere külgpindadel, õlavartel, vasakul küünarvarrel, randmete ja labakäte sirutuspindadel, vasakul reiel ja labajalal; värsked nahamarrastused paremal sarnakaarel ning labakäte sirutuspindadel. E.Eil esinevad kehavigastused võivad olla saadud 14.09.2019 toimunud sündmuse käigus löökidest ja survest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt: kängitsetud jalg, ratsapiits) pea-, kehatüve- ning jäsemete piirkonda. Samuti nähtub ekspertiisiaktist tervisekahjustuse ajaline kestus vigastuse paranemise tavapärase kulu korral kuni 4 nädalat. Antud juhul on kohus süüdistust hinnates tuvastanud, et Rebeka Luhaste pani kannatanu E.Ei suhtes kuriteo toime tahtlikult. 6.

1. VÕS § 134 lg 2 sätestab muuhulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik raha summa. Tähele panna tuleb sedagi, et VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha kohaselt väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse otsustamisel tuleb kohtu arvesse võtta kehavigastuse tõsidust, ründe intensiivsust ning lisaks ka asjaolu, kas konkreetse tervisekahjustuse eest on mõistetud välja varaline kahju (RKKKo nr 1-19-4422 p 21.3). Kohus leiab, et süüdistatava vägivald kannatanu suhtes oli suure intensiivsusega, kuna kannatanu ütlustel kestis tema peksmine 30-45 minutit, mille vältel ründas süüdistatav kannatanut, lüües 20 kannatanut nii hobusepiitsa- kui ka jalgadega kannatanule vastu jalgu, pead, keha ja käsi. Lisaks löökide tagajärjena saabunud vigastustele tundis kannatanu ka füüsilist valu. Kohtu hinnangul on süüdistatav toimepandud kuriteoga tekitanud kannatanule mittevaralist kahju. Süüdistatavalt Rebeka Luhastelt mittevaralise kahjuhüvitise väljanõudmine on põhjendatud, kuna lisaks füüsilise valule ja tervisekahjustuste põhjustamisele on süüdistatav põhjustanud kannatanule kannatusi ja hingelist valu, kuna Rebeka Luhaste poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu on kannatanu toimetulek vähenenud liigeste probleemide, nägemise ja kuulmise halvenemise tõttu. Seega on kannatanul ilmnenud elukvaliteedi ja heaolu langus. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas E.Eile eelviidatud mittevaralise kahju süüliselt, kuna pani kahju põhjustanud teod, s.h kannatanu hobusepiitsaga pikalitõmbamise ja hobusepiitsaga ja oma jalgadega kannatanule vastu jalgu, pead, keha ja käsi löömise toime tahtlikult. 6.
2. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks (RKTK 08.02.
3. a otsus 3-2-1-1-01, 25.05.
4. a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.
5. a otsus 3-1-1-57-10 p 26). Nähtuvalt Riigikohtu poolt koostatud analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
6. aastal“ (Marin Sedman. Kohtupraktika kordusanalüüs. Tartu 2020) nähtub, et kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) süüdistuste puhul on kriminaalasjades perioodil 2018 - 2020 kohtulahenditega kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Üldmenetluse asjades oli rahuldatud 15 nõude hüvitise suurus keskmiselt 466 eurot ja mediaan 500 eurot. Kohus lähtub eelmärgitud analüüsis toodud kehalist väärkohtlemist käsitlevatest lahenditest, millised kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud tervisekahjustuse ja selle tagajärje poolest sarnanevad käesolevalt menetletava kriminaalasjaga. Nii on Harju Maakohtu 10.01.2019.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6414, mida menetleti süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, kannatanule väljamõistetud 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viidatud kohtulahendiga leidis tõendamist kannatanu löömine korduvalt kahe värvimisrulli varrega pea, õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, millega põhjustati kannatanule pea piirkonna lahtine haav, verevalumid vasakul õlal ja seljal. Pärnu Maakohtu 30.04.2019.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7276, mida menetleti süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, on kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja mõistetud 500 eurot. Viidatud otsusest nähtuvalt peksid süüdistatavad kannatanut, põhjustades kannatanule pea, randme, käe ja sääre pindmisi vigastusi. Kannatanu tundis mõnda aega hirmu avalikes kohtades viibimise ees. Harju Maakohtu 21.05.2019.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8287, mida menetleti süüdistuses KarS § 121 lg 1, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 500 eurot. Esitatud süüdistuse kohaselt peksis süüdistatav kannatanut, põhjustades kanatanule lõua ja alahuule paistetuse, haava alahuule siseküljel, lõual naha pindmisi vigastusi. Pärnu Maakohtu 10.06.2019.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3405, mida menetleti süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi, mõisteti kannatanule mittevaralise kahjuhüvitisena välja 500 eurot. Esitatud süüdistuse kohaselt peksis süüdistatav kannatanut, põhjustades ninaluude murru, parema sarnaluujätke murru, vasaku labakäe kämblaluude murrud, põrutushaavasid, hematoome erinevatesse kehapiirkondadesse. 21 6.
7. Kohus leiab, et kannatanu kahjuhüvitise nõudes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatava Rebeka Luhaste majanduslikku olukorda. Rebeka Luhaste isikuandmetest nähtub, et süüdistataval on käesoleval ajal kindel töökoht. Süüdistatav R. Luhaste töötab käesolevalt xx xxxxxx xx xxxx xxxxxxxxxxxx ametikohal. Tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta nähtub, et Rebeka Luhaste deklareeritud tulu 2018.a. pärast tulumaksu mahaarvamist oli 16963 eurot ning teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et 2018.a. keskmise päevasissetuleku suurus oli 39,21 eurot. Eeltoodud andmetest ja kohtumenetluse poolte seisukohtadest ei nähtu asjaolusid, et süüdistatava majanduslik olukord ei võimaldaks tal tekitatud kahju hüvitamist. Kohus võtab mittevaralise kahjunõude hüvitise väljamõistmisel arvesse ka süüdistatava kui kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse s.o kannatanusse pärast rikkumist. Väärib märkimist, et süüdistatav ei ole kannatanu ees seniajani vabandanud tekitatud kahju pärast. 6.
8. Seega kõiki eelmärgitud asjaolusid kogumis kaaludes ning võttes arvesse, et kannatanu füüsilised ja vaimsed kannatused kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla ning lähtudes kohtupraktikast analoogsetes kriminaalasjades väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta, leiab kohus, et kannatanu mittevaraline kahjunõue on põhjendatud rahuldada osaliselt summas 500 (viissada) eurot. 6.
9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimase intressimäär enne iga aasta
10. jaanuari ja
11. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 (Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg
12. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud välja mõista Rebeka Luhastelt viivis kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest ja võttes arvesse, et väljamõistetav viivis ei ületa põhinõude summat.
13. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas 7.1.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 7.2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 7.2.1. Sundraha.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu 22 alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. 7.2.2. Ekspertiisikulud.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud moodustavad 61 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad õiendist ekspertiisi maksumuse kohta (KoTo, tl 104). 7.2.3.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rebeka Luhaste määratud kaitsja esinemisega seonduvad kulud on tõendatud järgnevalt: 1) määratud kaitsjale Vahur Krinalile kohtueelses menetluses ja kohtus esinemisega seonduv tasu - Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega 23.04.2021 (KoTo, tl 113-116) on kaitsjale kohtueelses menetluses hüvitatud 155,76 eurot; 2) Tartu Maakohtu 11.03.2022 määrusega on määratud kaitsjale Vahur Krinalile hüvitatud kohtuliku arutamise ettevalmistamise ja eelistungil osalemisega seonduv tasu ja kulud (KoTo, tl 24-29) summas 163,38 eurot; 3) süüdistatava määratud kaitsja (asenduskaitsja) vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 350,40 eurot (KoTo, tl 47-48). Kohus leiab, et asenduskaitsja N. Kõivu taotlus on põhjendatud osaliselt. Asenduskaitsjal on kulunud kohtutoimikuga tutvumiseks 29.09.2022 kell 14.55-15.30 ja kell 16.30-17.45 kokku 110 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks 03.10.2022 90 minutit. Kriminaaltoimiku väikest mahtu arvestades, ei ole eelmärgitud ajakulu piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kohtutoimikuga tutvumiseks 60 minuti ulatuses s.o 54 eurot ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 60 minuti ulatuses s.o 54 eurot. Teiste taotluses märgitud toimingute osas on asenduskaitsja kohtus esitatud tasutaotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Asenduskaitsja tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 219 eurot, millele lisandub käibemaks 43,80 eurot s.o kokku summas 262,80 eurot. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1149,60 eurot (KoTo, tl 145-146). Kohus leiab, et kannatanu esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kannatanu esindajal on kulunud 28.10.2021 kohtutoimikuga tutvumiseks, kannatanuga asjaolude täpsustamiseks ja tsiviilhagi koostamiseks 240 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks kannatanuga 07.03.2022 120 minutit. Kriminaaltoimiku väikest mahtu arvestades, ei ole eelmärgitud ajakulu piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kohtutoimikuga tutvumiseks, kannatanuga nõupidamiseks ja tsiviilhagi koostamiseks kokku 120 minuti ulatuses ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks kannatanuga 60 minuti ulatuses. Teiste taotluses märgitud toimingute osas on kannatanu esindaja esitatud taotlus põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Kannatanu esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 796 eurot, millele lisandub käibemaks 159,20 eurot s.o kokku summas 955,20 eurot. 7.2.4.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Rebeka Luhaste valitud kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar on esitanud kohtuistungil taotluse välja mõista riigi eelarvest Rebeka Luhaste õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasu 3500 eurot, lisatud on Rebeka Luhaste kaitsekulusid tõendavad dokumendid: õigusteenuse arvestus, Park Hotell Viljandi arve summas 140 eurot (KoTo, tl 120-124). Kohus leiab, et lähtudes asjaolust, et kohus on süüdistatava Rebeka Luhaste temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistanud, on

§ 180

lg 1 alusel põhjendatud jätta rahuldamata Rebeka Luhaste kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare taotlus Rebeka Luhaste kasuks riigi eelarvest välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu 3500 eurot. 23 7.3. Tsiviilhagi menetluskulude jaotus.

§ 182

lg 3 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Kohus on tuvastanud tsiviilhagi menetlemisest tingitud kuluna kannatanu riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat R. Tosmanni tasu 955,20 eurot, mis kuulub jaotamisele kannatanu ja süüdimõistetu vahel lähtudes tsiviilhagi rahuldamise ulatusest.

§ 182

lg 3 alusel on põhjendatud jaotada Rebeka Luhaste vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulud s.o kannatanu esindamisega seonduv kulu 955,20 eurot. Tartu Maakohtu 30.03.2020.a. kohtumäärusega nr 1-20-1417 on kannatanule antud käesolevas kriminaalasjas nr 19284000366 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seoses tsiviilhagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud tsiviilhagi rahuldatud osaga proportsionaalselt s.o 10 % ulatuses summas 95,52 eurot Rebeka Luhaste kanda. Kuna E.E on vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude kandmisest, jäävad 90 % tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud summas 859,68 eurot riigi kanda. 7.4. Menetluskulude hüvitamine.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Rebeka Luhastelt riigi tuludesse menetluskuludena 1719,46 eurot: s.h sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 677,46 eurot (s.h riigi õigusabi korras kaitsjate riigi õigusabi tasuna kokku 581,94 eurot + 10% tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskuluna 95,52 eurot) ja ekspertiisikulu 61 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1719,46 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 143,29 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700037284 ning selgituse „Rebeka Luhaste, otsus nr 1-22-172, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 955,20 eurot (s.h käibemaks 159,20 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt kannatanu E.Ei esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 262,80 eurot (s.h käibemaks 43,80 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt süüdimõistetu Rebeka Luhaste asenduskaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 1 alusel jätta rahuldamata Rebeka Luhaste kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare taotlus õigusabikulude Eesti Vabariigilt Rebeka Luhaste kasuks väljamõistmiseks kokkuleppel osutatud õigusabi eest summas 3500 eurot. 24 Kohtuotsuse jõustumisel tuleb jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde Häirekeskuse kõne helisalvestis CD plaadil ja Rebeka Luhaste poolt 14.09.2019 lindistatud videosalvestis CD plaadil. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 25