← Eesti

4-23-3304/14

Obsah (9)§ 2§ 38§ 156§ 155§ 30§ 123§ 133§ 87§ 29

4-23-3304 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2023.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-3304 (9630,23,000068) Kohtunik Tamb

§ 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: 1.

Jätta Danila Karpovitši kaebus rahuldamata.

  1. Jätta Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Kerli Metsaste poolt 28.09.2023 koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9630,23,000068 muutmata.
  2. Rahatrahv 500 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas (viitenumber 4100075669), märkides selgitusse „963023000068, Danila Karpovitš“. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 4.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud jätta Danila Karpovitši enda kanda. 5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(7)4-23-3304 Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 20.11.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 28.08.2023 väärteoprotokoll selle kohta, et Danila Karpovitš oli Kaitseressursside Ameti 23.01.2023 otsusega nr XXX „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 17.07.2023 ajateenistuskohta

  1. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Danila Karpovitšile kaitseväeteenistuse iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 15.06.2023 kell 11:40 ning KVTS § 15 lg 3 kaudu kätte toimetatuks loetud 23.02.
  2. Danila Karpovitš ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
  3. jalaväebrigaadi 17.07.2023 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus Danila Karpovitš Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 28.09.2023.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9630,23,000068 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Danila Karpovitšile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, so summas 500 eurot. Kaebuse sisu Väärteoasjas 22.08.2023 koostatud ülekuulamise protokollist tulenevalt ei ole kaebaja ilmunud ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 17.07.2023 kell 10:30 aadressil Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. 06.10.2022 a KRA Arstlikukomisjon otsustas, et Danila Karpovitš terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 261 lg 4 kohaselt kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Ameti peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Kaebaja ei nõustu vastase väitega, et tema tervislik seisund võimaldab tal teenistust jätkata. Kaebaja on pöördunud kohtusse ja vaidlustab meditsiinikomisjoni otsuse, mis tunnistas kaebaja teenistuskõlblikuks, on praegu käimas kohtumenetlus Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-23-
  4. KVTS § 40 lg 1 p 2 järgi on kutsealune kohustatud ilmuma aja või asendusteenistuse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. Kaebaja leiab, et tema terviseseisund ei vasta KVTS §
  5. Tänasel päeval kaebaja tervise seisund on muutunud halvemaks. Kaebajal on tuvastatud tõsine tervise rike ehk Paroksüsmaalne tahhükardia, täpsustamata paroksüsmaalne tahhükardia. Seni, kuni kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja on teenistuskõlblik, ei saa vastustaja väita, et kaebaja tervis võimaldab sõjaväeteenistust. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodule tuginedes Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist 2

(7)4-23-3304 Väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 või

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuvälise menetleja esindaja on seiskohal, et otsus väärteoasjas 963023000068 on seaduslik, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele ning süü suurusele. Danila Karpovitš oli Kaitseressursside Ameti 23.01.2023 otsusega nr XXX „Ajateenistusse kutsumise otsus“ kutsutud ajateenistusse 17.07.2023 väeossa

  1. jalaväebrigaad. Nimetatud süüteo toimepanemine Danila Karpovitši poolt on tõendatud väärteoprotokollis nimetatud tõenditega, milleks on eelkõige Danila Karpovitši allkirja puudumine
  2. jalaväebrigaadi 17.07.2023 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Kaebaja kaebuses esitatud vastuväited ei ole põhjendatud. Tallinna Halduskohtu 11.07.2023 kohtumääruse (kohtuasjas nr 3-23-1490) p-s 7 on kohtunik Kaupo Kruusvee kirjutanud järgmist: „Asja materjalidest nähtuvalt on KRA teinud kaebajale otsuse / kutse ajateenistusse ilmumiseks 17.07.2023 kl 10.
  3. Praeguse kaebuse menetlusse võtmine ei peata ajateenistusse ilmumise kohustust eelnimetatud kuupäeval. Kui kaebaja siiski soovib vältida ajateenistusse minekut seoses terviseseisundiga, siis on kaebajal võimalik kohtus vaidlustada ka otsus / kutse, millega kaebaja kutsuti ajateenistusse ning esitada esialgse õiguskaitse taotlus (HKMS §-d 249 ja 250). Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot (RLS § 60 lg 6).“ Kaebaja ei ole käesoleva kohtuasja kaebusele lisanud juurde tõendeid ega dokumente selle kohta, et temale oleks määratud Tallinna Halduskohtu poolt esialgne õiguskaitse. Seega lähtus amet väärtegu algatades ning üldmenetluse otsust tehes teadmisest, et D. Karpovitšile ei ole esialgset õiguskaitset määratud, mis tähendab seda, et ajateenistusse kutsumise otsus nr XXX oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik 17.07.
  4. D. Karpovitš ajateenistusse 17.07.2023 ei ilmunud ega esitanud vabandatavaid asjaolusid mitteilmumise osas. Seisuga 17.07.2023 oli kehtiv D. Karpovitši osas terviseseisundi hindamise otsus nr 13-4.1/2022/3364, mille järgi kaebaja tervis vastas kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Amet selgitas vastuskirjas nr XXX kaebajale, et tal on kohustus ilmuda 17.07.2023 ajateenistusse, sest tema poolt ametile esitatud epikriisi ja haigusjuhtumit on juba arstide poolt hinnatud ning hinnangust tulenevalt vastas haigusjuhtumis nr X toodud andmetest vaatamata D. Karpovitši tervis kaitseväeteenistuskohustuslasele esitatavatele tervisenõuetele, mis võimaldanuks isikul ajateenistusse asuda 17.07.2023 (vaidekomisjoni otsus ja terviseseisundi hinnang nähtavad väärteotoimikust).

31 lg 1 järgi on väärteotunnuste ilmnemisel kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Ameti hinnangul ei ole ajateenistusse asumise kohustuse eiramine vähetähtis tegu ning samuti puudusid väärteomenetlust välistavad asjaolud. D. Karpovitši terviseseisund oli tunnistatud ajateenistusse asumise osas kõlbulikuks ning samuti oli jõustunud ja täitmiseks kohustuslik ajateenistusse kutsumise otsus Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Danila Karpovitšile 28.09.2023 määratud rahatrahv summas 500 eurot jääb KVTS §-s 222 nimetatud sanktsiooni piiridesse ning on proportsioonis kaebajale etteheidetava teo raskuse ja süü suurusega. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1, palub Kaitseressursside Amet jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 3

(7)4-23-3304 Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

  1. Antud väärteoasjas on koostatud 28.08.2023 väärteoprotokoll selle kohta, et Danila Karpovitš oli Kaitseressursside Ameti 23.01.2023 otsusega nr XXX „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 17.07.2023 ajateenistuskohta
  2. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Danila Karpovitšile kaitseväeteenistuse iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 15.06.2023 kell 11:40 ning KVTS § 15 lg 3 kaudu kätte toimetatuks loetud 23.02.
  3. Danila Karpovitš ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
  4. jalaväebrigaadi 17.07.2023 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus Danila Karpovitš KVTS § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.
  5. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis (vt väärteotoimiku lk 20) selgitanud, et ei ilmunud ajateenistusse, sest ei olnud nõus arstliku komisjoni otsusega ja lubab pöörduda kaebusega kohtu poole.
  6. Vaidlust ei ole faktis, et Danila Karpovitš ei ilmunud 17.07.2023 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu, ajateenistuskohta saatmiseks. Seda asjaolu kinnitavad nii D. Karpovitši ülekuulamisel antud ütlused, kohtule esitatud kaebuses selgitatu, milles leitakse, et D. Karpovitsi terviseseisund ei vasta KVTS § 261 lg 4 (kaebusele on lisatud ka ambulatoorne epikriis) kui ka kutsealuste nimekiri, kus puudub D. Karpovitši allkiri (vt väärteotoimiku lk 1). Vaidlust ei ole ka faktis, et D. Karpovitš käis 06.10.2022 Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Komisjoni otsusega (vt väärteotoimiku lk 2) tunnistati, et D. Karpovitši terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. D. Karpovitš on arstliku komisjoni otsuse kätte saanud, mida kinnitab otsuse peal olev D. Karpovitsi allkirjaga märge ning on vastava otsuse ka vaidlustanud. Esmalt arstlikus vaidekomisjonis (vaideotsus väärteotoimiku lk 3-4) ning seejärel halduskohus (kaebuse menetlusse võtmise määrus nr 3-23-1490 on lisatud väärteokaebusele). 23.01.2023 väljastati Kaitseressursside Ameti poolt otsus D. Karpovitši ajateenistusse kutsumise kohta (vt väärteotoimiku lk 5-6), kohustusega ilmuda teenistuskohta
  7. jalaväebrigaad. D. Karpovitšil oli kohustus ilmuda ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 17.07.2023 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Ka ajateenistusse kutsumise otsuse on D. Karpovitš kätte saanud (väljastusteade väärteotoimiku lk 7). Seda otsust kutsealine vaidlustanud ei ole.
  8. KVTS § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt on kaitseväekohustuslased Eesti kodakondsusest 18–60-aastased meessoost isikud. D. Karpovitš ei ole vaidlustanud väärteoprotokollis esitatud andmeid, et ta on Eesti kodanik, seega on ta kaitseväekohustuslane. Arvestades, et menetlusalune isik käis arstlikus komisjonis ning sai kutse ilmuda kaitseväeteenistuse, oli D. Karpovitšile teada asjaolugi, et ajavahemikus 18-27 eluaastat tuleb läbida ajateenistus (vt KVTS § 37 lg 1).
  9. Nagu märgitud D. Karpovitš 17.07.2023 kaitseväeteenistusse ei ilmunud. Küll saatis ta väärteotoimiku kohaselt 15.06.2023 Kaitseressursside Ametile teavituse koos ambulatoorse epikriisiga (lk 7-13), et tema terviseseisund on muutunud ning soovib saada uut arstliku komisjoni aega. See tõendab, et D. Karpovitš oli teadlik, et ta peab 17.07.2023 ilmuma ajateenistusse. Seda seetõttu, et Kaitseressursside Ameti poolt D. Karpovitšile ka vastati (19.06.2023 vastuskiri väärteotoimiku lk 14) ning selgitati kaebajale, et Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon on 29.11.2022 vaideotsuses nr 32 leidnud, et 13.10.2022 haigusjuhtumis nr X toodud diagnoosi esinemine D. Karpovitši terviseseisundit ei muuda ja ei ole vastunäidutatud teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. 4

(7)4-23-3304 Samuti juhiti D. Karpovitši tähelepanu asjaolule, et amet ootab teda ajateenistusse 17.07.2023 kell 10:30 aadressil Aida 4, Pärnu. Vastuskirja on D. Karpovitš kätte saanud 19.06.2023 (vt väljastusteade väärteotoimiku lk 15). Nagu ülalpool märgitud, arstliku vaidekomisjoni otsuse vaidlustas D. Karpovitš halduskohus. Kusjuures ka 11.07.2023 koostatud ja koos kaebusega kohtulegi esitatud kohtumääruses nr 3-23-1490 on kirjas, et „Asja materjalidest nähtuvalt on KRA teinud kaebajale otsuse / kutse ajateenistusse ilmumiseks 17.07.2023 kl 10.
  1. Praeguse kaebuse menetlusse võtmine ei peata ajateenistusse ilmumise kohustust eelnimetatud kuupäeval. Kui kaebaja siiski soovib vältida ajateenistusse minekut seoses terviseseisundiga, siis on kaebajal võimalik kohtus vaidlustada ka otsus / kutse, millega kaebaja kutsuti ajateenistusse ning esitada esialgse õiguskaitse taotlus (HKMS §-d 249 ja 250).“ Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kirjeldatugi tõendab, et D. Karpovitš oli teadlik, et ta peab vastava kohtumääruse koostamisest kuus päeva hiljem, so 17.07.2023, ilmuma ajateenistusse ning kohtu hinnangul jättis ta teadlikult kogunemiskohta kohale ilmumata.
  2. Seega arstliku komisjoni otsuse vaidlustamine ega ka terviseseisundi muutumisest teavitamine ei muutnud kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabastanud isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest. Kusjuures ka väeosas hinnatakse ajateenija tervist, mistõttu tuleb halvenenud terviseseisundi korralgi ilmuda väeossa, kus vajadusel võimaldatakse isikutele ravi või tehakse otsus ajateenistuse läbimise osas. KVTS § 47 lg 2 kohaselt tehakse ajateenistuskohta saabumisel ajateenijale vajaduse korral arstlik läbivaatus. Juhul kui ajateenija on ajateenistusse asumise päeval haigestunud või tema terviseseisundis on toimunud muudatusi, annab ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja ajateenijale terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks (KVTS § 55 lg 2). Kui terviseseisundist tulenevad muudatused ei võimalda tõenäoliselt rohkem kui kaks järjestikust kuud teenistusülesandeid täita, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTS § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt (KVTS § 55 lg 1). Tõendatud ei ole D. Karpovitši terviseseisundi halvemine selliselt, mis oleks takistanud temal liikumist ning mida saaks käsitleda objektiivse takistusena ajateenistusse mitteilmumiseks. Ajateenistuskohta ilmumine ei olnud seega kohtu hinnangul võimatu.
  3. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et D. Karpovitš oli teadlik kohustusest ilmuda 17.07.2023 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu, ajateenistusse asumiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et D. Karpovitšil oli ajateenistusse mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Seega on D. Karpovitš rikkunud § 40 lg 1 p 2 kohustust ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on D. Karpovitši käitumises KVTS § 222 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  4. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtliku rikkumisega. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani antud väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Danila Karpovitš pani rikkumise toime kavatsetult, st määratud ajal ajateenistusse astumiseks kogunemiskohta ilmumata jätmine ja sellega ajateenistusse asumise kohustuse täitmisest kõrvale hoidumine oli tema enda valik ja teadliku käitumise tulemus. Isikule selgitati tema esmase pöördumise peale ja ka halduskohtu määruses, et Kaitseressursside Ameti teavitamine terviseseisundi muutumisest või arstliku komisjoni otsuse vaidlustamine ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest. Seega vaatamata arstliku komisjoni otsuse vaidlustamisele ja terviseseisundi muutumisest teavitamisele oli D. Karpovitšil kogunemiskohta ilmumise kohustus selleks määratud ajal ning isik oli täielikult teadlik sellest. Isiku soov oli kogunemiskohta mitte ilmuda ning mitteilmumisega toime panna süütegu. Seega näitab D. Karpovitši enda käitumine ja tema ütlused, et ta seadis endale eesmärgiks eirata ajateenistusse asumise kohustust, 5
(7)4-23-3304 mistõttu pani ta väärteo toime kavatsetult. 10. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KVTS § 222 ettenähtud väärteona (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

KVTS § 222 ja 223 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet (vt KVTS § 225 lg 2), millest tulenevalt on olnud vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (

§ 133p 5).

11. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§ 30sätestatud alustel.

Menetlusalune isik on väärteomenetluse lõpetamist taotlenud kohtule esitatud kaebuses. Kohus leiab, et

§ 30

rakendamine ja väärteomenetluse lõpetamine ei ole menetleja kohustus.

§ 30lg 1 on sõnastatud, et menetleja võib menetluse lõpetada.

Selline sõnastus tähendab, et ka juhtudel, kui menetlusalune isik on täitnud

§ 30

lg 1 p 2, 3 tingimused (näiteks hüvitanud kahju või võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis), ei ole menetlejal kohustust väärteomenetlust lõpetada. Ehk antud sättest tuleneb sõnaselgelt, et menetlejal on õigus ja võimalus väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuid tal ei ole sellist kohustust näiteks menetlusaluse isiku nõudmisel. Seetõttu ei ole menetlusalusel isikul ka mitte mingit alust kohtuvälisele menetlejale ette heita asjaolu, et teda karistati antud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga selle asemel, et väärteomenetlus hoopis lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud ning väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel alust ei ole.

Sellel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et menetlusalune isik ei ole enda poolt antud ütluste ning kohtule esitatud kaebuse põhjal siiani aru saanud ega nõustunud sellega, ta on midagi valesti teinud ning ajateenistusse asumise kohustuse eiramise toime pannud.

  1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega D. Karpovitši süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on
  3. mai
  4. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad 6

(7)4-23-3304 ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kuivõrd tegu on toime pandud tahtlikult ning kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb D. Karpovitši süüd KVTS § 222 nõude rikkumises keskmiseks. 14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut või kuni 30 ööpäeva aresti. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades sellega, et isikut ei ole varasemalt kaitseväeteenistuse alaste rikkumiste eest karistatud, saab pidada igati kohaseks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi alla keskmises määras - 125 trahviühikut. Arvestades, et ühtegi kehtivat kaitseväeteenistuse alast väärteorikkumist eespool välja toodud karistusregistri andmeid silmas pidades isikul ei ole, saab pidada ka keskmisest määrast väiksema trahvisumma kohaldamist iseenesest kohaseks. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud süüteoga, ning oma süüd D. Karpovitš ei tunnista, mistõttu ei saa karistus jääda päris alammäära lähedale. Kohtu hinnangul on määratud karistus – 125 trahviühikut - seega sobiv ja ei ületa D. Karpovitši süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 500 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Menetluskulud 15.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.