2-22-16420/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-16420 Tsiviilasi Q avaldus C vastu lapse X suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning varahooldusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.03.2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kardo Karon Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Eestkosteasutused Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid.
2. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2023 määrus osas, millega maakohus rahuldas Q avalduse (resolutsiooni p 1); lõpetas osaliselt Q ja C ühise hooldusõiguse, andis Qle ainuhooldusõiguse lapse X viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes ning X varahooldusõiguse (resolutsiooni p 2); jättis Q ja C menetluskulud C kanda (resolutsiooni p 4) ning mõistis Clt Q kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud ja viivise nendelt (resolutsiooni p-d 5 ja 6).
3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Q avaldus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1
6. Rahuldada C määruskaebus. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 6.
7. Jätta Q avaldus rahuldamata. 6.
8. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus
9. Q (avaldaja, lapse isa) esitas 01.11.2022 Harju Maakohtule avalduse C (puudutatud isik, lapse ema) vastu lapse X suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes isale. 1.
10. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX poeg X, kes on hetkel 12aastane. Vanemad läksid lahku, kui laps oli üheaastane. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps on elanud peamiselt koos emaga, kuid erinevatel perioodidel pikemalt ka koos isaga. 15.10.2022 sai lapse isa teada, et lapse emapoolne vanaema, kes varem lapse ema juures oleku ajal lapse eest hoolitses, on mitmendat nädalat vanadekodus ning ema ei ole sel perioodil peaaegu üldse kodus olnud. Samal päeval tõi isa lapse taas enda juurde elama, kuna lapse eest ei olnud keegi mitu nädalat hoolitsenud. Lapse ema ei ole juba aastaid lapse eest korralikult hoolitsenud. Lapse õppeedukus on ema juures viibimise ajal olnud halb. Laps hilines õpetajate sõnul sageli kooli. Paarikuulisel isa juures viibimise perioodil lapse õppeedukus paranes. Tegemist ei ole mitte lapse võimekuse probleemiga, vaid toe puudumisega ema juures elades. Ema väidab, et käib tööl, kuid tegelikkuses on ema arvelduskontod kohtutäituri poolt arestitud ning isa ega laps ei tea, kas või kus ema töötab. Minevikus on emal olnud probleeme kasiinosõltuvusega ning seda ei saa välistada ka praegu. 2 20.–21.09.2022 jättis ema lapse haigena mitmeks päevaks üksi koju, ei viinud last hambaarsti juurde ega juuksurisse ning ei taganud lapsele elementaarset hügieeni, mille tõttu oli isa juurde jõudes lapse peanahale tekkinud kõõm ja lööve. Ema ei ole lapsele ostnud riideid ning laps on pidanud kandma oma vanema poolvenna vanu riideid. Kuigi lapse isa tasub lapsele regulaarselt elatist 300 eurot kuus, kulutas ema seda raha endale. Isa ostis oktoobris lapsele uued riided, et laps ei peaks poolvenna vanade riietega käima. Puudub alus arvata, et lapse ema hakkaks lapse eest tulevikus paremini hoolitsema. Alates 15.10.2022 elab laps omal soovil koos isa ja tema elukaaslasega. Selleks, et tagada lapsele stabiilne elukeskkond, eakohane areng ja hoolitsus, soovib lapse isa endale ainuhooldusõigust lapse igakordse viibimiskoha (sh elukoht), hariduse ja tervise küsimustes. Laps võib käia ema juures siis, kui ta seda soovib. Lapse vanust arvestades saab ta emaga kokkusaamised jooksvalt ise kokku leppida. Kuna laps on piisavalt vana, et ise kaasa rääkida tema elukohta puudutavates küsimustes, on vaja vanemlikul tasandil otsustada lapse lühiajaliste viibimiste üle, s.o klassiekskursioonid, puhkusereisid, laagrid jmt. Lapse isa on taganud lapsele elamiseks ja kasvamiseks sobiliku keskkonna. Isa teeb lapsega koos trenni. Ema juures elamise perioodil veetis laps kogu oma vaba aja arvutis, muutus ülekaaluliseks ning tema õppeedukus langes. Kui laps
11. aasta alguses isa juures viibis, korraldas isa talle teraapia ja logopeedi abi. Lapse terviseküsimuste eest on viimasel ajal ka lapse ema juures elamise ajal hoolitsenud isa. Lapse hammaste tervise eest on samuti hoolitsenud vaid isa ning ema ei ole lapse hammaste ravi jätkanud perioodil, mil laps taas temaga elas. 1.
12. 10.02.2023 kohtuistungil täiendas avaldaja oma nõuet ning palus endale määrata ka lapse varahooldusõigus. Lapse ema seisukoht
13. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Jääb arusaamatuks, milles seisneb oht lapsele, et lapse isa soovib lapse elukoha, tervise ja hariduse enda otsustada jätta. Lapse isa pole ema poole pöördunud mitte ühegi nõudega. Lapse ema töötab Soomes juba kaks aastat ja avaldajale oli see kogu aeg teada. Laps ei jää kunagi üksi koju, vaid temaga olid vanaema ja lapse ema vanem poeg. Kui vanaema sattus haiglasse, jäi laps koju koos 18-aastase vennaga ning teine vanaema käis ülepäeviti talle toitu valmistamas. Avaldaja oli sellega kursis. Isa ei võtnud last kõigi nende aastate jooksul enda juurde ja tõi alati lapse ema juurde tagasi. Lapse parimates huvides on see, kui tal on ka pärast vanemate kooselu lõppemist mõlemad hooldusõiguslikud vanemad. Ainuüksi väide, et laps tahab elada isaga, ei anna õigust piirata teise vanema õigust osaleda lapse elus. Ema ei ole olnud kunagi selle vastu, et tema Soomes töötamise ajal laps isa juures elaks ning isa tema eest hoolitseks. See ongi isa otsene kohustus. Varem ei ole isa tundnud huvi lapse kasvatamise vastu. On selge, et laps on ema peale solvunud, kuna ema jättis ta üksi. See ei tähenda, et lapse ja ema vahel on halvad suhted. Eestkosteasutuste seisukohad 3
14. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et lapse isa avaldus ei ole põhjendatud. Vanemate vahel puudub hooldusõiguse küsimustes vaidlus. Lapse huvidest ja tulevikust lähtuvalt tuleks mõlema vanema hooldusõigus säilitada.
15. Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukoha kohaselt on lapse ja ema suhete parandamiseks vajalik teraapiasse pöördumine. Samuti tuleks vanemate suhete parandamiseks suunata nad riiklikule perelepitusteenusele. Lapse esindaja seisukoht
16. Vanemate vahel puuduvad täna hooldusõiguslikud vaidlused, mistõttu on küsitav ühise hooldusõiguse lõpetamine. Samas vajab laps turvatunnet ja stabiilset elu ning selle tagamisele aitaks kaasa see, kui lapsel oleks üks kindel elukoht. Arvestades vanemate käitumist minevikus ja lapse enda soovi elada isa juures, võiks tema huvides olla see, kui anda viibimiskoha osas ainuhooldusõigus isale. Kuna aga vaidlus lapse viibimiskoha üle puudub, ei kahjusta lapse huve ka vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine. Maakohtu määrus ja põhjendused
17. Maakohus rahuldas 27.03.2023 määrusega lapse isa avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis lapse isale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes ning varahooldusõiguse. Maakohus jättis lapse isa menetluskulud lapse ema kanda ning mõistis lapse emalt lapse isa kasuks välja menetluskulud 2936 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Vaidlust ei ole selles, et vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Maakohus viitas PKS § 137 lg-le
18. Ärakuulamisel avaldas lapse ema, et on nõus, et laps elab isa juures. Lapse ema sõnul ta lapse hooldusõigust lapse tervise ja hariduse osas ei teosta, aga lapse isa võib talle alati helistada ja ta saab anda digiallkirja või tulla Tallinnasse ja abistada. Hooldusõiguse teostamine eeldab järjepidevust ja stabiilsust lapse heaolu tagamisel ning seda mõlema hooldusõigusliku vanema poolt. Telefonile vastamine, dokumentide digiallkirjastamine või Tallinnase tulek abistamiseks ei ole piisav hooldusõiguse teostamiseks. Ema esitatud tööandja iseloomustuse kohaselt on ta kohusetundlik ja töökas, kes on teinud lisatööd, et oma lapsi rõõmustada sünnipäeva või kooli alguse puhul. Laste rõõmustamine sünnipäeva või kooli alguse puhul ei ole piisav lapse stabiilse heaolu tagamiseks. Seesama ema, kes on teinud laste rõõmustamiseks lisatööd, on käskinud lapsel kanda oma arvelt kogu raha ema arvele ajal, kui laps elas juba isa juures. Laps elab isa juures püsivalt alates 15.10.2022, isa on vaimselt ja majanduslikult võimeline last kasvatama, ta on pühendunud lapse eest hoolitsemisele (mh on paranenud lapse õppeedukus, isa on käinud lapsega hambaarsti juures, juuksuris, ostnud lapsele riideid) ja suudab pakkuda lapsele igakülgse hoolitsuse ja turvatunde. Ema lapse hooldusõigust sisuliselt teostanud ei ole ja on seda ka kinnitanud. Ema on rikkunud ka varahooldusõigust, käskides lapsel lapse kontolt raha emale kanda ajal, mil laps oli juba isa ülalpidamisel. Lapse huvides on, et vajalikud otsused saaksid vastu võetud õigeaegselt ja vanema poolt, kes tunneb oma lapse soove, võimekust ja eeldusi ning hooldusõiguslikud otsused oleksid tehtud lapse huve igakülgselt ja täielikult arvestades. Taotletud osas ainuhooldusõiguse andmisega isale viiakse 4 tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagatakse selles asjas selgus. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele. Määruskaebus
19. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta lapse isa avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus lõpetas põhjendamatult vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha, tervise, hariduse küsimuses ning varahoolduse osas. Isa avalduses puuduvad asjaolud, mis annaksid isale õiguse otsustada ilma teise vanemata seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Vaidluse oleks saanud lahendada PKS § 119 alusel ühele vanemale otsustusõiguse andmisega lapse elukoha määramise osas. Maakohus oleks pidanud lähtuma sellest, milline elukorraldus oleks kõiki asjaolusid arvestades lapse huvides. Vaidlus puudub, et laps on viimased seitse kuud isa juures elanud ning laps on ka ise avaldanud soovi just isa juures elada. Lapse ema lähtub eelkõige lapse huvidest ja lapse soovist ega ole vastu, et laps elaks isaga. Lapse huvides oleks elada peamiselt isa juures, kuid kohtuda suhtlemiskorra alusel regulaarselt ka emaga. Ei ole tõendatud, et laps oleks olnud ohus. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes tuli maakohus järeldusele, et ainult isa on vaimselt ja majanduslikult võimeline last kasvatama. Kohus ei arvestanud, et lapse isal on elatisvõlgnevus ja alates 15.10.2022, kui laps hakkas elama isa juures, hakkas isa lapse arveldusarvelt raha enda kontole üle kandma. Kuni 15.10.2022 elas laps koos emaga ja lapse isa ei tundnud kunagi lapse vastu huvi. Ainuüksi lapse soov elada isaga, ei anna õigust piirata teise vanema õigust osaleda lapse elus. Lapse ema ei andnud ühtegi põhjust avaldajale kohtusse pöördumiseks. Avaldaja ei pöördunud eelnevalt üheski küsimuses ema poole. Seetõttu pole õige jätta menetluskulusid lapse ema kanda. Menetluse edasine käik
20. Lapse isa, Nõmme Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja lapsele määratud esindaja leiavad, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
21. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas isa avalduse; lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis lapse isale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes ja varahooldusõiguse; jättis menetluskulud lapse ema kanda ning mõistis lapse emalt lapse isa kasuks välja menetluskulud 2936 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab isa avalduse rahuldamata ning menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Lapse ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 5
23. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
24. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19).
25. Maakohus leidis ekslikult, et esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 13.
26. Lapse isa on oma taotlust põhjendanud kokkuvõtvalt sellega, et lapse ema ei ole lapse eest juba aastaid hoolitsenud ja laps elab alates 15.10.2022 omal soovil koos isaga. Isa sõnul on ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine vajalik selleks, et tagada lapsele stabiilne elukeskkond, eakohane areng ja hoolitsus. Praegusel juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine kahjustaks lapse huve. Emal puuduvad vastuväited selle osas, et laps isa juures elab. Emale sobib, et ta kohtub lapsega siis, kui ta Eestis käib. Lisaks puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et vanemate vahel oleksid erimeelsused lapse hariduse ja tervise küsimustes. Ainuüksi see, et üks vanem viibib töö tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada. On oluline, et vanemad teostaksid ühist hooldusõigust PKS § 118 lg 1 mõttes ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida. See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Seega asjaolu, et ema töötab Soomes ning laps soovib elada isa juures, ei ole aluseks ema hooldusõiguse piiramiseks. Emal on siiski võimalus ja õigus lapsega seotud olulistes küsimustes kaasa rääkida. Ema on maakohtu istungil kinnitanud, et lapse isa saab talle lapsega seotud küsimustes alati helistada ning kui vaja, saab ta lapsega seotud dokumente jms alati digiallkirjastada. Samuti saab ema vajadusel Tallinnasse tulla. Isegi kui ema lapse elus igapäevaselt ei osale, ei ole see põhjuseks temalt hooldusõigus osaliselt ära võtta. 13.
27. Isa avalduse rahuldamiseks ei anna alust ka väited, et ema on jätnud lapse hooletusse, ei ole viinud last juuksurisse ega arsti juurde, pole ostnud lapsele uusi riideid ning et ema juures elades on lapse õppeedukus langenud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, siis on loomulik, et ka isa lapse eest hoolitseb, temaga arsti juures käib ning õppimises aitab. Ema sõnul isa teadis, et lapse ema käib juba kaks aastat Soomes tööl. Isegi kui 18-aastase vennaga pikemaks ajaks üksi koju 6 jäämine ei vastanud lapse huvidele, siis elab laps nüüdseks isaga ning mõlemad vanemad leiavad, et see on hetkel lapse parimates huvides. Asja lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse pöörduda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708). 13.
28. Samuti ei nähtu praeguses asjas kaalukaid argumente ühise varahooldusõiguse lõpetamiseks. PKS § 127 esimese lause kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Isa sõnul on emal olnud minevikus probleeme kasiinosõltuvusega, tal on võlad ning tema kontod on kohtutäituri poolt arestitud. Isa on esitanud tõendina ema vanema lapse konto väljavõtte aastast 2019, mida ema varem isiklikul otstarbel kasutas ning millelt nähtuvad maksed kasiinodes (dtl 16). Ringkonnakohus leiab, et minevikus esinenud probleemid ning
29. aasta konto väljavõte ei tõenda, et ema hetkel kuidagi lapse vara ohustaks või varahooldusõigust kuritarvitaks. Ema on kinnitanud isa väidet, et ta on palunud lapsel oma kontolt talle raha üle kanda (dtl 13). Ema on selle osas selgitanud, et kuna lapse isa kandis lapse elatise lapse kontole ning laps elas ema juures, palus ema lapsel raha enda kontole kanda. Samuti nähtub ema esitatud väljavõttest, et ka lapse isa on lapse kontolt enda kontole raha kandnud (dtl 171-172). Isa märkis, et kogu talle üle kantud raha on kasutatud lapsele vajalike asjade ostmiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et kumbki vanem oleks lapse raha isiklikuks otstarbeks kasutanud. Eeltoodud põhjustel ei ole vanemate ühise varahooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.
30. Kuna praegusel juhul ei esine aluseid vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks PKS § 137 lg 1 alusel, jääb isa avaldus rahuldamata.
31. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab isa avalduse rahuldamata, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muutmata jääb määruse resolutsiooni p 3, millega maakohus jättis lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7