← Eesti

1-22-4186/28

Obsah (13)§ 32§ 74§ 78§ 7§ 37§ 42§ 9§ 77§ 75§ 76§ 5§ 781§ 79

1-22-4186 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4186 (22210000021) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtu

) § 9 kohaselt toimub isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses ainult seaduse alusel. Isikut tuleb riikliku järelevalve menetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.

§ 32

lg 1 kohaselt võib politsei isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 annab politseile õiguse isikusamasuse tuvastamiseks peatada isik ja nõuda temalt viidatud dokumendi esitamist, saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta.

§ 32

lg 5 sätestab õiguse isikusamasuse tuvastamisel kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 74

lg 1 järgi on vahetu sund füüsilise isiku mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.

§ 78´1 ja 78´2 sätestab erivahendite ja teenistusrelvade ammendava loetelu.

Füüsilise jõu kasutamisel on lubatud füüsilise mõju kandumine vahetult korrakaitseametniku kehalt vahetu sunni objektile. Karistusseadustiku mõttes loetakse füüsilise jõu kasutamiseks vägivallategudele vastavad teod, kus tegu millega tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis. R. Požela eesmärk oli H. N peatada tema isikusamasuse tuvastamiseks. Selleks kasutas R. Požela vahetut sundi – sõitis talle teadlikult patrullsõidukiga otsa, vältimaks tema edasiliikumist ja kindlustamaks kannatanu kinni pidamine.

§ 74kohaselt ei ole lubatud füüsilist isikut mõjutada patrullsõidukit kasutades.

Kuna politseisõiduk ei ole vahetu sunni rakendamise vahendiks

kohaselt, oli selline vahetu sunni kohaldamine ebaseaduslik. Kuivõrd võimuliialduse moodustavad füüsilise jõu mõttes vägivallategudele vastavad teod, oli patrullsõiduki kasutamine sunnivahendina õigusvastane ka

§ 7valguses.

Patrullsõidukiga isikule otsa sõitmine ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgi – isikusamasuse tuvastamine 3 1-22-4186 - suhtes. Selline ülemäärase jõu kasutamine on ilmselge kaalutlusõiguse kuritarvitamine, kuna sõiduki kasutamisega seati ohtu isiku elu. Tagajärjena tekitatigi kehavigastused ning kestev füüsiline valu. Seega R. Požela omades ametiseisundit avaliku ülesande täimiseks, kellel on vahetu sunni kasutamise pädevus ja olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, teadlikult sõites kannatanule otsa tema peatamise eesmärgil, on tuvastatud R. Požela käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Robertas Požela ametiisikuna füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamisega pani toime KarS § 291 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Robertas Poželat selles, et tema 02.04.2022 kella 04.10 ajal pärast kannatanule H. N ile patrullsõidukiga otsa sõitmist Pärnus Rüütli 40a hoone ees KarS § 291 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud viisil, võttis temalt seadusliku aluseta vabaduse. Nimelt olles kannatanu H. N i peatanud isikusamasuse tuvastamiseks, kasutas R. Požela tema suhtes käeraudu. Kuigi R. Požela valduses oli kannatanu isikutunnistus, otsustas R. Požela enda ütluste kohaselt viimase toimetada isiku tuvastamiseks jaoskonda. Samuti jättes kannatanule andmata esmaabi, alustas R. Požela päras käeraudade paigaldamist isikul joobeseisundi kontrollimist, misjärel tehti otsus noormehe kainenema toimetamiseks.

§ 37

lg 1 p 2 järgi võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi esinemist ning allutada isiku joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile, kui tal esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele. Kannatanu H. N esmalt jookseb politseisõidukist eemale, kuid ka pärast kokkupõrget suhtleb ta adekvaatselt, saab aru oma eksimusest, on koostööaldis, ei hakka vastu, ei ole agressiivne, räägib selgelt ja arusaadavalt ning liikus sirgelt ega tuigu. Samuti olles saanud kokkupõrkest tervisekahjustuse, kannatanu lonkas. Sellele vaatamata kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus alkoholi organismis esinemise kontrollimiseks, mille näit tuli 0,81 mg/l.

§ 42

lg 1 alusel võib politsei joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. Sama paragrahvi lg 5 lubab kainenema toimetamisel kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. H. N i osas 02.04.2022 koostatud joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtub, et oht mida tõrjutakse tuleneb isiku joobeseisundis tehtud otsusest hüpata politsei auto kapotile ning käeraudu kasutati transpordiks kainenema toimetamisel kestvusega 04.10 kuni 04.20, so 10 minutit. Tegelikult kasutati käeraudu koheselt pärast isikule otsasõitmist, alles pärast mida otsustati kontrollida isiku joobeseisundit. Samuti ei esinenud H. N i käitumises selliseid ilmselgeid joobeseisundile viitavaid tunnuseid, kus ta olnuks ohtlik endale või teistele, mis oleks tinginud tema allutamise

§ 37sätestatud kontrollile.

Kuivõrd H. N i käitumises puudusid tunnused, mis kinnitanuks vältimatut vajadust tõrjuda isikust endale või teistele isikutele lähtuvat olulist ohtu, oli tema toimetamine arestimajja õigusvastane. Arvestades, et puudus seaduslik alus H. N i kainenema toimetamiseks

§ 42mõttes, võeti temalt 02.04.2022 alates kell 04.10 kuni kell 14.40 vabadus.

Kuna puudus alus H. N i kainenema toimetamiseks, ei olnud õiguspärane ka tema suhtes erivahendi 4 1-22-4186 kasutamine. Kasutades erivahendit viisil, mis ei ole kooskõlas selle kasutamiseks kehtestatud nõuetega, on ametiisiku poolt toime pandud võimuliialdus. R. Požela sõnade kohaselt oli ta kannatanu politseiautole hüppamisest šokis. Pärast kannatanule otsasõitmist R. Požela ei uurinud kordagi, kas H. N võis tõsiselt viga saada vaid piirdus parastamisega, mis viitab võimu näitamisele. Riikliku järelevalve meetmete rakendamine ja vahetu sunni kohaldamine ei tohi olla ega mõjuda karistusena. R. Požela käitumises tuvastatud asjaolud kinnitavad, et H. N i alkoholi joobe kontrollimine ning selle alusel isiku kainenema toimetamine tulid tema soovist kannatanut karistada. See on aga vastuolus

§ 9

sätestatud põhimõttega, mille kohaselt toimub isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine riikliku järelevalve menetluses ainult seaduse alusel, ning isiku au teotamata ja inimväärikust alandamata. Seega R. Požela soovides kannatanut karistada tema teo eest, näidates oma võimu ning meelevaldselt kohaldades isiku suhtes riikliku järelevalve erimeedet sellega teadlikult isiku vabadusõigust oluliselt riivates, on tuvastatud R. Požela käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Robertas Požela teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti R. Požela omades ametiseisundit avaliku ülesande täimiseks, kellel on vahetu sunni kasutamise pädevus ja olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, teadlikult kasutades käeraudu kannatanu õigusvastaselt kainenema toimetamisel, kinnitab tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetust. Seega Robertas Požela ametiisikuna erivahendi ebaseadusliku kasutamisega pani toime KarS § 291 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Robertas Požela süüdi tunnistada KarS § 291 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti palus prokurör Robertas Požela süüdi tunnistada KarS § 136 lg 1 järgi ja karistada teda üheaastase vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Menetluskulud palus prokurör jätta süüdistatava kanda. Kaitsja palus Robertas Požela õigeks mõista. Robertas Požela tegevuses puuduvad KarS § 291 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 koosseisud, kuna pole tõendatud, et Robertas Požela oleks talle etteheidetavad kuriteod toime pannud. Samuti palus kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Robertas Poželale on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 291 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 291 lg 1 näeb ette karistuse ametiisiku poolt relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise eest. KarS § 136 lg 1 näeb ette karistuse teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. 5 1-22-4186 Robertas Poželale heidetakse temale esitatud süüdistuse kohaselt ette, et ta kasutas ametiisikuna ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja erivahendit ning võttis teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse. Kohus leiab, et Robertas Poželale süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. KarS § 291 koosseisu subjektis saab olla üksnes selline ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel on relva, erivahendi ja füüsilise jõu kasutamise pädevus. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, kas Robertas Požela puhul oli tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes. KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti 21.05.

  1. a käskkirjast nr X (I kd, tl 72-74) nähtub, et Robertas Požela võeti 25.05.
  2. a politseiteenistusse ja nimetati Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III ajutiselt äraoleva patrullpolitseiniku ametikohale. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti 18.06.
  3. a käskkirja nr X (I kd, tl 75-77) kohaselt viidi Robertas Požela 21.06.
  4. a. üle ja nimetati Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku ametikohale. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 20.06.
  5. a käskkirja nr X(II kd, tl 6-8) kohaselt anti Robertas Poželale 21.06.
  6. a vaneminspektori teenistusaste. Lisaks nähtub 16.09.
  7. a ametivandest (I kd, tl 71), et Robertas Požela astudes politseiteenistusse andis vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadusest ning rakendada temale antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi. Samuti on Robertas Požela 27.06.
  8. a allkirjastatud patrullpolitseiniku ametijuhendi (I kd, tl 78-81), millega kinnitas, et on tutvunud nimetatud ametijuhendiga ja kohustus järgima selle nõudeid ja tingimusi. Patrullpolitseiniku ametijuhendi järgi vastutab Robertas Požela ametijuhendiga ja muude õigusaktidega teenistusülesannete õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Samuti töösse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest. Kuivõrd Robertas Požela täitis politseiteenistuses olles avalike ülesandeid, oli tal avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Seega oli Robertas Požela puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes ning tema puhul oli täidetud KarS § 291 ettenähtud erisubjekti tingimus. Pärnu Maakohtu 14.04.
  9. a kohtumäärusega (I kd, tl 82-83) rahuldati prokuröri taotlus ning anti luba Robertas Požela kõrvaldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseiniku ametikohalt. Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.
  10. a kohtumäärusega (I kd, tl 84-89) jäeti Pärnu Maakohtu 14.04.
  11. a määrus Robertas Požela ametist kõrvaldamise kohta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.06.
  12. a kohtumäärusest (I kd, tl 90-91) nähtub, et Robertas Požela kaitsja määruskaebus jäeti menetlusse võtmata. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti 14.04.
  13. a käskkirjast nr 1.9-2.7/92p (I kd, tl 92-93) nähtub, et Robertas Poželal peatati avaliku võimu teostamise õigus ning Robertas Požela kõrvaldati alates 15.04.
  14. a teenistusest kuni tema suhtes kriminaalmenetluse lõpule viimiseni või politseiteenistusest vabastamiseni. Robertas Požela esitas 18.04.
  15. a avalduse (II kd, tl 9-10) tema teenistuse ümberkorraldamiseks ja muudele teenistusülesannete täitmisele suunamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti 25.04.
  16. a vastusest (II kd, tl 11-12) nähtub, et 6 1-22-4186 Politsei- ja Piirvalveametil ei ole kohustust pakkuda ametnikule tööd, kes on kriminaalmenetluse ajaks ametikohalt kõrvaldatud ja Robertas Poželale muud tööd Politsei- ja Piirivalveametis ei võimaldatud. Kriminaalmenetluse alustamise teatest (I kd, tl 70) nähtub, et 11.04.
  17. a alustati Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrolli Lääne sisekontrollitalituse poolt kriminaalmenetlust KarS § 291 lg 1 tunnustel selles, et 02.04.
  18. a kella 04.58 ajal Pärnu linnas Rüütli 40a juures sõideti teenistusautoga Škoda Superb registreerimisnumbriga X otsa H. N ile, kellele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustused. Vaidlust ei ole selles, et Robertas Požela oli süüdistuses märgitud ajal, s.o 02.04.
  19. a kella 04.10 ajal täitmas patrullpolitseinikuna teenistusülesandeid. Seda kinnitavad süüdistatava enda ja tunnistaja J. K i ütlused. Samuti nähtub KILP teenistuslehe väljatrükist (I kd, tl 94-95), et patrulli koosseisus olid 01.04.
  20. a kell 18.30 kuni 02.04.
  21. a kell 06.30 Robertas Požela ja J. K sõiduki pardanumbriga X . Juhtumi nr 2300,22,0002928 MIS süsteemi väljatrükkidest (I kd, tl 96-99) nähtub, et koostatud on juhtum selle kohta, et 02.04.
  22. a joobes isik hüppas patrullsõidukile, mees peeti kinni Rüütli 40a juures, kell 04.10 pandi rauad peale ning 04.20 võeti rauad maha. Politseisõiduk Škoda registreerimisnumbriga X on kahjustusteta, joobes isik toimetatud kainenema, indikaatorvahendi näit 0,81 mg/l. 18.04.
  23. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 100-105) ja salvestusest nimega „Snapchat-X “ nähtub, et salvestuselt on näha arvutiekraan, millel esitatakse patrullsõiduki esimese pardakaamera salvestus. Salvestuselt nähtub, et Pärnu linnas asuval Rüütli tänaval hüppab isik selg ees istuma patrullsõiduki kapotile, seejärel hüppab kapotilt maha ja jookseb patrullsõidukist eemale. Patrullsõiduk järgneb isikule. Sõiduki armatuuril oleva kiirusmõõteseadme STALKER roheliselt kuvatava patrullsõiduki kiirust esitavad numbrid muutuvad suuremaks kuni 00:27 salvestuse algusest näha STALKERI ekraanil vasakpoolne nr „4“. Sõiduki ees on näha jooksmas isikut. 00:28 salvestuse algusest nähtub, et patrullsõiduk kaldub veidike paremale ning toimub kokkupõrge isiku ja patrullsõiduki vahel. Isik kukub selg ees patrullsõiduki kapotile, pea liigub vastu kapotti ning seejärel kukub kapotilt sõiduki ette istukile, libiseb veidike ja pead kätega kattes vajub paremale küljele kägarasse. 05.07.
  24. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 113-115) nähtub politseisõiduki registreerimisnumbriga X 02.04.
  25. a. teekond kaardil. Patrullsõiduk alustas sõitu kell 04.04 Rüütli tn 47 maja juurest ning liikus uuesti Rüütli tänavale. Rüütli tänava ja Ringi tänava poolses osas nähtub teekonnal oranžikas ümmargune märk, mis tähistab äkilist kiirendust. Patrullsõiduki sõit lõppes kell 04.09 aadressil Rüütli 40a, Pärnu. 18.04.
  26. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 100-105) ja Robertas Požela vormikaamera salvestustelt nähtub, et kannatanu H. N avaldas pärast temale otsa sõitmist, et tema vasak jalg on päris valus ja krampis. Samuti nähtub, et kannatanu pandi puhuma. Kannatanu käitumine ei olnud agressiivne. Lisaks Pärnu politseijaoskonnas arestimajas olles kannatanu lonkas ning ütles, et tema jalg on valus. Antud asjaolusid kinnitab ka 09.06.
  27. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 163-164). Süüdistatav Robertas Požela andis kohtuistungil ütlusi (II kd tl 95-124), et 01.04.
  28. a vastu 02.04.
  29. a oli ta patrullis koos abipolitseiniku J. K iga. Esimene moment, kui ta bravuuritsevat noormeest nägi, oli siis kui ta hüppas kapotile. See oli Robertas Požela jaoks 7 1-22-4186 šokeeriv, üllatav ja ootamatu. Kui isik kapotile potsatas, siis ta üritas autost välja saada ja järgi joosta, aga vaadates kui kiiresti ta neist eemale suundus, siis ei olnud see otstarbekas ning ei oleks oodatud tulemust toonud. Robertas Požela pani vilkurid ja sireeni tööle. Robertas Požela oli veendunud, et isik saab aru, et teda aetakse taga. Samuti andis Robertas Požela ütlusi, et ekraanitõmmiste pinnalt asetseb isik kõnnitee kesktelje perspektiivist vaadatuna pigem vasakul pool. Eesmärk oli isikust mööduda ja siis jalastuda. Isikul oli võrreldes politseinikega eelis jooksmise osas. Politseinike jalatsid ei võimalda hästi joosta. Enne isikuga kokku põrkamist jõudis süüdistatav ka pidurdada. Hea juhul oli kiirus maksimum 30km/h, kuigi see ei olnud ka päris 30km/h, oli kõvasti vähem. Kannatanu sai sõidukilt löögi kuhugi külje peale. Robertas Požela läks esimesena sõidukist välja, suundus isiku juurde, andis korralduse käed nähtavale ja selja taha panna, et saaks kasutada raudu tema suhtes. Käerauad pandi peale pärast seda kui ta oli andnud korralduse käed seljale panna. Kui isik oli kinni peetud ja tema käed olid raudu pandud, siis tuvastati isik. Algselt toimus turvakontroll, kus isikult leiti isikutõendav dokument, samuti kasutati andmebaasi, kus see isik oli tuvastatav. Isiku tuvastamine toimus seal samas sündmuskohal. Prokurör taotles usaldusvääruse kontrolliks esitada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohtueelses menetluses Robertas Požela andis ütlusi, et ta otsustas isiku toimetada jaoskonda isiku tuvastamiseks. Ta ei osanud vastata, miks ta isiku jaoskonda toimetas isiku tuvastamiseks ning miks ta ei teinud seda sündmuskohal. Robertas Požela märkis, et ilmselt seetõttu, et jaoskonnas on seda mugavam teha. Süüdistatava väide, et kannatanu isik tuvastati alles arestimajas on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt andis ta sündmuskohal politseile oma ID-kaardi. Samuti andis Robertas Požela kohtuistungil ütlusi, et ta leidis isikult hambakaitsmed sündmuskohal. Esimese asjana kukkus isik vabandama. Isik oli joonud alkoholi ja paariline tuvastas temal alkoholijoobe. Robertas Požela ei kuulnud, et isik oleks öelnud, et ta vajaks meditsiinilist abi. Ta nägi, et kannatanu lonkas, kui nad ta politseiautosse toimetasid ja hiljem arestimaja kainenema viisid. Kui nad kainestusmajja sõitsid, siis isik ise ütles, et asi ei ole nii hull. Robertas Požela lisas, et tema jaoks oli šokeeriv, et kokkupõrge toimus. Lisaks andis Robertas Požela ütlusi, et see oli tema otsus, et isik kainenema toimetada. Tunnistaja J. K i ütlustest (I kd, tl 184-196) nähtub, et tegemist on abipolitseinikuga ja Robertas Požela elukaaslasega. 02.04.
  30. a oli ta teenistuses ühes vahetuses patrullautos koos Robertas Poželaga. Robertas Požela oli politseiametnik ning temal oli otsustusõigus. 02.04.
  31. a kui nad olid patrullautos Rüütli tn alguses suunaga Vabaduse väljaku poole hüppas üks noormees patrullauto kapoti peale. Nad sõitsid noormehele järele, sest politseiauto kapotile hüppamine ei ole normaalne tegevus. Tunnistaja peab politseiauto kapotile hüppamist pigem provokatiivseks, kui agressiivseks. Järele sõitmise eesmärk oli isik kinni pidada ja selgitada, miks ta nii tegi. See, kuidas järgneda, oleneb pigem sündmusest. Seal tekkis silmside ja lihtsam oli autoga järele sõita. Jalgsi oleks saanud ka järele joosta. Vabaduse väljaku platsi juures otsustas noormees äkitselt seisma jääda. Autojuht ehk Robertas Požela pidurdas ja nii see kokkupõrge toimus. Kiirus ei olnud väga suur, aga lihtsalt vahemaa oli liiga lühike ja see äkitselt seisma jäämine põhjustas selle. Tunnistaja poolt vaadates paiknes noormees auto suhtes keskel. Tunnistajale tundus, et patrullauto sõitis pigem parema ääre pool, sest tunnistajal oli tunne, et isik jookseb väljaku keskele, kuhu autoga nagunii ei oleks saanud. Noormees kaldus sinna paremale poole, mitte tee keskele. Noormees vaatas jooksmise ajal üle õla veel korra tagasi. Tunnistaja arusaama kohaselt ei sõitnud Robertas Požela noormehele tahtlikult otsa, sest ta pidurdas. Siis kui noormees seisma jäi ja vahemaa oli juba nii lühike, siis sai tunnistaja aru, et ta pidurdab. Kiirus ei saanud olla väga suur, tunnistaja oletab, et umbes 30 km/h. Nad läksid autost välja. Nad viisid läbi puhumise kontrolli. Kohe peale seda kui oli toimunud seisma jäämine läks 8 1-22-4186 Robertas Požela noormehe juurde ja kasutas käeraudu. Kui noormees oli seisma jäänud ja enam ei jooksnud, siis ta hakkas vabandama, et nii tegi. Noormees ei olnud agressiivne. Robertas Požela ei olnud tunnistaja hinnangul ärritunud ega kättemaksuhimuline. Tunnistaja sõnul ei paistnud kohapeal, et kannatanul oleks vigastusi ning kannatanu ei avaldanud, et ta sooviks meditsiinilist abi. Kannatanu vigastusi vaadati pärast jaoskonnas. Kannatanul oli jalg marraskil. Nad ei teavitanud kedagi sellest otsa sõitmisest. Nad andsid üksnes häirekeskusele teada, et tehtaks sündmus selle kohta, et nad toimetasid noormehe kainenema. Jaoskonnas leiti nooremehel kaasas olnud õlakotist hambakaitsmed. Kannatanu H. N andis kohtuistungil ütlusi (II kd, tl 26-34), et politseisõiduki kapotile hüppamine oli rumal nali. Ta ei tea miks ta ära jooksis. Enne jooksmist politsei ei andnud korraldust peatumiseks. Kui kannatanu eest ära jooksis, siis lihtsalt sõideti talle selja tagant sisse. Patrullsõiduk andis löögi alaseljale. Kannatanu kukkus maha ja tal oli valus. Kõige rohkem tundis ta valu vasakus jalas ja kaelas. Rohkem kohti ei olnud, mis valutasid. Kannatanu andis politseiametnikele teada, et tal oli jalg valus. Politseiametnikud ei vastanud midagi. Samuti pani valu kannatanu lonkama. Hiljem nägi kannatanu, et tal oli vasaku jala põlve peal sinikas või marraskil, oli verine. Hüppeliigese juures oli väike auk. Reie peal oli marraskil ja kael oli kange. Paremal jalal oli ka sinikas ja peopesad olid puruks. Kokkupõrke järel tuli tema juurde meespolitseinik ja pani esimese asjana käed raudu. Sama politseinik andis korralduse käed selja taha panna. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et politsei kontrollis läbi puhumise tema joovet. Samuti küsis politsei kannatanu ID-kaarti ning kannatanu andis neile selle. Politsei poolt ei kutsutud kannatanule arsti ega antud esmaabi. Kannatanu sõnul olid tal kaasas hambakaitsmed, mida ta kasutab trennis. Politsei nägi neid siis kui nad jõudsid politseijaoskonda ja kannatanu kott tehti tühjaks. Kannatanu sõnul on tal need hambakaitsmed kogu aeg kaasas ja tal ei olnud need kaasas sellepärast, et kellegagi tüli norida. Kannatanu arvas, et kuivõrd politsei tuli autost välja, siis ta mõtles, et nad jooksevad talle järele. Ta ei teadnud, et politsei üldse autosse tagasi läks. Kaitsja küsimusele vastates, et kas kannatanu kavatses minna paremale nende postide vahelt läbi, vastas kannatanu, et ei kavatsenud. Kannatanu plaanis otse joosta. Kannatanu vaatas üle parema õla selja taha ning ta ei jäänud sel hetkel seisma ja jooksis edasi. Tunnistaja K-L. J ütlustest (I kd, tl 204-207) nähtub, et tegemist on patrullpolitseinikuga, kes oli patrullpolitseinikuna tööl 02.04.
  32. a koos J. P . Samal ajal olid tööl veel Robertas Požela ja J. K . Hiljem tunnistaja kohtus Robertas Požela ja J. K politseijaoskonnas. Robertas Požela ja J. K istusid arvuti taga ja vaatasid pardakaamera salvestist. Nad otsisid juhtumit, kus isik hüppas auto kapotile ja Robertas Požela ja J. K sõitsid talle järele. Lisaks tunnistaja selgitas, et pardakaamera salvestise sattumiseks patrulltuppa peab patrullsõiduki pardakaamerast ära tooma mälukaardi. Tunnistaja tunnistab, et salvestis on tema poolt enda telefoniga patrulltoas filmitud. Videol nähtuv käsi on Robertas Požela oma ning ruumis viibis ka J. K , sest tunnistaja tunneb ära videolt tema hääle. Tunnistaja J. P andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 196-204), et 02.04.
  33. a oli tema patrullpolitseinikuna tööl koos K-L. J . Samuti oli samal päeval tööl Robertas Požela. Tunnistaja nägi Robertas Poželat istumas politseijaoskonnas arvuti taga. Tunnistaja paariline ehk K-L. J näitas videot, kus oli filmitud arvutiekraani ja sealt oli näha, et politseisõiduki kapoti peale hüppab noormees, kes seejärel kohe minema jookseb. Seejärel hakkas politseiauto hüppajale järele sõitma. Kui auto jõudis jooksjale järele, siis oli näha, kuidas auto läks jooksjale pihta ja jooksja kukkus. Tunnistaja hinnangul oli tegemist juhtumiga, millest oleks tulnud teavitada oma vahetut juhti. See tuleb välitöö korrast, et sellistest juhtumitest on vaja teada anda. Tunnistaja 9 1-22-4186 hinnangul on selline kinnipidamise viis erandlik. Lisaks selgitas tunnistaja, et pardakaamera salvestise saamiseks tuleb võtta pardakaamera mälukaart ja siis arvutiga ühendada. 11.04.
  34. a isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (I kd, tl 145-152) nähtuvad kannatanu H. N i vigastused. H. N il tuvastati vasakul käeseljal esimese kämblaluu kaugumise otsa piirkonnas paranemisjärgus kollakasroosa põhjaga nahamarrastus läbimõõduga 0,7 cm, mille ümbruses on 2 mm laiune lillakasroosa armkoeline vöönd. Vasaku käe esimese sõrme lähimise ja kaugmise sõrmelüliliigese välisküljel eelmisega sarnane paranemisjärgus nahamarrastus mõõtmetega 1x0,4 cm, mille ümbruses roosa armkoeline vöönd. Vasaku reie tagapinnal ülaosas paranemisjärgus osaliselt pruunide kõrgemate koorikutega nahamarrastus mõõtmetega 6x11 cm alal. Vasaku sääre ülaosas paranemisjärgus nahamarrastus läbimõõduga 3,5 cm, mille nahapinnast kõrgemad pruunid koorikud on maha kratsitud, nahamarrastuse keskosa roosa ja leemendav. Vasaku sääre alaosas välimise pekse kohal mustjaspruuni kõrgema koorikuga nahamarrastus läbimõõduga 1,1 cm. Parema reie välisküljel alaosas osaliselt irdunud pruunide kõrgemate koorikutega paranemisjärgus nahamarrastus 3x2,8 cm alal, mille ümber imendumisjärgus rohekaskollane nahaalune verevalum 5x4 cm alal. 23.05.
  35. a isiku kohtuarstliku ekspertiisi ekspertiisiaktist nr X (I kd, tl 154-158) nähtub, et H. N il on 11.04.
  36. a sedastatud järgmised tervisekahjustused: paranemisjärgus nahamarrastused vasakul üla- ja alajäsemel, paranemisjärgus nahamarrastus koos imendumisjärgus nahaaluse verevalumiga paremal alajäsemel. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – 02.04.
  37. a toimunud liiklusõnnetuse käigus sõiduautoga jalakäijale otsa sõitmisel ja sellele järgnenud kukkumisest vastu kõva ümbritsevat tömpi pinda. H. N il sedastatud tervisekahjustused on paranemisjärgus ja saadud vähemalt nädal enne isiku kohtuarstliku läbivaatust. H. N il sedastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning arvestades tervisekahjustuste paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab kuni 4 nädalat. Kohtuarst-ekspert T. P andis kohtuistungil ütlusi (II kd, tl 83-86), et tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes nimetatud viisil ehk siis liiklusõnnetuse käigus. Eksperdile ei avaldatud seda, millega H. N spordina või hobina tegeleb. Ekspert selgitas, et tömp vägivald tähendab, et tegemist ei ole nt terava vägivallaga ehk noa või klaasikilluga. Kaklusest saadud teise inimese löömisel või teise inimese ise löömisel tekkinud vigastused on ka tömbi vägivallaga saadud. Vastates küsimusele, kas ta suudab eristada tömbi vägivallaga saadud vigastust ja nt kickpoksi võistlusel saadud vigastust selgitas ekspert, et see oleneb, mis ajal need mõlemad vigastused tekitatud on ja nii palju kui ta kirjanduse andmeid luges, siis kontaktspordi käigus ei ole nahamarrastus prevaleeruv vigastus. Seal on pigem nahaalused verevalumid, tursed ja kui löök on tugevam, siis juba haavad, aga nahamarrastusi kirjandus väga ei kirjelda. Kui on saadud ühel ajal ning kohe on toimunud kaklus ja minigi muu trauma, siis tõenäoliselt võib-olla ei ole neid võimalik eristada, sest ei tea täpselt, milline see teine trauma on olnud või mis kakluse käigus on olnud. Kaklus ei pea tähendama seda, et lüüakse lihtsalt näkku, inimene võib ka kukkuda maha ja saada kukkumisel vastu maapinda ehk tömpi pinda oma teised vigastused. Ekspert lisas veel, et olenevalt traumast võivad need visuaalselt ühesugused välja näha. Kui on liiklusõnnetus, kus autoga sõidetakse jalakäijale otsa, siis osad vigastused tekivad selle löögist autoga ja ülejäänud tekivad sellele järgnevast kukkumisest vastu maapinda. Nüüd eristada kumb on saadud auto löögist ja kumb on saadud maapinnale kukkumisest ei ole võimalik. Ekspert selgitab, et aktis on tema märkinud, et need vigastused tekkisid vähemalt nädal enne isiku kohtuarstlikku läbivaatust. Kuu aega vanad ei ole need vigastused kindlasti, sest kahe nädalaga on need vigastused kõik ära paranenud. 10 1-22-4186 Kaitsja esitas tõendina ekraanitõmmise kannatanu Facebooki profiilist (II kd, tl 13), millest kaitsja hinnangul nähtub, et kannatanu tegeleb võitluskunstidega. Kohus nõustub, et nimetatud ekraanitõmmisest võib aru saada, et kannatanu tegeleb poksimisega, kuivõrd profiiliandmetest nähtub sõna „Boxing“. Kannatanu on ka ise kohtuistungil andnud ütlusi (II kd, tl 26-34), et ta tegeleb taipoksiga ning kasutab trennis ka hambakaitsmeid. Lisaks nähtub Robertas Požela vormikaamera salvestustelt, et kannatanu ütleb, et tal tulevad varsti võistlused. Kaitsja hinnangul võis kannatanu süüdistusaktis kirjeldatud vigastused saada ka taipoksiga tegeledes, sh võistlusete käigus. Kohtu hinnangul pole see väide tõsikindlalt tõendatud. Kannatanu ise ütleb, et ainult parema käe sõrmenukkide vigastus sai olla põhjustatud kontaktvõitlusspordist ning muud vigastused ei saanud olla kontaktvõitlusspordist põhjustatud.

§ 77

kohaselt kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise. Kohus leiab, et isegi kui Robertas Poželale ei tundunud, et kannatanu sai viga, siis olles politseiametnik, pidi ta võimalikuks pidama, et sellisel viisil sõidukiga isikule otsa sõitmine võib tekitada isikule vigastusi, mistõttu oleks pidanud Robertas Požela kannatanule abi osutama. 21.04.

  1. a asitõendi vaatlusprotokollist koos lisaga (I kd, tl 130-139) nähtub, et patrullsõidukil registreerimisnumbriga X ja pardanumbriga X tuvastati 11.04.
  2. a naastrehvid ning sõiduki kapotil deformatsiooni- ja kraapejäljed, samuti nähtub salvestusseadme kaardipesa asukoht ja mälukaart. Tuvastati ka, et pardakaamera kõige varasemad salvestised on alates 10.04.
  3. a kuupäevaga. 18.04.
  4. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 119-129) nähtub, et 12.04.
  5. a teostati sündmuskoha vaatlus Pärnu linnas Rüütli 40a asuva hoone esisel kõnniteel, kus tuvastati kraapejäljed ning nende asetsemine. Samuti nähtub, et vasakul pool hoone juures asub trepp ja käsipuuga kaldtee ning pisut edasi paremal pool tänavavalgustuspostid ja istepingid. Kaitsja esitas tõenditena kaitsja ja süüdistatava poolt 02.08.
  6. a tehtud fotod sündmuskohast (II kd, tl 42-43), millest nähtub kaitsja hinnangul, et hoone esine plats on täis naastrehviga kiviparketil pidurdamisele viitavaid jälgi, mis tõendavad, et süüdistatav pidurdas enne kokkupõrget kannatanuga. Seega ei olnud see süüdistatava eesmärk ning ta ei sõitnud tahtlikult kannatanule otsa. Kohus leiab, et kuivõrd see sündmus toimus 02.04.
  7. a ning kaitsja poolt esitatud fotod on tehtud 02.08.
  8. a ehk möödas on neli kuud, ei saa tõsikindlalt väita, et nimetatud fotodel olevad jäljed on seotud Robertas Požela poolt patrullsõiduki pidurdamisega. Selle aja jooksul võivad teekatet muuta ja mõjutada nii ilmastikuolud kui ka teised inimesed, sh nii sõidukitega kui ka teiste liikumisvahenditega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaitsja esitatud fotod sündmuskohast ei ole seostatavad 02.04.
  9. a toimunud sündmusega. 26.05.
  10. a asitõendi vaatlusprotokollist koos (I kd, tl 140-144) fotode ja salvestisega nähtub, et patrullsõidukis X registreerimisnumbriga X teostati tuuleklaasi sisemisele küljele kinnitatud kaamera vaatlus, millest nähtub, et kaameraasend oli autoga paralleelne ja kaamerasilm oli suunatud auto ette. Kaamera asendit sai liigutada edasi ja tagasi, kuid kaamerat ei saanud keerata vasakule ega paremale. Kaitsja esitas tõendina 14.04.
  11. a ekspertiisimääruse (II kd, tl 1-2), millest nähtub, et kriminaalasjas määras menetleja korraldada EKEI-l kujutise ekspertiisi, milles palus menetleja võimalusel parandada videofaili „Snapchat-X “ kvaliteeti, et oleks paremini eristatav videofailis nähtava patrullsõiduki esipaneelil oleva kiirusmõõteseadme numbriline näit. Eksperdi taotlusest (II kd, tl 3) nähtub, et seoses eelnimetatud ekspertiisimäärusega palus ekspert esitada 11 1-22-4186 võrdlusmaterjali. 19.04.
  12. a ekspertiisimaterjali võtmise protokolli (II kd, tl 4-5) kohaselt võeti menetleja poolt ekspertiisimaterjaliks kaks videosalvestist. 25.04.
  13. a kujutiseekspertiisi ekspertiisiaktist nr X koos salvestisega (I kd, tl 106-112) nähtub, et ekspertiisi käigus parendati videofaili „Snapchat-X “ selleks, et kiirusmõõteseadme tablool olevad numbrid oleksid paremini eristatavad. Kaadritel 838 ja 839 (00:27.9) on näha kiirusmõõteseadme tablool kaks rohelist numbrit. Esimene number on tõenäoliselt „4“. Sarnased tunnused on tühimik all vasakul nurgas ning tühimik üleval servas. Teist numbrit ei olnud võimalik tuvastada. Samuti nähtub, et kaadrid 854 ja 855 (00:28.5) on salvestatud hetkel, millal algas tõenäoliselt pidurdamine, kuivõrd auto nina kalle muutub pidurdamisele iseloomulikult. Kiirusmõõteseadme tablool paistab kaks rohelist patrullsõiduki kiirust tähistavat numbrit. Parempoolne number on näha selgemalt ning tõenäoliselt on see number „1“. Esimesel numbril on sarnaseid tunnuseid numbriga „4“, kuid kehva kvaliteedi tõttu ei saanud ekspert tugevamat arvamust anda. 22.04.
  14. a vaatlusprotokollist koos salvestustega (I kd, tl 116-118) nähtub 02.04.
  15. a patrullsõiduki registreerimisnumbriga X teekond Pärnu linnas Rüütli tänaval ja Rüütli tn 40a hoone ees, mille kohaselt 04:08:48 hakkas politseivärvides patrullauto liikuma töötavate vilkuritega. Patrullsõiduki ees nähtub jooksev inimene. Kell 02:04:06 on näha, et patrullsõiduk peatub. Sõiduk hakkab uuesti liikuma 04:12:21 Pärnu hotelli suunas. Kaitsja märgib, et nimetatud salvestustelt nähtub, et patrullsõidukil süttivad vähemalt kahel korral pidurdustuled ehk süüdistatav pidurdas enne kokkupõrget kannatanuga. Kuivõrd Robertas Požela pidurdas vähemalt kahel korral enne kokkupõrget kannatanuga, siis ei olnud kaitsja hinnangul süüdistatava eesmärgiks tahtlikult kannatanule patrullsõidukiga otsa sõita. Samuti kinnitavad Robertas Požela poolt patrullsõidukiga pidurdamist ka tunnistaja J. K i ja Robertas Požela enda ütlused. Lisaks leidis kohtuistungil linnakaamera videosalvestust vaadates ka asjatundja H. L , et sõidukil süttivad pidurdustuled. Kaitsja esitas tõendina ekraanitõmmise linnakaamera videosalvestusest (II kd, tl 48), millest nähtub, et patrullsõidukil süttivad pidurituled. Kohus nõustub väitega, et Robertas Požela isikule patrullsõidukiga järgnedes pidurdas. Kohus märgib, et ei ole võimalik tuvastada, kui tugevalt Robertas Požela pidurile vajutas. Videosalvestise pealt on tuvastatav, et patrullsõiduki liikumine oli sujuv. Asjaolu, et patrullsõiduki pidurdustuled läksid põlema, ei näita kui tugevalt pidurdamine toimus. Kohtu hinnangul ei pidurdanud Robertas Požela sellel hetkel pidureid sellise intensiivsusega, mis oleks sõiduki seisma jätnud. Lõplik pidurdamine toimus alles pärast kokkupõrget, et vältida kannatanust üle sõitmine. Seega leidis kohtulikul uurimisel tuvastamist, et Robertas Požela kasutas kannatanu H. N i suhtes vahetut sundi.

§ 74

lg 1 sätestab, et vahetu sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga.

§ 75

lg 1 kohaselt võib politsei kasutada füüsilist jõudu, erivahendit või relva, kuid tulenevalt

§-st 76 lg 1 võib politsei poolt vahetu sunni rakendamine kohaldamisele tulla ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Erandiks aga on

§ 76

lg 2 järgi olukord, mil haldusakti andmine vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu ei ole võimalik. Sellise olukorra esinemist tuleb hinnata ex ante-vaatepunktist ja sündmuse kui terviku dünaamikat arvestades. Nii võib vahetut sundi korrarikkumise kiire kõrvaldamise vajadusega põhjendada nt juhul, kui sellele on eelnenud politseiametnike peatumismärguande eiramine ja põgenemine, rikkuja katse 12 1-22-4186 põgeneda ka politseiametnike juuresolekul, millega kaasneb edasisest vastupanust loobumise mitteväljendamine (RKKK 1-19-31/63 p 15).

§ 5

lg 4 kohaselt loetakse kõrgendatud ohuks ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku

  1. peatükis sätestatud I astme kuritegu või
  2. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kohtu hinnangul sellist ohtu kannatanu H. N i tegevuses ei esinenud. Süüdistatava Robertas Požela ütluste (II kd tl 95-124) kohaselt põhjustas kokkupõrke see, et isik kaldus vasakule ja jäi äkitselt seisma. Usaldusväärsuse kontrolliks taotles prokurör avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt Robertas Požela andis ütlusi, et noormees kaldus õrnalt paremale poole. Seni oli ta jooksnud visuaalselt ikkagi jalakäijate tee keskel. Robertas Požela eesmärk oli temast mööda sõita. Tal oli kavatsus noormehest vasakult mööda sõita, kuid see noormees jäi ootamatult seisma. Kohtuistungil Robertas Požela selgitas, et ta eeldas, et isik asetses temast vasaku poole peal ning väljendas ennast siis valesti või ebakorrektselt ning tal oli ikkagi paremalt poolt kavatsus isikust mööduda. Samuti andis Robertas Požela kohtuistungil ütlusi, et ta pidurdas enne kui toimus kokkupõrge. Prokurör taotles ka selles osas usaldusvääruse kontrolliks esitada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohtueelses menetluses Robertas Požela ütles, et isik jooksis, tal oli plaan vasakult mööduda, kuid ootamatult otsustas isik seisma jääda. Kui ta seda nägi jõudis ta koheselt pidurid blokki vajutada. Kohtuistungil Robertas Požela selgitas, et ta vajutas ka eelnevalt ehk enne kokkupõrget pidureid, aga kohtueelses menetluses ei ole ta seda lihtsalt maininud. Samuti jäi isik äkitselt seisma ka tunnistaja J. K i sõnul. Kohus leiab, et süüdistatava Robertas Požela ja tunnistaja J. K i ütlused selles osas, et isik jäi äkitselt seisma on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning ei ole selles osas usaldusväärsed, mistõttu tuleb need tõendikogumist kõrvale jätta. Kaitsja esitas tõenditena ekraanitõmmised (II kd, tl 49-56) videofailist, millest kaitsja sõnul nähtub, et isik jookseb kõnnitee keskel ning joostes astub vasakule ja hiljem kaldub paremale ning vahetult enne kokkupõrget on isik paremale kaldu. Lisaks märkis kaitsja, et kui kannatanu patrullsõiduki eest ära jooksis, vaatas ta joostes korraks üle parema õla ning sellel hetkel pidi ta ka oma kiirust vähendama. Kannatanu H. N selgitas istungil, et tema plaanis otse joosta ning ta ei jäänud jooksmise ajal seisma, kuid tunnistas kaitsja küsimusele vastates, et ta vaatas selja taha. Kaitsja märgib, et videofail nimetusega „Snapchat-X “ tõendab, et isik liikus enne kokkupõrget vasakule ning siis ootamatult paremale. Lisaks on näha, et sõiduk suundus paremale ajal, mil jäi mulje, et kannatanu liikus vasakule. Kaitsja hinnangul tõendab eeltoodu, et süüdistatav soovis kannatanust paremalt mööduda. Robertas Požela selgitas, et tema hinnangul kui isik kaldus vasakule, oli tee piisavalt lai, et sõidukiga paremalt poolt läbi saada. Robertas Požela plaan oli sõita tee lõpuni ja sealt minna juba jala või siis mõned meetrid isikust eemale sõita ja siis seisma jääda ning jätkata jalgsi isiku tagaajamist. Robertas Požela selgitas, et ta ei osanud ette näha, et isik tõmbab rohkem paremale. See oli tema jaoks ootamatu. Asjatundja H. L andis kohtuistungil ütlusi (II kd tl 59-83), et tema on Sisekaitseakadeemias turvataktika õppetoolil õppejõud. Asjatundja selgitas, et turvataktika tähendab ohutut käitumist. Kui politsei kapotile hüppab isik, siis politsei peab sellele reageerima, sest selline tegevus on suunatud organisatsiooni vastu. Politsei peab läbi viima isikuga kasvõi vestluse. Sellises olukorras ametnikud annavad hinnangu ning see käib väga kiiresti kui nad peavad otsuse vastu võtma, kas tulla autost välja. Asjatundja hinnangul oli Robertas Požela otsus õige, et ta ei hakanud üksinda isikule järele jooksma, sest koolis rõhutatakse, et patrull peab turvalisuse mõttes töötama koos. Suure tõenäosusega ei oleks nad isikut kätte saanud, kui nad oleksid jalgsi talle järele läinud. Asjatundja vastab kaitsja küsimusele, kuidas oleks sellises olukorras mõistlik 13 1-22-4186 eest ära jooksnud korrarikkujat kinni pidada, et enda praktikas nad kasutavad sellises olukorras tavaliselt natuke ettepoole sõitmist ja siis jalgsi vastu liikumist. Käesoleval juhul oleks näinud eest reageerimine välja nii, et politsei oleks pidanud tegema manöövri, kas vasakult või paremalt, kui otse ei saa, seejärel jalastuma ja võtma suuna õigusrikkujale vastu. Jalastuma tähendab, et tullakse autost välja ja orienteerutakse õigusrikkuja suunas. Käesoleval juhul ebaõnnestus taktika manöövri läbiviimine. Video järgi tundub asjatundjale, et politsei tahtis teha paremalt manöövrit. See käib nii kiiresti, et lõplikku vastust ei saa tema anda. Kui õigusrikkuja on natuke sellest keskkohast vasakule, siis ta kaldub videos natuke keskele ehk paremale. Asjatundja hinnangul on videost näha, et sõiduk pidurdas. Tundub, et on kaks korda pidurdanud. Videot vaadates tundub, et politsei soov oli isik kinni pidada. Asjatundja annab ütlusi, et ka politseisõiduk on sunnivahendiks. Seaduses on see kirjas tehnilise tõkkena. Lisaks toob asjatundja välja, et isiku kapotile hüppamise puhul ei olnud tegemist kõrgendatud ohuga. Politseinikud pidid sellele reageerima ja selgitama välja tõe, miks isik nii käitus. Kui isik ei oleks lahkunud, siis asjatundja arvab, et see oleks vestluse vormis läbiviidud. Asjatundja selgitab, et politseil on kohustus abi osutada, kui näeb, et isik on vigastatud. Kui ise ei oska abi anda, siis saab helistada häirekeskusesse. Tunnistaja A. V andis ütlusi (II kd tl 87-93), et kui ta oli välijuht, siis Robertas Požela oli tema otsene alluv ja see oli vahetult enne seda kui 02.04.
  3. a sündmus juhtus. Tunnistaja on Robertas Poželaga sellest juhtumist rääkinud ning Robertas Požela selgitas talle, et kui see juhtus, siis ta joostes enam isikule järgi ei jõua ja otsustas autoga minna. Tema soov oli isik lihtsalt kinni pidada. Ta tahtis sõita isikule autoga ette, sest isik jooksis ja tahtis tast mööda sõita ning blokeerida tal tee eest ära. Kohus leiab, et kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist oli kitsa jalakäijatele mõeldud teega, kus vasakul pool oli hoone ning paremal pool valgustuspostid ning pingid ning otsasõidu juures asus ka hoone välisukse juurde viiv kaldtee, mis samuti kitsendas jalakäijate teel liikumist ning asjaolu, et kannatanu H. N jooksis kõnnitee keskel, ei ole võimalik sõidukiga paremalt poolt mööduda selliselt, et isikule ei oleks sõidukiga otsa sõidetud. Kaitsja leiab et kannatanule patrullsõidukiga otsa sõitmise näol oli tegemist õnnetusjuhtumiga, kuivõrd Robertas Požela pidi tegema kiire otsuse ja reageerima lühikese aja jooksul. Kohus ei nõustu sellise väitega, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Kohus märgib, et kui tegemist oleks olnud õnnetusega, siis jääb arusaamatuks, miks ei andnud Robertas Požela sellest teada ega kajastanud seda kuskil dokumentides. Tunnistaja H. M, kes on patrulltalituse juht andis kohtuistungil ütlusi (II kd tl 21-26), et 10.04.
  4. a edastas Robertas Požela grupijuht temale videolõigu intsidendist, mis toimus Pärnu linnas ja küsis, kas ta on sellega kursis. Tunnistaja ei teadnud sellest, samuti ei teadnud sellest sündmusest grupijuht. Tunnistaja andis ütlusi, et videosalvestuselt oli näha, et Pärnu politseijaoskonna patrulltoimkondadele mõeldud tööruumis oleva arvuti ekraanil käib videosalvestus, millest nähtub, kuidas patrullauto kapoti peale hüppab inimene, kes mõne hetke pärast ära jookseb. Patrullauto hakkab inimesele järgnema ja mingil ajahetkel sõidab inimesele otsa. Tunnistaja on seda videot otsinud ka politseisüsteemist, aga ta ei ole leidnud. Samuti ei olnud patrulli teenistuslehe peal kajastatud seda situatsiooni, mis oli videolt näha. Tunnistaja selgitas, et kui on vaja salvestis talletada, peab ametnik seda ise tegema. Selleks peab välja võtma mälukaardi või teatud kaamerate puhul saab seda teha juhtme abil. Selleks on ettenähtud kindlad kaustad, kuhu see informatsioon tuleb salvestada. Pardakaamera salvestis tuleb salvestada kõikide vahejuhtumite puhul, mis puudutab politsei ametnikku ennast, samuti mis võivad olla väärteomenetluses või kriminaalmenetluses tõenditeks. See juhtum oleks pidanud 14 1-22-4186 jõudma ka sinna kausta. Selline kinnipidamine ei kuulu kindlasti politsei taktika tavapraktikasse. Tunnistaja Ü. K, kes on Pärnu Politseijaoskonna juht ja Robertas Požela oli tema alluv, kohtus antud ütlustest (II kd, tl 16-21) nähtub, et temani jõudis 02.04.
  5. a sündmuse video alles hiljem. Algselt ei olnud teada, kes olid politseinikud ja kes on see inimene, kes videos politseiauto alla jääb. See video, mida tema nägi oli filmitud mobiiltelefoniga politsei kabinetis lauaarvuti ekraanilt, kus on näha, et keegi politseinik istub arvuti ees ja filmib ka veel omakorda. Tunnistaja kuskilt süsteemist pardakaamera originaalvideot näinud ei ole ja ei tea, et see ka seal oleks. Tunnistajale Robertas Požela poolt mingisugust infot ei tulnud enne kui ta sai sellest ise teada. Kõik mis puudutab selliseid juhtumeid tuleb fikseerida ja politseinik peab ettekande tegema. Robertas Požela ütles tunnistajale, et ta kavatses teada anda, aga ta ei ole jõudnud veel seda teha ja tema ei ole seda varjanud. Politseisüsteemis salvestatakse ära kõik sellised pardakaamera salvestised, mida võiks kuskil menetluses hiljem vaja minna ja mida saab tõendina kasutada. Patrull peab seda ise otsustama. Videos nähtuv kinnipidamise viis ei kuulu politsei tavapraktikasse. Kui tunnistaja vestles Robertas Poželaga, siis jäi tunnistajale kahtlus, et Robertas Požela ei saa aru kui tõsine see olukord tegelikult oli. 18.04.
  6. a vaatlusprotokollist (I kd, tl 100-105) ja Robertas Požela poolt juhtimiskeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et 02.04.
  7. a helistas Robertas Požela juhtimiskeskusele ja soovis teha juhtumit selle kohta, et kasutas 04.10 ajal Rüütli 40a, Pärnu linnas käeraudu. Inimene otsustas politseiauto peale hüpata ja ta üritas jooksu panna, nad said inimese kätte ning panid raudu. 04.20 läksid rauad maha. Robertas Poželal paluti juhtimiskeskusest üle vaadata, kas MIS-is on kõik õigesti kirjas. Robertas Požela lisas ainult, et näit oli 0,81, mis lisati juhtumi kirjelduse juurde. Nimetatud telefonikõnes ei maininud Robertas Požela kordagi, et ta sõitis isikule patrullsõidukiga otsa. Robertas Požela mainis üksnes, et isik hüppas patrullauto kapotile nad said isiku kätte ja kasutasid raudu, kuid see, kuidas toimus isiku kinnipidamine, sellest ei ole juttu. Kaitsja leiab, et MIS süsteemi juhtumi väljavõtted ei väljenda süüdistatava poolt õnnetuse varjamist, sest neid ei täida politseinikud. Kohus märgib, et Robertas Poželal oli võimalik isikule patrullsõidukiga otsasõitmisest teavitada ka teisiti kui ainult MIS süsteemi kaudu. Eeltoodust nähtub, et Robertas Požela ei teavitanud juhtumist oma ülemust, samuti ei kajastu see sündmus ka teenistuslehe väljatrükis (I kd, tl 94-95). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et Robertas Požela vastutas patrullpolitseiniku ametijuhendi järgi oma teenistusülesannete täitmisel vormistatud dokumentide objektiivsuse, korrektsuse, seaduslikkuse ja selles sisalduva õigsuse eest. Kohus hinnangul vahetu sunni rakendamine peab alati jääma ka vajalikkuse piiridesse proportsionaalsuse mõttes ehk olema vastavuses taotletava eesmärgiga (RKKK 1-17-1219/39 p 13). Ka EIÕK art 2 p 2 kohaselt peab ametiisikute poolt oma ülesannete täitmisel kasutatav vägivald jääma vajalikkuse piiridesse. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud ka

§-s 7, mille kohaselt korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda ja kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Seega tuleb isegi vahetu sunni kasutamise aluste esinedes valitud vahendit kohaldades hoiduda inimese tervise kahjustamisest ja valu põhjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu, samuti inimväärikuse alandamisest (RKHK 3-3-1-65-07 p 20). Teisalt tuleb aga silmas pidada, et ühelt poolt on ametiisikul alati teatav kaalutlusõigus vahetu sunni rakendamise üle otsustamisel. 15 1-22-4186 Viimane on seda ulatuslikum, mida akuutsem on vahetu sunni kasutamise vajadus ohtliku olukorra ärahoidmiseks. Seega sõltub kasutatud relva, erivahendi või füüsilise jõu proportsionaalsuse hindamine alati üksikjuhtumi faktilistest asjaoludest. Vältimaks ametiisiku asetamist sündmusejärgselt omandatud täiendavate teadmiste valguses halvemasse olukorda, tuleb vahetu sunni kohaldamise vajalikkust alati hinnata ex anteperspektiivist. Hilisema menetluse käigus omandatud täiendavaid teadmisi (ex post-vaatlusviis) ei tohi ametiisikule ette heita. Üldjuhul võib proportsionaalsuse nõude lugeda täidetuks, kui vahetu sunni kasutamine oli objektiivselt vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks ja ametiisik lähtus seda kasutades säästvuse printsiibist nii sunni liigi valiku kui selle rakendamise osas. Vahetut sundi ei või kasutada enam, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. KarS § 291 objektiivsete tunnuste hulka kuulub kaks ebaseaduslikku tegu: a) relva või erivahendi kasutamine; b) füüsilise jõu kasutamine. Süüteo subsumeerimiseks võimuliialdusena tuleb süüdlase käitumises tuvastada vähemalt üks koosseisutegu, kuid süütegu võib seisneda ka mitme tunnuse samaaegses realiseerimises (RKKK 3-1-1-31-10 p 10; 3-1-1-106-13 p 19).

§ 781

p 1 kohaselt on politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku erivahendiks käerauad. Kuivõrd võimuliialdus on koosseisutüübilt formaalse teokirjeldusega, ei ole oluline, kas erivahendi kasutamisega põhjustati ka kahjulik tagajärg. Tegu on koosseisupärane, kui kasutatakse erivahendit, mistahes viisil, mis ei ole kooskõlas erivahendi kasutamiseks kehtestatud nõuetega, milleks võib olla ka käeraudade alusetu kasutamine. Füüsilise jõu kasutamisena tuleb mõista sellise füüsilise jõu kasutamist

§ 74lg 1 tähenduses, mis ei välju §-des 120–121 sätestatud koosseisude raamidest. Seega moodustavad füüsilise jõu Kar

S § 291 mõttes ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise koosseisudele ehk vägivallategudele vastavad teod. Nii erivahendi kui ka vägivalla kasutamine saab vastata võimuliialduse objektiivsele küljele vaid juhul, kui see on olnud ebaseaduslik. Tegemist on võimuliialduse koosseisu keskse tunnusega, mis sisuliselt kujutab endast õiguslikku hinnangut teole koosseisu objektiivsete tunnuste raames. Ebaseaduslikkus hõlmab kõik koosseisualternatiivid ja seda tuleb sisustada analoogiliselt sõltumata sellest, kas toimepanijale heidetakse ette relva, erivahendi või vägivalla õigusvastast kasutamist (RKKK 3-1-1-106-13 p 19). Kuna teo olemusest tulenevalt ei ole ebaseaduslikkus kõnealuse koosseisu puhul eeldatav, siis tuleb relva, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise seadusvastasus igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada. Menetluslikult tähendab see, et igal konkreetsel juhul tuleb süüdistuses näidata, milles süüdlase teo ebaseaduslikkus seisnes ehk süüdistusfunktsiooni kandjal tuleb süüdistuses osutada õigusnormidele, mille nõudeid toimepanija rikkus (RKKK 3-1-1-31-10 p 10; 3-1-1-106-13 p 19). Ebaseaduslikkus tuleb sisustada täpses vastavuses üksiku valdkonna reeglistikuga selle spetsiifikat arvestavalt. Nimetatud vahendite ja füüsilise jõu kasutamist ametiisiku poolt saab lugeda ebaseaduslikuks, kui see on formaalselt vastuolus relva või erivahendi kasutamist reguleerivate õigusaktidega või ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes. Robertas Požela ja ka tunnistaja J. K i ütlustest nähtub, et eesmärgiks oli isik kinni pidada, tuvastada tema isik ning isikuga vestelda, miks ta nii käitus, s.o miks ta patrullsõiduki kapotile istuma hüppas.

§ 32

lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, 16 1-22-4186 väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

§ 32

lg 5 sätestab õiguse isikusamasuse tuvastamisel kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Kannatanule H. N patrullsõidukiga otsa sõitmisega Robertas Požela täitis oma eesmärgi isik kinni pidada, kuid kohtu hinnangul ei ole selline kinnipidamise viis proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes. Patrullsõiduki kasutamine sunnivahendina

§ 74lg 1 kohaselt ei ole lubatud.

Nimetatud teoga seadis Robertas Požela ohtu kannatanu elu ja tervise, mis ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud arvestades Robertas Požela eesmärki. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul isikule patrullsõidukiga otsa sõitmine isiku kinnipidamise eesmärgil oli ebaseaduslik. Kohus leiab, et tegemist oli vahetu sunni ilmselge kuritarvitamisega.

§ 79

lg 1 p 1-3 kohaselt võib politsei isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet; põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ennast vigastada või enese tappa. Kaitsja leiab, et kuna kannatanu H. N ei olnud allunud politseinike korraldustele, seejuures oli põgenenud väga kiirelt politseinike eest, siis ei ole kannatanule käeraudade asetamine ning arestimajja toimetamine vahetu sunni ebaproportsionaalne kasutamine. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et kriminaalmenetluses leidis tuvastamist, et H. N ei käitunud agressiivselt, tema käitumisest ei olnud aru saada, et ta oleks olnud ohtlik endale või teistele. Samuti selgitas Robertas Požela istungil, et kannatanu H. N ei hakanud politseile vastu ning tegi koostööd, ta ei käitunud peale kinnipidamist bravuurikalt, agressiivselt või üleolevalt. Kohtu hinnangul puudus igasugune vajadus H. N käeraudade paigaldamiseks ning eeltoodust tulenevalt oli H. N i suhtes käeraudade kasutamine ebaseaduslik.

§ 42

lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

§ 5

lg 3 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

§ 42

lõike 5 kohaselt on õigus kainenema toimetamisel kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd, tl 159) nähtub, et 02.04.

  1. a kella 04.12 ajal allutati H. N indikaatorvahendi kasutamise kontrollile ning indikaatorvahend AlcoQuant 6020 plus näitas positiivset tulemust alkoholile 0,81 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (I kd, tl 160) kohaselt esinesid H. N il joobele viitavate tunnustena vigastused, silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, selge aja-, isiku ja kohataju, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, kerged häired koordinatsioonis, rahutus, apaatsus ja omamehelik käitumine. Samuti nähtub, et oli tunda alkoholi lõhna ning vasak jalg oli valus, mis oli marraskil. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist (I kd, tl 161-162) nähtub, et H. N toimetati Rüütli 40a, Pärnu juurest 02.04.
  2. a kell 04.10 kainenema. Vahetu ohu kirjelduseks on märgitud, et isik otsustas joobeseisundis hüpata politseiauto kapoti peale. Samuti nähtub protokollist, et isiku suhtes on joobe tuvastamisel kasutud indikaatorvahendit AlcoQuant 6020, kuid protokolli ei ole märgitud indikaatorvahendi näitu. Protokollist nähtub, et isiku vaatlemise tulemusena tuvastati vigastused parematel nukkidel ja vasakutel sõrmedel ning vasaku põlve juures oli marraskil. Lisaks võeti protokolli kohaselt isikult hoiule hambakaitsmed ja 17 1-22-4186 poksikindakujuline võtmehoidja. Samuti on protokollis märge, et isiku suhtes on kasutatud kainenema toimetamisel vahetut sundi, s.o. käeraudu ajavahemikus kella 04.10-04.20-ni. Isiku suhtes on käeraudu kasutatud transpordiks. Protokollis puudub märge selle kohta, et seisneks oht, et ta võib ennast vigastada või millist ohtu kujutas ta teiste isikute suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud asjaolude kajastamata jätmise näitab selgelt, et mingisugust ohtu ei olnud. Tunnistaja J. K i kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd, tl 184-196) on protokoll vormistatud jaoskonnas ja selle vormistas Robertas Požela. Tunnistaja on protokollile juurde kirjutanud, et võeti hoiule hambakaitsmed ja võtmehoidja, sulgudes poksikinnas. Tunnistaja ei osanud selgitada, miks see niimoodi juurde kirjutatud on. Süüdistatav Robertas Požela andis kohtuistungil ütlusi (II kd tl 95-124), et isik otsustati kainenema viia, sest ta pani sellise omapärase ja huvitava teo toime. Lisaks sellepärast, mis isik oli öelnud ning see, et nad leidsid talt hambakaitsmed. Isik ise mainis, et ta tegeleb võistluskunstiga, ta oli joonud alkoholi, oli tüdruksõbrast lahku läinud, isik kurtis ka ise, et tegutses emotsioonide pealt, oli kergelt mõjutatav. Robertas Požela selgitas, et kõike seda ja enda kogemust arvesse võttes ning seda just psühholoogilise poole pealt, samuti isiku enda ohutuseks ja teise inimeste ohutuseks, oli turvalisem hoida isikut seni kuni ta kaineks saab kainestusmajas. Robertas Požela hinnangul oli sõiduki kapoti peale hüppamine juba ohtlik. Ta võis ju samamoodi hüpates juba libastuda, kuskile peaga kukkuda, ennast vigastada. Ta oli ohtlik juba iseendale joostes niimoodi üle sõidutee. Samuti võis iseendale midagi teha, sest läks tüdruksõbrast lahku. Teistele isikutele seisnes oht selles, et tal olid kaasas hambakaitsmed, samuti võis hüpata teiste autode peale, teiste vara peale. Tunnistaja J. K i ütluste (I kd, tl 184196) kohaselt toimetati H. N jaoskonda, et ta edasi lolluseid ei teeks. Robertas Požela tegi otsuse, et isik tuleb viia jaoskonda. Kui see oleks olnud tunnistaja otsustada, siis oleks tema samamoodi otsustanud isik viia jaoskonda, et takistada avaliku korra rikkumist ja asjaolu, et ta võib olla ohtlik endale või kellelegi teisele. KarS § 136 objektiivsesse koosseisu kuuluvad teiselt inimeselt vabaduse võtmine ja selleks seadusliku aluse puudumine. Vabaduse all tuleb mõista liikumisvabadust, seega on vabaduse võtmine isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Seadusliku alusena tuleb käsitada PS §-s 20 sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Kui vabadus võetakse neil juhtudel, on koosseis välistatud. Seda ka juhul, kui vabaduse võtmise käigus on rikutud KrMS-s vm seaduses sätestatud korda. Tuleb eristada kinnipidamise formaalõiguslikku alust ja materiaalset õigustatust. Vastavate volitustega isiku tegevus vabaduse võtmisel on ebaseaduslik üksnes siis, kui puudub formaalõiguslik alus (riigi eksimisprivileeg). Vabaduse võtmise seadusliku aluse puudumine on objektiivsesse koosseisu kuuluv asjaolu, mille suhtes peab süüdlasel olema tahtlus. Seega kui isik ekslikult arvab, et tal on inimese kinnipidamiseks seaduslik alus (nt et tegu on põgeneva kurjategijaga), on tegu koosseisueksimusega. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohus on seisukohal, et isikule käeraudade asetamise ja kainenema toimetamise puhul ei olnud tegemist koosseisueksimusega. Robertas Požela ei saanud ekslikult arvata, et tal on kannatanu H. N käeraudade paigaldamiseks ja kainenema toimetamiseks õiguslik alus, kuivõrd ei saa öelda, et ta ei teadnud süüteokoosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid. Kaitsja esitas tõendina ekraanitõmmise linnakaamera videosalvestisest (II kd, tl 47), millest nähtub kaitsja hinnangul kannatanu provokatiivne käitumine, kui ta istus patrullsõiduki 18 1-22-4186 kapotile. Kohus on seisukohal, et H. N i kainenema viimiseks ei esinenud alust, kuivõrd H. N il tuvastatud joove 0,81 mg/l kohta, ei olnud selline, mis oleks tinginud vajaduse isik vältimatult kainenema paigutada. Kannatanu käitumises puudusid sellised tunnused, mis viitaksid vältimatule vajadusele tõrjuda isikust endale või teistele tulenevat olulist ohtu. Kannatanu käitus viisakalt, allus korraldusetele ning tunnistas oma viga politseisõiduki kapotile hüppamises. Seega kannatanu H. N i toimetamine arestimajja kainenemiseks oli õigusvastane ja selleks puudus

§ 42mõttes seaduslik alus.

Kohtu hinnangul väärib tähelepanu see, et kannatanu käitumises politsei ühegi süüteo tunnuseid ei näinud ja temaga ühtegi menetlust läbi ei viidud. Tänukirjadest jms süüdistatava kohta käivatest materjalidest (II kd, tl 14, 15, 44-46) nähtub, et Robertas Požela on saanud mitmeid tänukirju seoses politseiametnikuks olemise eest. Kaitsja hinnangul näitavad need, et Robertas Poželal ei ole probleeme ärritumisega. Samas nähtub 17.09.

  1. a koostatud teenistuslikust kontrollist (I kd, tl 165-171), et Robertas Požela on varasemalt tööalaselt toimepannud rikkumisi, st on ületanud patrullsõidukiga kiirust. Lisaks on Robertas Požela saanud 21.02.
  2. a kiiruse ületamise eest trahvi, mis on Robertas Požela poolt tasutud (I kd, tl 172-174). Robertas Požela selgitas kohtuistungil (II kd tl 95-124), et on pidanud oma teenistusülesannete täitmisega seoses varasemalt andma selgitusi. Lisaks tunnistas, et ta on ületanud kiirust ning on saanud ka selle eest karistada. Robertas Požela andis ütlusi, et väljakutsele sõites ja ka väljakutselt tagasi sõites on juhtunud liiklusõnnetusi. Lisaks on ka tunnistaja Henry Murumaa sõnul (II kd tl 21-26) Robertas Požela varem teenistusülesandeid täites pannud toime rikkumisi, nt ületanud kiirust, saanud hoiatustrahvi ja sõitnud peateel sõidukile ette. Tunnistaja hinnangul on Robertas Požela lühikese tööstaaži jooksul olnud tal erinevaid vahejuhtumeid erakordselt palju. Samuti teadsid Robertas Požela rikkumistest rääkida tunnistaja A. V (II kd tl 87-93), kes andis ütlusi, et Robertas Požela on ka teenistuses olles põhjustanud liiklusõnnetuse, kui sõitis vilkuritega ristmiku peale ja toimus kokkupõrge teise autoga ning ka tunnistaja Üllar Kütt (II kd, tl 16-21), kes andis ütlusi, et talle olid teada Robertas Požela varasemad politseinikuna toime pandud kiiruseületamised. KarS § 291 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 järgi sätestatud kuriteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivsest küljest on Robertas Požela kohtu hinnangul teod toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Robertas Požela politseiametnikuna seadis endale eesmärgiks isiku kinnipidamise kasutades selleks patrullsõidukit. Samuti seadis eesmärgiks kasutada isiku suhtes käeraudu ja toimetada ta kainenema. Robertas Požela teadis, et sellisel viisil vahetu sunni kasutamine ei ole lubatud ning samuti ei ole seadusliku aluseta isiku kainenema toimetamine lubatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Robertas Požela oli teadlik sellest, et olukorras, kus kannatanu H. N ei osutanud politseiametnikele mingit vastupanu, tegi koostööd ning ei kujutanud endale ega kolmandatele isikutele mingit ohtu, polnud isikule käeraudade paigaldamine ning kainenema toimetamine vajalikud. Kohtu hinnangul sai Robertas Požela väga hästi aru, et toimis kannatanule patrullsõidukiga otsa sõites valesti, sest asus sündmust varajama. Kriminaalmenetluses leidis tuvastamist, et kannatanule patrullsõidukiga otsa sõitmist ei oldud kuskil süsteemides kajastatud. Samuti ei ole alles ka patrullauto pardakaamera originaal salvestust. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, 19 1-22-4186 et Robertas Požela vaatas koos J. K i ja K-L. J politseijaoskonnas patrullauto pardakaamera salvestust. Lisaks tuvastati kohtulikul uurimisel, et video saamiseks peab sõidukist võtma mälukaardi ning selle arvutiga ühendama. Kõiki selliseid salvestusi ei pea alles jätma ehk ei pea salvestama politsei süsteemi kausta, kuid tunnistajate Henry Murumaa ja Joel Pulga ütluste kohaselt oli selle sündmuse puhul tegemist olukorraga, mille oleks pidanud alles jätma. Lisaks tunnistas Robertas Požela istungil, et tagantjärgi oleks võinud tõesti selle video kausta lisada. Robertas Požela ei osanud selgitada, miks ta selle peale ei tulnud, et sellest sündmusest rääkida. Robertas Požela käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 291 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemine. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Robertas Požela teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Robertas Požela õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Robertas Požela on süüvõimeline ning KarS
  3. ptk
  4. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Robertas Požela on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS § 291 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 järgi. Seega tuleb Robertas Požela süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03 p 11,
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09 p 30.3,
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15 p 8). KarS § 291 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 136 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Võimuliialduse osas arvestab kohus Robertas Požela süü suuruse hindamisel, et Robertas Požela puhul oli tegemist politseiametnikuga, kelle osas on ühiskonnal suurem usaldus, kuivõrd politseiametniku kohustuseks on muu hulgas isikute kaitsmine ning õiguskorrast kinnipidamise tagamine. Robertas Požela kahjustas oma tegevusega politsei mainet ning usaldusväärsust. Kohus arvestab ka kannatanule tekitatud vigastusi, mis ei ole väga rasked ning asjaolu, et Robertas Požela ei osutanud või kutsunud pärast sündmust kannatanule abi vigastuste kontrollimiseks. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka sündmusele eelnenud kannatanu tegu, s.o patrullsõiduki kapoti peale istumist, mis kohtu hinnangul on taunitav. Samuti arvestab kohus, et kannatanu suhtes kasutati käeraudu lühikest aega, s.o kell 04.10 kuni 04.20 ehk 10 minutit. Lisaks arvestab kohus sellega, et Robertas Požela asus kannatanule patrullsõidukiga otsa sõitmist varjama. 20 1-22-4186 Seadusliku aluseta vabaduse võtmise osas arvestab kohus Robertas Požela süü suuruse hindamisel asjaolu, et mingit põhjust kannatanut kainenema viia ei olnud. Samuti arvestab kohus, et kannatanu ei olnud ohtlik ei endale ega kellelegi teisele. Lisaks tuleb arvestada süü suuruse hindamisel kuriteo subjektiivset külge ehk seda, et võimuliialduse toimepanemine ja vabaduse võtmine seadusliku aluseta on toime pandud kavatsetult, s.o raskeima tahtluse vormis. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Robertas Požela süü võimuliialduse toimepanemises ja seaduslik aluseta vabaduse võtmise toimepanemises on alla keskmise. Robertas Požela puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Robertas Požela oma süüd ei tunnista ja oma tegusid ei kahetse. Eeltoodu näitab, et Robertas Požela ei ole siiani oma tegude ebaõigusest aru saanud ega mingeid järeldusi teinud. Kohus arvestab karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest (I kd, tl 177) nähtuvalt puuduvad Robertas Poželal karistused. Arvestades, et Robertas Požela ei ole varasemalt kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud ning et tema süü on alla keskmise, on võimalik jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Robertas Poželat KarS § 291 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ning KarS § 136 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Robertas Požela ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pärnu Maakohtu 14.04.
  11. a määrusega peatati Robertas Požela avaliku võimu teostamise õigus ja kõrvaldati ta teenistusest alates 15.04.
  12. a kuni tema suhtes kriminaalmenetluse lõpule viimiseni või politseiteenistusest vabastamiseni. Kohtu hinnangul tuleb jätta Robertas Požela suhtes ametist kõrvaldamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend Tõkendit süüdistatava Robertas Požela suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Robertas Požela kohaldatud tõkendit ning Robertas Požela ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu Robertas Požela valitud kaitsjale koos käibemaksuga 15 358 eurot. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud Robertas Požela enda kanda. 21 1-22-4186 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: kujutiseekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 761 eurot (I kd, tl 111) ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 61 eurot (I kd, tl 157). Kokku on ekspertiiside tegemisega seotud kulud 822 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja need on tõendina lubatavad. Seega kuulub nende tegemise kulu väljamõistmisele süüdimõistetult. Eeltoodu alusel tuleb Robertas Poželalt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1909,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.