KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-15-18021 Kohtuasi X kohust

) §-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgnik suutnud töötu staatusest ja juhutööde tegemisest jõuda ettevõtlusega alustamiseni. Võlgnik asutas ettevõtte T OÜ, kus töötab töölepingu alusel. Äriühingu tegevus on suunatud posti- ja kulleriteenuse osutamisele. Töötasu on võlgnik saanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras. Töö otsimine on olnud raskendatud tervisliku seisundi tõttu (füüsiliselt raskendatud liikumine). Võlgnik on saanud seetõttu ka töövõimetoetust 175,94 eurot kuus

1. aastal. Kuigi võlgnik ei ole tulenevalt miinimumtöötasust teinud võlausaldajatele väljamakseid, on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on tegelenud aktiivselt, kohusetundlikult, oma võimaluste piires tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
2. Kohus küsis 19.04.2022 kirjaga võlausaldajate seisukohti võlgniku taotluse kohta. Võlausaldajad PlusPlus Baltic OÜ, DSP Trans OÜ, kohtutäitur Katrin Vellet ja Swedbank AS vaidlevad kohustustest vabastamisele vastu, kuna võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtki väljamakset, kuigi tegeleb ettevõtlusega. Abi Kapital Grupp OÜ teatas, et tal ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid. Maksu- ja Tolliamet teatas, et jätab menetluse jätkamise või kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur Risto Sepp ning Politsei- ja Piirivalveamet seisukohti ei esitanud.
3. Võlgniku ärakuulamine toimus 17.08.
4. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus lõpetas 17.07.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku kohustustest vabastamata, vabastas usaldusisiku ja määras avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 2-15-18021
6. Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Maakohtu hinnangul puudub võlgniku kohustustest vabastamiseks ning menetluse pikendamiseks alus. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda ei ole, siis otsida seda.

1. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et töötab autojuhina temale kuuluvas T OÜ-s, kuid seoses Ukraina sõja ja kütusekriisiga on klientide arv vähenenud ning ettevõtte käive langenud; tulutoovama töö leidmist on takistanud tervislik seisund. Tõendit tervisliku seisundi kohta võlgnik kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik välja toonud objektiivseid põhjuseid, mis on seni takistanud tal tulutoova töö leidmist. Võlgniku selgituste kohaselt on tal kõige suurem kogemus kaubaveos, kuid põhjuseid, miks ta teistesse kaubavedudega tegelevatesse ettevõtetesse autojuhina tööle ei ole läinud või enda ettevõttele uusi kliente ja / või koostööpartnereid ei ole leidnud, võlgnik välja ei toonud.
2. Võlgnik on märkinud, et osaleb hobikorras korvpallivõistlustel vabatahtliku kohtunikuna ja saab selle eest lisatasu. 24.
3. ja 27.10.2022 esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik 28.02.2017 kuni 27.10.2022 saanud vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu kokku 904 eurot. Muid andmeid sissetulekute kohta võlgnik kohtule ei esitanud, kuigi kohus kohustas ärakuulamisel võlgnikku esitama kohtule mh andmed töötasu kohta autojuhina kohustustest vabastamise menetluse ajal.
4. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et tal puudub tegelik huvi kohustuste täitmise vastu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt pikendada vabastamise menetlust kahe aasta võrra või saata asi tagasi esimese astme kohtule kohustustest vabastamise taotluse lahendamiseks.
6. Võlgnik leiab, et üheksast võlausaldajast on vaid kaks võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.
7. Maakohus tugines valele õigusnormile.

§ 173

lg 2 ei kohusta võlgnikku aktiivselt otsima tulutoovat tegevust, mida maakohus tegelikult ette heidab.

1. Maakohus tegi tahtluse osas üldsõnalise järelduse paarist kohtuistungil tema poolt selgitatud asjaolust, kuid ei võta arvesse aastate jooksul usaldusisiku kaudu esitatud ülevaateid võlgniku tegevusest. Kohus on õigesti tuvastanud, et 28.02.2017 – 27.10.2022 sai võlgnik vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu 904 eurot, mis teeb arvestuslikult 13 eurot kuus ega olnud regulaarne. Võlgadest vabastamise algusperioodil oli võlgnik töötuna arvel ning tal ei olnud muud sissetulekut, kui viidatud tasu ja töövõimetoetus. Võlgnik püüdis alustada ettevõtlust oma äriühingu asutamisega. Alates töötamisest W OÜ-s sai ta miinimumpalka, mis ei võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei oma kinnisvara ja on sunnitud üürima elamispinda ning nende kulude tasumiseks saab abi vanematelt. Usaldusisiku aruannetes on kirjeldatud tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist, kuid maakohus jättis selle arvestamata. Riik lõpetas
2. a töövõimetoetuse maksmise. Seetõttu ei olnud 3 2-15-18021 võlgnikul ühtegi tõendit usaldusisikule või kohtule esitada. Võlgnik ei teadnud, millist muud tõendit saab ta esitada, kui ainult selgitada, millised mured ja takistused seoses tervisega on. Seda selgitas ka usaldusisik aruannetes igal aastal. Kohus ei ole kordagi viie aasta jooksul palunud tõendada usaldusisiku aruannetes nimetatud asjaolusid.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
4. Võlausaldajad Swedbank AS ja PlusPlus Baltic OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu. Teised võlausaldajad seisukohta ei esitanud.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
8. Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 21. Käesoleval juhul leidis maakohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel piisavalt aktiivselt otsinud tulutoovat tegevust ning on rikkunud seeläbi

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175

lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 22. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1)

§-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud kõik nimetatud tingimused. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid 4 2-15-18021 arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha.
2. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb

§ 173

lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-49979, p 10).

1. Usaldusisiku aruannetest nähtub, et
2. a oli võlgnik töötu, sai töövõimetoetust ning töö leidmine oli raskendatud osalise töövõimetuse tõttu.
3. a sõlmis võlgnik W OÜ-ga töölepingu osalise tööajaga, tasuks miinimumpalk, võlgnik tegeles ettevõttes posti- ja kulleriteenistuse vedudega vastavalt tellimustele.
4. a lõpetati võlgnikuga tööleping ja ta asutas ettevõtte T OÜ, mille tegevusalaks oli samuti osutada posti- ja kulleriteenuse kaudu vedusid, teenida tulu ja saada töötasu, millest saaks teha ka makseid võlausaldajatele.
5. a tegutses võlgnik oma ettevõttes töölepingu alusel autojuhina, tasuks miinimumpalk. Võlgnik märgib, et äritegevus ei ole läinud eesmärgipäraselt, sest ettevõtte majandustegevust on oluliselt mõjutanud koroonapandeemia ning Ukraina sõda.
6. Kolleegium leiab, et võlgnikule ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata jätmist, kuna ta on loonud endale töökoha ja tegutseb seal vastavalt oma võimetele. Samuti ei anna võlgniku ettevõtte majandusnäitajad alust arvata, et võlgnikul oleks endale võimalik maksta suuremat töötasu. Arvestades, et võlgnikul ei ole eriharidust, ta on peamiselt tegelenud pakiveoga ning tema tervislik seisund seab töö otsimisele piire (tõendab määruskaebemenetluses esitatud perearsti tõendi), ei saa ringkonnakohtu arvates võlgnikule ette heita tasuvama töö mitte otsimist ega leidmist.
7. Praegusel juhul puudub vaidlus, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kolleegium märgib, et võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku tahtlust, st VÕS § 104 lõike 5 kohast õigusvastase tagajärje soovimist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt eesmärki saada nõuded rahuldatud. 28.

§ 2

ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku 5 2-15-18021 kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-146-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

1. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2. Kuna võlgniku määruskaebus rahuldatakse, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt muudele määruskaebuse väidetele.
3. Maakohus ei märkinud menetluskulude jaotust, rikkudes sellega TsMS § 173 lg-t
4. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu rikkumise ja määrab jätta menetluskulud nii maakohtus kui määruskaebemenetluses TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel iga menetlusosalise enda kanda. Seega jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5. Ringkonnakohus avaldab

§ 175

lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 33.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 04.12.2023 määrusega RESOLUTSIOON Parandada tsiviilasjas nr 2-15-18021 Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2023 määruse sissejuhatuses X isikukood ja lugeda määruse sissejuhatuses õigeks X isikukoodiks XXXXXXXXXXXXX. 6