Obsah (6)

§ 271§ 292§ 272§ 334§ 101§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19170 Tsiviilasi Tallinna linna ha

§ 271

järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt, lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Äriruum on majandustegevuses kasutatav ruum (

§ 272

lg 1 teine lause).

§-de 313 ja 316 kohaselt võib tähtajatu üürilepingu erakorraliselt üles öelda tasumisega viivitamise tõttu.

1. Käesoleval juhul üürileping poolte vahel lõppes hageja erakorralise ülesütlemise tõttu alates 30.11.
2. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ja nõustub, et tal tekkis võlgnevus. Samas ei ole kostja üüritud ruume hagejale tagastanud. 11.

§ 334

lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üürieseme tagastamist, s.o üüritud ruumide valduse üleandmist

§ 334lg 1 alusel.

Kuna kostjal ei ole pärast 30.11.2022 õiguslikku alust Tallinnas, xxxx keldrikorrusel asuvaid äriruume nr x ja x (üldpinnaga 37,4 m²) ja 1. korrusel asuvaid äriruume xxxx (üldpinnaga 35,8 m²) vallata, on hageja nõue ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks põhjendatud

§ 334

lg 1 järgi.

§ 334lg 1 järgi saab üürileandja (s.o hageja) nõuda üürieseme tagastamist endale.

1. Vastavalt hageja taotletule määrab kohus otsuse täitmise korrana (TsMS § 445 lg 1) kindlaks, et kostja peab vaidlusaluste äriruumide valduse andma hagejale üle kohtuotsuse 4 jõustumise päevale järgneval päeval. Kui kostja ruumide valdust selleks ajaks üle ei anna, tuleb kostja vaidlusalustest äriruumidest koos kõigi äriruumides asuvate isikute ja varaga välja tõsta.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et tingimuste punkt 9.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu punktis 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta. Tingimuste punkti 9.3 kohaselt on üürnik kohustatud kandma kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud.
3. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt perioodil 01.05.2022 – 30.11.2022 üüriarveid. Igakuise üüri suurus on 2079,81 eurot (dtl 22-28). Kostja üürivõlgnevus on 14 558,67 eurot. Kostja ei ole üürivõlale ja selle arvestusele vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks üürivõla tasunud. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt üürilepingu kehtivuse ajal kokku lepitud üüri tasumist ja seega tuleb kostjalt välja mõista üürivõlgnevus 14 558,67 eurot. Kostja väited selles, et kostja on tasunud kommunaalkulud (vesi, elekter, internet jne) on jäänud paljasõnaliseks. TsMS § 230 lg1 tulenevalt peab kostja oma vastuväiteid ka tõendama. Kohus on seda selgitanud nii 17.02.2023 määruses ja veelkord 07.09.2023 määruses. 15.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tingimuste punkt 10.3 sätestab, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

1. Hageja on kostjale esitanud üüriarvete tasumisega viivitamise tõttu viivisarveid summas 619,83 eurot (dtl 18-21).
2. augustil 2022 on väljastatud viivisarve nr xxxx, millest nähtub, et perioodil
3. juuni 2022 kuni
4. august 2022 on kostjale arvestatud viivis 118,55 eurot,
5. septembril 2022 on väljastatud viivisarve nr xxxx, millest nähtub, et perioodil
6. august 2022 kuni
7. september 2022 on kostjale arvestatud viivis 142,08 eurot,
8. oktoobril 2022 on väljastatud viivisarve nr xxxx, millest nähtub, et perioodil
9. september 2022 kuni
10. oktoober 2022 on kostjale arvestatud viivis 159,12 eurot ja
11. novembril 2022 on väljastatud viivisarve nr xxxx, millest nähtub, et perioodil
12. oktoober 2022 kuni
13. november 2022 on kostjale arvestatud viivis 199,68 eurot.
14. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid. Kohus ei tuvastanud viivisearvestuses eksimusi. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 619,83 eurot.
15. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited selles, et ta on teostanud hoones renoveerimistöid enda kuludega. Kostja ei ole sellega seoses menetluses nõudeid esitanud. Ka ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide selles, et ta pöördus EAS-i poole abi saamiseks.
16. Kostja on märkinud, et pöördus kohtuväliselt hageja poole üürist vabastamiseks, nõuet sellega seoses ei ole kostja menetluses esitanud. Kohus märgib siiski, et turistide ja xxxx vanalinnas liikuvate inimeste vähesus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust nõuda lepingu muutmist ja üürist vabastamist

§ 97alusel.

Lepingust ja seadusest tuleneb kostjale kohustus maksta üüri, sealjuures ei sõltu üüri maksmise kohustus sellest, kas ja kui palju kostja ruume kasutab. Ruumide kasutamise vajaduse muutumine on kostja äririsk, mida ei pea hageja kandma. Üürilepingu eseme kasutamine kostjal ei ole olnud takistatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 5
2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
3. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
4. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik