Obsah (4)

§ 101§ 97§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-22-18921 Tsiviilasi E. H. ja E.

) § 101 lg 1 alusel arvutatud seadusjärgses miinimumsummas.

1. Kostja teatas oma 04.01.2023 vastuses, et on täitnud poeg E. osas laste emaga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt tasub kostja E. H. elatist summas 200 eurot kuus. Kuna E. H. saab xxxxxxxxxx täisealiseks, siis on kostja nõus maksma E. H. elatist vastavalt eelnimetatud kokkuleppele kuni xxxxxxxxxx. Tütar E. osas on kostja teatanud, et on nõus talle elatist maksma seadusjärgses ulatuses, kuid palub kohtul elatise summa määramisel arvestada Tartu Maakohtu Võru kohtumaja tsiviilasjas nr x-xx-xxxx 13.08.2021 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorras sätestatud ööpäevade arvuga, mil E. H. viibib koos isaga.
2. Laste ema vaidles 20.01.2023 vastuses kostja väitele E. H. osas 200-eurose elatiskokkuleppe kohta vastu, väites, et neil oli hoopis kokkulepe, et kostja tasub E. H. elatist kokku summas 260 eurot (lisaks 200 eurole ka 60 eurot peretoetuse eest). Lisaks teatas laste ema, et kuna kostja ei ole E. H. tegelikkuses koos viibinud, siis ei ole põhjust suhtluskorras määratud päevade arvu seadusjärgse elatise määramisel arvesse võtta.
3. Kohus selgitas 14.02.2023 kohtunõudes pooltele, et eelduslikult tuleb kostjal tasuda oma alaealistele lastele kuni nende täisealiseks saamiseni elatist kas vastavalt laste emaga sõlmitud/sõlmitavale kokkuleppele või siis

§ 101lg 1 alusel arvutatava seadusjärgse elatise ulatuses.

Juhul, kui pooltel tekib vaidlus kokkuleppe olemasolu või selle tingimuste osas, siis peavad pooled vaidlusaluseid asjaolusid kohtu ees tõendama. Kui pooled ei suuda elatiskokkuleppe olemasolu või selle täpsemaid tingimusi kohtu ees tõendada, siis peab kohus asja sisulisel lahendamisel määrama elatise vastavalt

§-s 101 sätestatule. 2 5. Edasises menetluses selgitas kohus oma kohtunõuetes pooltele täiendavalt neid asjaolusid, mida pooltel tuleb

§ 101

lg 1 alusel määratava seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmise juures välja tuua ja põhistada või tõendada. Sellest lähtuvalt esitasid pooled kohtule täiendavalt põhistusi ja tõendeid

§ 101lõigetes 5-6 nimetatud asjaolude suhtes.

Ühtlasi proovis kohus pooli lepitada ning suunata kompromissile, määrates pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja esitas pooltele ka kohtupoolse nägemuse võimalikust kompromisslahendusest. Kuivõrd poolte kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid, esitasid pooled asjas veel täiendavad tõendid ning seisukohad. Kohus määras 06.10.2023 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada kohtu poolt määruses eraldi välja toodud asjaolude suhtes veel täiendavaid selgitusi kuni 20.10.2023. Hagejad ei esitanud täiendavaid selgitusi, kostja esitas tõendina pangakonto väljavõtte perioodil 2023.a juulist kuni oktoobrini hagejale 1 elatise tasumise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Esmalt lahendab kohus hageja 1 haginõude kostjalt

§ 101

lg 1 alusel arvutatava elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni. 6.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise hageja 1 isa. Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni 2023.a oktoobrikuuni tasunud hagejale 1 elatist kokku summas 1940,76 eurot, st alates 2023.a veebruarist kuni oktoobrini igakuiselt 215,64 eurot (9 kuud x 215,64€) ning 2022.a detsembri ja 2023.a jaanuari eest ei ole kostja hagejale 1 elatist maksnud. 6.
2. Vastavalt

§ 97

p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 6.

1. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates 2022.a detsembrikuust kuni käesoleva ajani makstud laste emale ning et mõlemad lapsed on viimase aasta jooksul viibinud isa juures ühes kalendrikuus keskmiselt (tegelikkuses) vähem kui 7 ööpäeva. Kohus kohustas 06.10.2023 kohtumääruse p-des 9.
2. ja 9.
3. pooli kohut teavitama juhul, kui pooled vaidlevad sellisele asjaolule vastu. Arvestades, et 3 kumbki pool vastavaid asjaolusid ei vaidlustanud, loeb kohus, et poolelt puuduvad nende osas erimeelsused. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks

§ 102

lg 2 III lause alusel elatist alla

§ 101

alusel arvutatud summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust. 6.4. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Juhul, kui ühes leibkonnas kasvab rohkem kui üks laps, tuleb kalkulaatorisse märkida kõikide laste andmed, et kalkulaator saaks arvesse võtta ka

§ 101

lõikes 7 sätestatud n-ö mastaabiefekti (eeldusel, et laste vanusevahe ei ole suurem kui kolm aastat). 6.5. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse mõlema hageja sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab

§ 101

alusel hageja 1 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 15.12.2022 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 260,33 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab

§ 101

lg 1 alusel hageja 1 kasuks välja arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest (s.o alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) kokku 2595,69 eurot [225,64€ : 31p x 16p (dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ (veebr.23) + 215,64€ (märts23) + 260,33€ (apr.23) + 260,33€ (mai23) + 260,33€ (juun.23) + 260,33€ (juul.23) + 260,33€ (aug.23) + 260,33€ (sept.23) + 260,33€ (okt.23)]. 6.6. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tasunud elatist hagejale 1 kokku 1940,76 eurot, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 1 kasuks välja elatise perioodi 15.12.2022 kuni 31.10.2023 eest kokku summas 654,93 eurot (2595,69€ - 1940,76€). 6.7.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi 4 resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse. 6.

1. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 1 kasuks alates 01.11.2023 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni (17.04.2027) välja igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Järgmiseks lahendab kohus hageja 2 haginõude kostjalt

§ 101

lg 1 alusel arvutatava elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni. 7.

1. Poolte vahel puudub ka hageja 2 osas vaidlus selles, et kostja on hageja 2 isa. Hageja 2 sai xxxxxxxxxx täisealiseks. Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete) alusel, et kostja on perioodil 15.12.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni xxxxxxxxxx (s.o hageja 2 täisealiseks saamiseni) maksnud hagejale 2 elatist 2022.a detsembrikuu eest summas 200 eurot ning 2023.a jaanuari ja veebruari eest ei ole kostja hagejale 2 elatist maksnud. 7.
2. Kostja on väitnud, et neil oli laste emaga kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hagejale 2 elatist 200 eurot kuus. Laste ema ei nõustunud sellise väitega ja väitis, et neil oli kostjaga kokkulepe, et kostja tasub hagejale 2 elatist summas 260 eurot kuus. Vastavalt

§ 100

lõikele 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega võttes arvesse, et vanemad vaidlevad nende vahel sõlmitud kokkuleppe alusel hagejale 2 maksmisele kuuluva elatise suuruse üle ning vastavalt

§ 100

lg 3 II lausele ei välista ega piira kokkulepe seadusest tuleneva nõude esitamist, siis ei saa kohus otsuse tegemisel seda kokkulepet arvesse võtta ning arvutab hagejale 2 elatise

§ 101alusel.

7.

1. Võttes arvesse käesoleva otsuse p-des 6.
2. – 6.
3. toodut, moodustab

§ 101

alusel hageja 2 kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 15.12.2022 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni 31.01.2023 225,64 eurot kuus ning perioodil 01.02.2023 kuni xxxxxxxxxx (s.o kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni) 215,64 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab

§ 101

lg 1 alusel hageja 2 kasuks välja arvutatav elatis perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest (s.o alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 viimase alaealise kuupäevani) kokku 457,62 eurot [225,64€ : 31p x 16p (dets.22) + 225,64€ (jaan.23) + 215,64€ : 28p x 15p (veebr.23)]. 7.

1. Võttes arvesse, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni tasunud elatist hagejale 2 vaid 2022.a detsembri eest summas 200 eurot, mis proportsionaalselt perioodi 15-31.12.2022 kohta moodustab 103,26 eurot (200€ : 31p x 16p), siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja 2 kasuks välja elatise perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 eest kokku summas 354,36 eurot (457,62€ - 103,26€). 5
2. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad taotlesid hagiavalduses, et kostja maksaks iga järgmise kuu elatise hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval laste ema pangakontole selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja ei esitanud sellise taotluse suhtes vastuväiteid. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja 1 kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja 1 kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda laste ema pangakontole. Kuivõrd hageja 2 sai xxxxxxxxxx täisealiseks, siis tuleb hageja 2 kasuks väljamõistetud elatis kanda kostjal hageja 2 pangakontole. 9. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kummagi hageja nõue oli välja mõista elatis

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Seega on hagi hind kokku 2532,65 eurot (hageja 1 nõude osas 2075,03 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 31.08.2023 kohta ning hageja 2 nõude osas 457,62 eurot perioodi 15.12.2022 kuni 15.02.2023 kohta). MENETLUSKULUD 10. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 6