← Eesti

3-23-2541/4

Obsah (10)§ 18§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 121§ 45§ 55§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-23-2541 Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2023, Tartu Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 6. oktoobri 2023. a vaide ta

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab X kaebust nii, et kaebaja soovib Tartu Vangla

  1. oktoobri
  2. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemist, Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamist ning Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik). Mis puudutab seda, et kaebaja on Tartu Vangla kõrval teise vastustajana välja toonud Justiitsministeeriumi, märgib kohus, et kuna kaebaja vaidlustab Tartu Vangla tegevust ja Tartu Vangla kodukorda, siis on käesolevas asjas õigeks vastustajaks Tartu Vangla. Vastavalt

§ 18

lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ja menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. 6. Kohus leiab, et X kaebuse osas tuleb menetlus osaliselt lõpetada ning ülejäänud osas kuulub kaebus tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2

(5)3-23-2541 Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõue ja Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemise (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) nõue. 7.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

  1. Kaebaja soovib, et kohus menetleks nõudeid, mis ta esitas oma vaides nr 1-11/195-
  2. Tartu Vangla tagastas nimetatud vaide
  3. oktoobri
  4. a otsusega nr 1-11/195-3, mille kaebaja sai kätte
  5. oktoobril 2023.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seejuures saab vaide tagastamise korral pöörduda põhinõudega kohtu poole vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Asjaolu, kas vangla tagastas kaebaja vaide nr 1-11/195-1 õiguspäraselt või mitte, ei oma praegusel juhul aga tähtsust, sest ka vaide õigusvastase tagastamise korral tuleb kohtusse pöördumisel kinni pidada 30-päevasest kaebetähtajast. Kohus selgitas kaebajale

  1. novembri
  2. a kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise määruses, et kaebaja on pöördunud kohtu poole hilinenult, sest kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
  3. november
  4. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja selgitab
  5. novembri
  6. a vastuses, et ta lähtus ekslikust arusaamast, et 30 päeva on üks kuu ja esitas seetõttu kaebuse
  7. novembril 2023 ühepäevase hilinemisega. Kaebaja palub kohtul kaebetähtaja ennistada. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus märgib, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivset võimet asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks kaebuse hilinenult esitamist. Kaebaja on lähtunud eeldusest, et 30 päeva on üks kuu ning on seetõttu kaebetähtaja ületanud. Ta ei ole pidanud vajalikuks üle kontrollida, milline on kaebuse esitamise viimane päev. Kohus märgib, et Tartu Vangla

  1. oktoobri
  2. a otsusel nr 1-11/195-3 (dtl 6-8) on õige vaidlustamisviide, mis suunab isikut kaebuse esitamise soovi korral pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul. Jättes kaebuse esitamise kuupäevale, mis oli kaebaja hinnangul viimane päev selle esitamiseks, võttis kaebaja ise endale riski, et tema kaebetähtaja arvestus ei pruugi olla õige ja ta võib kaebetähtaja seetõttu ületada. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaegade järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa seetõttu lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja puhul ei ole tegemist ka halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, sest ta on kaebustega halduskohtu poole pöördunud kümneid kordi (sh läbides eelnevalt ka kohustusliku kohtueelse menetluse). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et asja materjalide pinnalt saab teha järelduse, et kaebaja õiguste võimalikku riivet ei saa asjas pidada intensiivseks. Tartu Vangla
  3. novembri
  4. a vastusest kohtunõudele ning selle lisast nr 4 nähtub, et sportimisvõimalused on kaebajale vanglas tagatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 3

(5)3-23-2541 10.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus lähtudes

§ 152

lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning

§ 124

lg-st 2 Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõudes ja Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemise (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) nõuete osas asja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Tartu Vangla

  1. oktoobri
  2. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue 11.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuna kohus lõpetas kaebaja vaides nr 1-11/195-1 esitatud nõuete osas asja menetluse, siis puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada Tartu Vangla

  1. oktoobri
  2. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/195-
  3. Nimetatud otsus ei riiva eraldiseisvalt vaide esemest kaebaja õigusi.
  4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, et vaidlustada tuvastamisnõudega Tartu Vangla
  5. oktoobri
  6. a otsust nr 1-11/195-
  7. Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla
  8. oktoobri
  9. a otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotlus

  1. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Tartu Vanglal piirata õigust spordisaali kasutada ilma põhjendatud haldusaktita. Kaebaja eesmärgiks on see, et vangla annaks spordisaali kasutamise piiramise korral välja põhjendatud haldusakti. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vanglale vastava ettekirjutuse tegemist.
  2. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest. Praegusel juhul oli kohtule esitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõue ja Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemise (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) nõue. Lisaks oli esitatud ka Tartu Vangla
  3. oktoobri
  4. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud eraldiseisva kohustamisnõude spordisaali kasutamise piiramise korral põhjendatud haldusakti andmiseks. Sellist konkreetset nõuet ei esitanud kaebaja ka vaidemenetluse raames. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus väljub põhivaidluse eseme raamidest, ei ole taotlus kohtus lubatav.
  5. Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lõike 2 alusel läbi vaatamata. 4

(5)3-23-2541 Muud menetluslikud otsustused
  1. Menetluse osalise lõpetamise, kaebuse osalise tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.