← Eesti

2-21-20184/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20184 Kohtuasi X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja Y (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Märtson Menetlustoiming apellatsioonimenetluse loobumise tõttu lõpetamine apellatsioonkaebusest RESOLUTSIOON
  4. Võtta vastu X avaldus apellatsioonkaebusest loobumiseks.
  5. Lõpetada Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-2120184 esitatud apellatsioonkaebuse menetlus.
  8. Jätta ringkonnakohtus kantud Y menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  9. Jätta ringkonnakohtus tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Vabastada X apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 210 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. MENETLUSE KÄIK
  10. X (hageja, apellant) esitas
  11. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
  12. mail 2022 esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks.
  13. Harju Maakohus jättis
  14. oktoobri
  15. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ühisvara jagamiseks. Maakohus jättis kostja ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ning kohustas hagejat andma nõusoleku omanikukande muutmiseks, asendades nõusoleku jõustunud kohtuotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 7000 eurot. Maakohus jättis poolte menetluskulud (v.a riigi õigusabi kulud ja menetlusabi kulud) nende endi kanda.
  16. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 50 000 eurot või alternatiivselt 35 950 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  17. Harju Maakohus võttis
  18. novembri
  19. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse, muutis vastuhagi hinda ja jätkas hagejale menetlusabi andmist, vabastades ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 euro tasumise kohustusest.
  20. detsembril 2023 esitas apellandi riigi õigusabi korras määratud esindaja ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Esindaja kinnitab, et ta on selgitanud apellandile menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Samuti palub apellant, et kohus vabastaks ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
  21. Kostja ei vaielnud apellatsioonkaebusest loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu. Samuti teatas kostja, et ta menetluskulude nimekirja ei esita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  22. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja apellatsioonkaebuse menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-te 1 ja 4 alusel lõpetada.
  23. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 kohaselt, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
  24. Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 644 lg 3 teise kohaselt apellandi kanda. Kostja on kohut teavitanud, et ta apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulude kohta nimekirja esitada ei soovi. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  25. Ringkonnakohus andis apellandile menetluskulude kandmiseks menetlusabi, vabastades ta riigilõivu maksmisest ning määrates talle riigi õigusabi. Üldjuhul tuleb TsMS § 190 lg 4 (koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1) kohaselt hagejalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud 2

(3)riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Kolleegiumi hinnangul on selles asjas põhjendatud eeltoodud üldreeglist kõrvale kalduda ja kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut. Võttes arvesse praeguse vaidluse asjaolusid (apellant esitas kaebusest loobumise apellatsioonimenetluse varajases staadiumis) ning apellandi majanduslikku olukorda, vabastab kolleegium TsMS § 190 lg 7 alusel apellandi menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 11. TsMS § 644 lg 7 järgi võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.