2-23-10543/8

Tsiviilasi nr 2-23-10543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-23-10543 Tsiviilasi Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx hagi Axxx Pxxxxxxxxx vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 675 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja Mxxxx Mxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Axxx Pxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2023 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxxxhagi osaliselt.
4. Mõista AxxxxPxxxxxxxxxxxxSxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 01.01.2024 kuni Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni.
5. Alates 01.01.2024 lõppevad tsiviilasjas nr 2-20-8061 Tartu Maakohtu 23.09.2020 määruses nimetatud kohustused.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7. Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxx esitas 25.07.2023 maakohtule Axxx Pxxxxxxxxx vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja soovib lõpliku nõudena saada kostjalt elatist 250 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-20-8061 23.09.2020 paika pandud kompromissileping Axxx Pxxxxxxxxx hagis Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx vastu elatise vähendamiseks. Axxx Pxxxxxxxx peab lapsele maksma igakuiselt elatist 175 eurot ning tooma igal aastal Mxxxx Mxxxxxxxxxxxx 10 rm puid, mis loetakse Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx ülalpidamiskohustuse täitmiseks. AxxxxPxxxxxxx pole puude toomist korraldanud. Elukalliduse tõttu ning seoses lapse kooliminekuga ja kulude suurenemisega on praegu määratud summa liiga väike. AxxxxPxxxxxxxx ei osale lapse elus ning laps isa juures mitmeid aastaid käinud pole. Axxx Pxxxxxxxx ei toeta last igapäevaste asjade ostmisel. KOSTJA VASTUVÄITED
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta korduvalt last enda juurde võtnud ja käinud ka temaga erinevates meelelahutuskohtades. Kostja on vajadusel ostnud lapsele eluks vajalikke riideid ja tarbeesemeid. Kostja on igakuiselt lapsele kandnud 175 eurot, kuid kui on lapse enda juurde toonud, ei näe kostja, et lapsele oleks miskit ostetud. Laps saadetakse kostja juurde räbaldunud või katkiste riietega, küüned on korrastamata ja riided pesemata. Ka lapse vanavanemad on toetanud last riiete ja kooliasjade ostmisel, nad ostsid lapsele uue jalgratta. Kostjal ei õnnestu rohkem lapse elus osaleda, kuna lapse ema ei vasta telefonile ning ei helista ka tagasi. Kostja on nõus tasuma lapsele 200 eurot kuus. Kostja perre sündis eelmisel aastal üks laps lisaks ning hageja nõutud summa korral jääksid kaks väiksemat last ebasoodsasse olukorda. Kostja selgitas kohtuistungil, et tema sissetulek on kuskil 1000 eurot ja tal on osaline töövõime. Kostja maksab eluasemelaenu ja pooled korteri kommunaalkuludest. Kostja viib hagejale suhteliselt palju toitu, ostis lapsele telefoni koos kaardiga. Kostja oli nõus tasuma elatiseks 200 eurot kuus alates uuest aastast. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10. Kohus loeb rahvastikuregistri kandega tõendatuks, et Axxx Pxxxxxxxx on Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx isa (dtl 4). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 23.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8061 on kohus kinnitanud poolte kompromissi. Määruse kohaselt tasub AxxxxPxxxxxxxxxSxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx ülalpidamiseks elatist 175 eurot kuus ja kindlustab iga aasta
11. oktoobriks Mxxxx Mxxxxxxxxxxxx 10 m3 küttepuude toomise, mis loetakse Sxxxxxxxx Mxxxxxxxxxx ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
12. Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 96; 97 on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Elatise suurus arvutatakse PKS § 101 alusel, arvestades ülalpidamise vähendamise ja suurendamise eelduseid. Käesoleval ajal on PKS § 101 alusel välja mõistetava elatise summaks 260,33 eurot. Kuna Tartu Maakohtu määrusega on elatis välja mõistetud PKS §-st 101 tulenevast summast väiksemas summas, on hagejal TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda elatise suurendamist. Miinimumelatise muutumine on piisav asjaolu, et hageja saaks nõuda maksete suuruse muutmist.
13. Samas tuleb kohtul elatise suuruse muutmisel arvestada ka PKS § 101 lg-ga 6 ning teiste elatise suurust reguleerivate sätetega. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel on tal osaline töövõime ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on välja toonud ka selle, et tal on kokku kolm alaealist last, s.t lisaks hagejale ka kaks nooremat (dtl 8). Kostja selgituste kohaselt on tema sissetulek seejuures 1000 eurot. Suuremate kohustustena tasub kostja igas kuus eluasemelaenu 250 eurot ja kommunaalide eest keskmiselt 150 eurot, sellele lisandub tööl käimiseks vajalik bensiin 150 eurot ning kostja ja kahe temaga koos elava lapse toidukulud. Kostja selgituste kohaselt annab ta lapsele osaliselt ülalpidamist vahetult (abistab toidu ja lapsele vajalike asjade ostmisega). Hageja ei ole kostja välja toodud asjaolusid vaidlustanud. Kohus leiab kostja sissetulekuid, ülalpeetavaid, osalist töövõimet ja eluasemekulusid arvestades, et hagejale makstavat elatist tuleb suurendada 200 euroni kuus. Kostja on ise kinnitanud, et sellise summaga saaks ta hakkama. Kuna kostja sissetulek on 1000 eurot kuus ja tema eluasemekulud umbes 400 eurot, ei pea kohus võimalikuks hagi täies ulatuses rahuldada.
14. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alates järgmise aasta jaanuarist. Hageja ei ole märkinud, mis ajast alates ta elatise väljamõistmist soovib. Elatise suurendamine ei tohiks panna kostjat olukorda, kus tal tekib elatise võlg, mida ta maksta ei suuda. Kohus arvestab sellega, et kostja on siiani tasunud korrektselt 23.09.2020 määrusega välja mõistetud summat ning on last lisaks sellele vahetult toetanud. Kohus peab põhjendatuks kostja taotlust suurendada elatist alates 01.01.
16. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik