Obsah (10)

§ 29§ 30§ 78§ 76§ 77§ 38§ 79§ 191§ 147§ 194

4-23-3752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-3752 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Vaidlustat

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.04.
2. a esitas X avalduse alustada süüteomenetlus Pootsi Mõisa Põllud OÜ ja Ants Põldsami vastu. Menetlusaluse isikuna on Ants Põldsam ülekuulatud 25.08.
4. 14.03.
5. a lõpetas MTA menetluse A. Põldsami ja Pootsi Mõisa Põllud OÜ suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. 05.07.
2. a esitas menetlusväline isik X kaebuse, milles taotles menetluse jätkamist. 1 4-23-3752
3. 10.07.
4. a rahuldas MTA kaebuse ja tühistas 14.03.2023 koostatud lõpetamise määruse ja määras, et menetlust tuleb jätkata. Määrus edastati kaebajale ja kohtuvälise menetlejale ametnikule. 07.09.2023 on X tunnistajana üle kuulatud.
5. 21.09.
6. a on MTA koostanud väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse ja lõpetanud Pootsi Mõisa Põllud OÜ suhtes menetluse

§ 29lg 1 p 7 alusel seoses juriidilise isiku lõppemisega.

1. 31.10.
2. a on MTA koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruse ja lõpetanud menetluse A. Põldsami suhtes

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

1. 06.11.
2. a esitas A. Põldsam läbi MTA Harju Maakohtule kaebuse, milles palub täielikult tühistada MTA 10.07.2023 määrus X kaebuse rahuldamise kohta. Taotleb jätta jõusse MTA 14.03.
3. a määrus menetluse lõpetamise kohta. Samuti taotleb menetluskulude summas 1892,40 eurot Eesti Vabariigilt välja mõistmist. 10.11.
4. a edastati kaebus koos materjalidega Harju Maakohtule. Maakohtu määrus
5. Harju Maakohus jättis 14.11.
6. a määrusega A. Põldsami kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et

§ 78

lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

-s on reguleeritud kaebuse esitamise kord. Nimelt reguleerivad

§ 76

- § 80 toodud sätted kaebuse esitamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning

§ 76

kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni kohtuvälise menetleja otsustuse tegemiseni esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mida lahendab kohtuvälise menetleja juht

§ 77järgi.

Alles peale kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse lahendamist saab vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, järgides

selles jaotises toodud nõudeid kaebusele. Praegusel juhul esitati kaebus maakohtule küll läbi kohtuvälise menetleja, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kaebeõigus kohtusse on isikul, kes on kasutanud oma õigust esitada kaebus kohtuvälise menetleja ametniku juhile. Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et A. Põldsam või tema esindaja oleks pöördunud kaebusega kohtuvälise menetleja juhi poole. Seega ei ole võimalik kohtul praegusel juhul esitatud kaebust läbi vaadata kuivõrd kaebus pole esitatud

sätteid järgides õigele adressaadile. Maakohus, menetluses tähtsust omavate asjaoludega tutvudes sedastas, et 10.07.2023 kui kohtuvälise menetleja juht rahuldas avaldaja kui menetlusvälise isiku kaebuse ja tühistas 14.03.2023 koostatud lõpetamise määruse ja määras jätkata menetlust, edastati määrus vaid kaebajale ja kohtuvälise menetlejale ametnikule. Ei nähtu, et lahendus oleks edastatud A. Põldsamile või teisele menetlusalusele isikule (Pootsi Mõisa Põllud OÜ). Selle tulemusel menetlus A. Põldsami suhtes uuendati menetluse jätkamiseks ning talle ei antud sellest isegi mitte teada. Eelnev võiks maakohtu hinnangul olla mõjuvaks põhjuseks miks ennistada kaebetähtaeg menetlusalusele isikule, peale mida saab A. Põldsam esitada käesolevalt kohtule esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juhile ning kohtuvälise menetleja juht peab lahendama menetlusaluse isiku kaebuse vastavalt

§ 77

.

§ 38

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega selgitas maakohus, et tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb järgida KrMS § 172. Alles peale eelkirjeldatud protsesside läbimist on võimalik esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja juhi tegevuse peale järgides

§ 78. 2 4-23-3752 MÄÄRUSKAEBUS 9.

Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Põldsami kaitsja Risto Käbi, kes palub maakohtu määrus tühistada ja saata A. Põldsami 06.11.2023. a kaebus sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti taotleb kaebaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamist summas 934,80 eurot. Kaebaja leiab, et maakohus oleks pidanud 06.11.2023 kaebuse läbi vaatama ja tegema

§ 79lg 3 kohase lahendi.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles, et 06.11.2023 kaebuse esitamisele oleks pidanud eelnema kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja juhile. Seadusest sellist menetlusnõuet ei tulene, samuti ei leidnud kaebuse esitaja ka kohtupraktikat, mis sellise suunise annaks. Viited sellisele kohtupraktikale puuduvad ka Harju Maakohtu 14.11.2023 määruses endas. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kujunenud olukorras tuleb kohaldada erinevaid norme, kui vaidlustatavas maakohtu määruses märgitud, sest tegemist ei ole n-ö esimese kaebusega kohtuvälise menetleja tegevusele

§ 76lg 1 alusel.

Antud juhul ei ole kohtuvälise menetleja 10.07.2023 määruse näol tegemist olukorraga, kus kaebemenetlust kohtuvälise menetleja tegevuse peale alles alustatakse, vaid selline kaebemenetlus oli juba menetlusvälise isiku X poolt alustatud. Menetlusalune isik, saades (küll olulise viibega) kohtuvälise menetleja juhi 10.07.2023 määruse, millega ta ei nõustunud, oli täpselt olukorras, mida kirjeldatakse

§ 78

lg-s 1.

§ 78

lg 1 kohaselt näeb seadus kõigile isikutele (nõudmata, et isik oleks isiklikult varem esitanud kohtuvälise menetleja tegevusele kaebuse, mille tulemus nüüd vaidlustatav kohtuvälise menetleja juhi määrus on) täpselt ühe kaebamise korra ja see on kaebus maakohtule. Erinevus on vaid tähtaegade arvutamise alustes

§ 78

lg 2 järgi vastavalt menetlusstaatusele, kuid needki peaksid üldjuhul andma kokkuvõttes sama tulemuse, kuna kättesaamiseks peetakse süüteomenetlustes sisuliselt aega, mil isikule määrus saadetakse. See on ühtlasi ka aeg, mil isik määrusest teada saab.

§ 78

sõnastus ei viita, et kaebamise kord erineks tulenevalt sellest, kas varem on kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud.

§ 77

lg 4 kohaselt läheb kohtuvälise menetleja juhi määrusesse vaidlustamisviide vastavalt

§le 78. Ka kohtuvälise menetleja juhi 10.07.2023 määruses puudub mistahes vaidlustamisviide, mis nõuaks esmalt kaebust kohtuvälise menetleja juhile. Kui kohtuvälise menetleja juhi määruse vaidlustamisel oleks alati nõutav, et vaidlustaja oleks määruseni viinud menetluse algataja, oleks osaliselt sisutu

§ 78lg 2 p-s 2 asuv õigusnorm.

Kui maakohtule kaebamise eelduseks on alati varasema kaebuse esitamine, puuduks põhjus, miks peaks menetlusvälise isiku kaebeõigus sõltuma vaidlustatavast määrusest teada saamisest, mitte kättesaamisest. Kui ta vaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse selle juhi juures, siis

§ 77

lg 5 alusel saadetakse talle kui kaebuse esitajale tehtud määrus – ta saab selle kätte. Sel juhul peaks kõikide isikute kaebeõigus

§ 78

lg 2 järgi sõltuma ühtmoodi vaid määruse kätte saamisest.

§ 78

lg 2 p 2 regulatsioon on aga vajalik neile menetlusest puudutatud isikutele, kellele endale kohtuvälise menetleja määrust ei saadetud (st nad polnud kaebajad), kuid kes saavad sellest teada ja kes soovivad seda vaidlustada. Seaduse tekst ja süsteem seega viitab sellele, et

§ 78

lg 1 kaebeõiguse teostamine ei eelda seda, et isik oleks ise tingimata kohtuvälise menetleja juhi tehtud määruseni viinud kaebuse esitaja. Menetlusökonoomiliselt (sh eriti silmas pidades ideed, et väärteomenetlus peaks olema lihtsam ja kiirem kriminaalmenetlusest, suhteliselt piiratumate menetlusõigustega) oleks vaidlustatavas maakohtu määruses toodud kaebekorra jaatamine õudusunenägu. Nii tekiks kergesti ebamõistlik menetluslik olukord juhul, kus üks isik esitab kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, mis rahuldatakse selle juhi poolt osaliselt (

§ 77

lg 2 p 1), misjärel jätkab ikka veel tulemusega mitterahul kaebuse esitaja vaidlust kaebusega maakohtule, ja osalise rahuldamise kohta tehtud 3 4-23-3752 kohtuvälise menetleja juhi määrusest puudutatud teine isik vaidlustab selle samuti, kuid esmalt kohtuvälise menetleja juhi juures. Kohtuväline menetleja asub, olles juba teinud samas küsimuses lahendi, uuesti lahendama sama küsimust, et eelduslikult teha täpselt samasugune lahend. Kuna mõlema kaebuse lahendamise menetlustähtaeg on viis päeva (

§ 77

lg 1 ja § 79 lg 1), on eeldatavaks tulemuseks, et kohus ja kohtuvälise menetleja juht teevad otsused samaaegselt, misjärel esitab kohtuvälise menetleja juhilt varasemaga identse määruse saanud isik omakorda kaebuse maakohtule, mida eeldatavasti hakkab lahendama teine maakohtu kohtunik. Sama probleemi selline kahekordne lahendamine nii kohtuvälise menetleja juhi kui hiljem kohtu poolt ei ole menetlusressurssi säästev ja oleks arusaamatu lahendus menetluses, mis peaks olema kriminaalmenetlusest lihtsam ja säästlikum. Lisaks võivad maakohtu tehtavad lahendid olla erinevad ja nende peale kaebamine on

§ 191p 12 alusel piiratud.

Nõue pöörduda kaebusega esmalt kohtuvälise menetleja juhi poole peaks teenima kohtute koormuse vähendamise huvi, sest vaidlus võib saada kaebaja jaoks positiivse kohtuvälise lahenduse ja vähemalt kõige ilmsemad vead kohtuvälise menetleja enda poolt parandatud. Kui aga kohtuväline menetleja on saanud kaebuse osas ühe isiku kaebuse alusel kaasa rääkida ja kohus ikkagi peab hakkama probleemiga ise tegelema, on raske leida põhjendust kohtuvälise menetleja juhi määrusele kaebamise täiendavale nõudele, mis toob kaasa ressurssi raiskavad paralleelmenetlused, kui selgeks alternatiiviks on menetluskord, kus kohtuvälise menetleja juhi määrusega rahulolematud isikud saavad kõik kaevata maakohtule ja nende kaebused lahendatakse ühes menetluses ning tulemuseks on üks kohtulahend mitme erineva ja võimalik, et vastuolulise asemel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada. 11.

§ 78

lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Maakohtu hinnangul tähendab see, et kaebeõigus kohtusse on isikul, kes on kasutanud oma õigust esitada kaebus kohtuvälise menetleja ametniku juhile. Ringkonnakohtu hinnangul sellist nõuet seadusest ei tulene. Seejuures jääb selgusetuks, et millise kaebusega oleks A. Põldsam pidanud menetleja juhi poole pöörduma, st mida vaidlustama. X vaidlustas kohtuvälise menetleja juhile menetluse lõpetamise otsustuse, milline oli ilmselgelt A. Põldsami huvides ja mida viimane tõenäoliselt ise vaidlustada ei soovikski. Esimene lahend, millega riivati A. Põldsami õiguseid, oligi kohtuvälise menetleja juhi määrus, millele kaebekorrana näeb

§ 78lg 1 ette kaebuse esitamise maakohtule.

Vastavale kaebekorrale viidatakse seejuures ka kohtuvälise menetleja juhi määruses. Kuigi tuleb möönda, et kaebekord tuleb seadusest, mitte lahendisse kirjapandust, leiab ringkonnakohus käesolevalt, et tegemist on korrektse viitega. 12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et maakohtu poolt avaldatud arutluskäiguga nõustudes muudaks selline kaebekord menetluse ebamõistlikuks ja tekitaks olukorra, kus isik peaks selleks, et vaidlustada enda õigusi riivav lahend, eelnevalt esitama justkui formaalselt veel täiendava kaebuse, et tagada endale üldse kaebeõigus

§ 78lg 1 järgi.

Tegemist on menetlust liigselt ja ebavajalikult koormava toiminguga. Olukorras, kus kohtuvälise menetleja juhi määrus on olemas, pole mingit põhjust asuda koostama täiendava kaebuse alusel veel ühte juhi määrust, mis nagu ka kaebaja välja toob, ei erine tõenäoliselt lahenduse ja põhjenduste poolest juba olemasolevaga. Samuti võib selline käsitlus tekitada paralleelseid menetlusi ja erinevaid lahendusi ühes ja samas väärteomenetluses, mida ei saa samuti pidada 4 4-23-3752 menetlusökonoomiaga kooskõlas olevaks. Seadus ei näe ette, et maakohtule saab kaebuse esitada üksnes ja ainult see menetlusosaline, kes on eelnevalt ise esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kuivõrd maakohus kaebust arutades, kaasab menetlusse ka kohtuvälise juhi, ongi kohtuvälisel menetlejal võimalus esitada kaebaja argumentide osas seisukoht. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et A. Põldsam oli õigustatud isikuks maakohtule kohtuvälise menetleja juhi määrusele kaebuse esitamiseks ning maakohus jättis esitatud kaebuse alusetult läbi vaatamata. 13. Vastavalt

§ 147

lg 2 p-le 1 võib ringkonnakohus väärteomenetluse olulise rikkumise tuvastamisel tühistada maakohtu kohtuotsuse ja saata väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1 ja § 152 tulenevast tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.11.

1. a määruse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
2. A. Põldsami kaitsja Risto Käbi on esitanud Tallinna Ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 934,80 eurot. Taotluse kohaselt sisaldab tasu maakohtu määrusega tutvumist, vaidlustamise perspektiivi hindamist, kliendi teavitamist (1 h 24 min), määruskaebuse projekti koostamist (2 h 12 min), kaebuse täiendamist ja esitamist (30 min). Õigusteenuse hind on 190 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks ja mõistlikuks taotluses väljatoodud kulu. Esmalt tuleb märkida, et tegemist ei ole oma sisult keeruka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei saa pidada 190 eurost tunnitasu põhjendatuks. Riigikohus on pidanud
3. a mai kuus keerukas väärteoasjas põhjendatuks tunnitasu 170 eurot (RKKK 4-22-3288). Seega loeb ringkonnakohus praeguses asjas põhjendatuks 150 eurose tunnitasu. Võttes arvesse, et kohtupraktika kohaselt ei peeta põhjendatuks hüvitada advokaadist kaitsjale tasu kohtupraktikaga tutvumise eest, maakohtu määruse ja kaebuses esitatud sisuliste argumentide mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlikuks ajakuluks selles osas 2,5 h. Lisaks peab kohus põhjendatuks hüvitada kliendiga suhtlusele kulunud ajakulu, mis ei ole küll taotlusest tuvastatav, kuid kohus hindab selleks 30 min. Seega peab ringkonnakohus mõistlikuks määruskaebemenetluses kulunud aega määrusega tutvumise, kliendiga suhtluse ja kaebuse koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses ning loeb mõistlikuks kaitsja tasuks määruskaebemenetluses 450 eurot. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et vastavalt Riigikohtu korduvalt avaldatud seisukohale võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt RKKK 3-1-1-3816, p 76; RKKK 1-21-8988, p 40). A. Põldsami kaitsja ei ole viidanud, et käibemaksukohustuslasest arve saajal, s.o Bristol Trust OÜ-l, pole võimalik õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotluses on küll märgitud, et menetlusosaline kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuid arve ei ole esitatud menetlusosalisele A. Põldsamile ning samas ei ole arve saaja Bristol Trust OÜ menetlusosaline. Äriregistrist nähtuva kohaselt on Bristol Trust OÜ samuti käibemaksukohustuslane. Seega on ringkonnakohtu hinnangul taotlus käibemaksu osas alusetu. Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 kannab menetluskulud riik. A. Põldsami kasuks tuleb mõista Eesti Vabariigilt välja 450 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5