KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2023, Tallinn Haldusasja num

§ 212lg 1).

3-22-368 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet otsustas 27.12.2021 ja 28.12.2021 registreerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud metsateatised nr 50000526365, 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 (raieload).
2. MTÜ Eesti Metsa Abiks taotles halduskohtule esitatud kaebuses raielubade tühistamist. Esialgses kaebuses vaidlustati kokku ca 300 Keskkonnaameti raieluba ja metsakaitseekspertiisi akti. 18.02.2022 määrusega haldusasjades nr 3-22-124 ja 3-22-206 otsustas halduskohus menetleda kaebust raielubade nr 50000517909, 50000514597, 50000514855, 50000514949, 50000503871, 50000526423, 50000526425, 50000526443, 50000506271, 50000506269, 50000497695 ja 50000526365 peale haldusasjas nr 3-22-
3. 19.10.2022 määrusega lõpetas kohus menetluse raielubasid nr 50000517909, 50000514597, 50000514855, 50000514949, 50000503871, 50000506271, 50000506269 ja 50000497695 puudutavas osas kaebetähtaja rikkumise tõttu. Halduskohtu menetlusse jäi nõue raielubade nr 50000526365, 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 tühistamiseks.
4. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.11.2022 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas raieload nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 ja jättis rahuldamata raieloa nr 50000526365 tühistamise nõude. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu katteks 20 eurot ja jättis rahuldamata vastustaja taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus rahuldas kolmanda isikuna menetlusse kaasatud RMK taotluse menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks osaliselt, mõistes kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 250 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega mõisteti kaebajalt välja RMK menetluskulude katteks 250 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta RMK menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Apellandi väidete kohaselt tuleb RMK-d siinses vaidluses käsitada analoogselt haldusorganiga, kuna tegemist on riigi tulundusasutusega ning vaidlustatud haldusaktid on seotud tema igapäevase põhitegevusega. RMK on riigiasutus, mis täidab metsatööde kavandamisel ja metsatööde jaoks metsateatiste esitamisel riigi ülesandel ja riigi jaoks avalikke funktsioone. RMK peab olema suuteline end ise oma põhitegevusega seotud menetlustes esindama. Menetluskulude väljamõistmine oleks vastuolus ka keskkonnaasjades sätestatud erireegliga. Menetluskulude väljamõistmisel ei tohi olla karistavat eesmärki ega seda, et nende kandmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. 2

§ 20

lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Isikud jagunevad füüsilisteks ja juriidilisteks isikuteks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 ja § 24 esimene lause). Juriidilised isikud jagunevad omakorda eraõiguslikeks ja avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks (TsÜS § 24 teine lause). Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik (TsÜS § 25 lg 2). Riik teostab täidesaatvat riigivõimu omakorda erinevate valitsusasutuste, sh haldusorganite kaudu. RMK on riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel (MS § 47 lg 1; Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (RMK põhimäärus) nr 4 § 1). RMK esindab oma ülesannete täitmisel riiki (RMK põhimääruse § 2). Kuna RMK ei ole isik, vaid ta tegutseb riigi nimel, ei ole õige RMK-d käsitada kohtumenetluses kolmanda isikuna. 9. Riigikohus märkis sarnases haldusasjas nr 3-21-1203 21.11.2023 tehtud määruses, et riiki võib olla põhjendatud kaasata menetlusse ka kolmanda isikuna omandiõiguse kaitseks. Raieloa vaidlustamise asjas ei ole aga tegemist omandivaidlusega. Samuti ei tulene riigile kui metsaomanikule kohtus kaitstavat õigust metsaseadusest (MS) (sh ei hõlma eraisikuga võrdsustatud kohtusse pöördumise õigust MS § 43 lg 7). Juhul kui Keskkonnaamet oleks vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest keeldunud, ei oleks RMK-l

§ 44

lg-st 4 tulenevat kaebeõigust, vaid sarnaselt Riigikohtu asjas nr 3-20-2402 selgitatuga oleks alust kaebus tagastada, kuna selle lahendamiseks on teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, vt määruse nr 3-20-2402/47 p-d 21–22).

Vaidluse ese puudutab küll RMK ülesandeid (riigimetsa majandamine, MS § 48 lg 1 ja lg 2 p 1), kuid selliseks olukorraks on

-s ette nähtud haldusorgani kaasamine arvamuse andmiseks (

§ 24lg 1 p 2), mitte kolmanda isikuna.

Ka kaasatud haldusorganina saab RMK kaebusele vastuväiteid esitada põhjusel, et metsateatised olid vajalikud tema seadus- ja põhikirjajärgsete ülesannete täitmiseks. Samuti saab ja tuleb enda antud haldusaktide (raielubade) õiguspärasuse kasuks argumenteerida Keskkonnaametil, kes esindab vaidluses samuti riiki. Kolmanda isiku kaasamise eesmärk on kaitsta põhiseaduse § 24 teisest lausest tulenevat igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise 3

§ 20

lg 1 mõttes, tuleb ta kohtumenetlusest kolmanda isikuna kõrvaldada (

§ 21lg 5).

Küll aga tuleb RMK menetlusse kaasata haldusorganina arvamuse andmiseks, kuna vaidluse ese puudutab RMK ülesandeid metsa majandamisel (

§ 24lg 1 p 2).

Kaasatud haldusorganil ei ole õigust esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust (

§ 24lg 2 ja § 180 lg 1).

Seetõttu jätab ringkonnakohus RMK apellatsioonkaebuse

§ 187lg 3 p 6 ja § 190 alusel läbi vaatamata.

11. Kuna RMK-l tulnuks alguses peale osaleda menetluses mitte kolmanda isikuna, vaid kaasatud haldusorganina, ei olnud tal

kohaselt õigust nõuda kaebajalt menetluskulude hüvitamist (

§ 24lg 2 ja 108 lg-d 1 ja 8).

Halduskohtu otsus tuleb selles osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jätta RMK esimese astme kohtu menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. 12. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses esindajakulu väljamõistmist RMK-lt. Kuna lahend tehakse apellatsiooniastmes kaebaja kasuks, tuleb jaatada kaebaja õigust menetluskulude hüvitamisele. RMK ei ole küll asjas pool, kuid see ei välista kaebaja menetluskulude RMK-lt välja mõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist lüngaga seaduses. RMK esitas vastuapellatsioonkaebuse ning tekitas seeläbi kaebajale menetluskulusid. Kuna RMK polnud kolmas isik, ei olnud tal õigust esitada ka vastuapellatsioonkaebust ja see tuli jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud seadusandja tahteks jätta sellises olukorras kaebaja menetluskulusid tema enda kanda. Kaebaja menetluskulude väljamõistmise nõue on käsitatav RMK tekitatud kahju (lihtsustatud korras) hüvitamise nõudena, mida on sarnaselt menetlusosaliste vahelise suhetega mõistlik ja otstarbekas lahendada menetluskulude jaotuse korras. Kui RMK oleks jäänud asjas kolmandaks isikuks, tulnuks kaebaja ja RMK vaheline menetluskulu küsimus samuti otsustada siinset asja lahendaval kohtul. Kõige lähem norm, mis olukorda reguleerib, on sätestatud

§ 108lg-s 4.

Sellest tulenevalt tuleb analoogia alusel kohaldada

§ 108

lg-s 4 sätestatud põhimõtet, et kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud selle esitanud isik. 13. Esindajakulu 1056 eurot (tunnihind 110 eurot) on

§ 109

lg 6 mõistes mõistlik ja põhjendatud, kuid kulu kohta on osaliselt esitamata kuludokumendid, mis tõendaks kulu kandmist või kohustust kanda kulu (

§ 109lg-d 1 ja 11) ja selles osas jääb taotlus rahuldamata.

Nimelt ei nähtu SA Keskkonnaõiguse Keskus 10.04.2023 arvelt nr 21/2023, et kulu oleks kantud haldusasjas nr 3-22-

1. Nõuetekohane arve on esitatud 2,5 tunni õigusabi kohta summas 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot, kokku 330 eurot (SA Keskkonnaõiguse Keskus 09.11.2023 arve nr 54/2023). Kaebaja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb samuti välja mõista RMK-lt. Kokku mõistab ringkonnakohus RMK-lt kaebaja kasuks välja 350 eurot.
2. Lahendit ei tehta vastustaja ega RMK kasuks. Nendel põhjustel jäävad nende võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4