1-23-6392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2023, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasja number 1-23-6392 (kohtuee

§ 25lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva. Kandmisele kuuluva karistuse ärakandmise alguseks loeti isiku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 14.05.

1. Karistus kantud 11.09.
2. Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2023, vabastatud 23.09.
3. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Lennart Valliste KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Lennart Vallistele vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Lennart Valliste karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 22.09.2023 kuni 23.09.2023, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-23-6392
7. Kohaldada Lennart Valliste suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Lennart Valliste kohtusaalist.
8. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt kumb tähtaeg saabub enne.
9. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.11.2022 kell 10.10 (s.o. kohtuotsuse kuulutamise aeg).
10. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Lennart Vallistelt riigituludesse: − osaliselt sundraha 1,5 palga alammääras – 543,75 eurot.
11. Riigi kanda jätta: − osaliselt sundraha 543,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1087,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 45,31 eurot (viimasel kuul tuleb sellisel juhul tasuda 45,34 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav, kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (alates 21.11.2023). Juhul, kui kohtuotsus tõlgitakse, siis võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kohtuotsuse tõlke kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia või tõlke kinnipidamiskohas viibivale süüdistatavale kättetoimetamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
12. peatüki kohaselt. Määruskaebuse menetluskulude osas võib esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud (alates 21.11.2023). SÜÜDISTUS Lennart Valliste isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, olles selle eest karistatud viimati Harju Maakohtu 16.05.
13. a otsusega asjas nr 1-23-3092 tegude eest, mis olid toime pandud 21.04.2023, 09.05.2023 ja 14.05.2023, uuesti 22.09.2023 kella 21.18 paiku aadressil Xxx Tallinn asuvast M OÜ-le kuuluvast M kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis M OÜ-le kuuluva kauba siider Fizz Pirn 4,5% 1 tk maksumusega 4,29 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, kuna teda peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Lennart Valliste toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. MENETLUSE KÄIK 2 1-23-6392 Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, süüdistatav on süüd tunnistanud ja kahetseb toimepandut. Arvestada tuleb tema varasema karistatusega. Prokurör teeb ettepaneku karistada süüdistatavat toimepandu eest KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud, millest läheb maha 1/3 ja eelvangistuses viibitud aeg. Samuti palub prokurör välja mõista sundraha. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil enda süüd, jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Selgitas viimases sõnas, et ta varastas, sest tal polnud kuhugi ööseks minna ja tahtis minna arestimajja, mitte tänaval magada. Tegi seda meelega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Lennart Valliste tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. M OÜ poolt esitatud avaldusega, mille kohaselt 22.09.2023 kella 21.18 ajal Lennart Valliste, kellel oli seljas must jope ja sinised püksid möödus kassaliinist maksmata kaubaga 1 tk Siider Fizz Pirn 4,5% hinnaga 4,29 eurot. Kaup on rikkumata kujul tagastatud M OÜ-le (lk 1). Avaldusele lisatud õigusvastase teo toimepanemise aktist 22.09.2023 kella 21.18 nähtuvalt M XX kauplusest aadressil Xxx Tallinn varastas meesterahvas, kes tuvastati hiljem kui Lennart Valliste, summas 4,29 eurot. Sama isik on 22.19 politseile üle antud (lk 2). Esitatud avaldusega riimuvaid ütlusi on andnud tunnistaja R T, kelle ütlustest nähtuvalt, olles 22.09.2023 tööl M XX kaupluses Xxx Tallinn nägi video analüüsi käigus, kuidas isik siniste pükste ja musta jopega võttis 1 tk Siidri Fizz Pirn 4,5% ning pani selle oma jope alla. Seejärel möödus isik kassalindist maksmata kaubaga kell 21.

1. Kauba väärtus kokku 4,29 eurot. Kaup rikkumata ja tagastati poele. Isik peeti kinni ja anti üle politseile (lk 3-5). 27.09.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, xxx Tallinn asuva kaupluse M valvekaamera salvestusest, nähtuvad samad asjaolud, nimelt 22.09.2023 kell 19.00 ajal siseneb kauplusesse meesterahvas, kes tuvastati hiljem kui Lennart Valliste, tumedate juustega ning kellel on seljas must jope, mille all pikk hall särk, mustad püksid ning valge tallaga mustad jalatsinõud. Kell 19.16 on isik alkoholiosakonnas, võtab müügiriiulilt pudeli alkoholi ning paneb jope põue. Kell 19.18 suundub isik kassasse, lahkub saalist, möödub kassast, jättes alkoholi pudeli eest maksmata. Isik lahkub keskusest. Salvestiselt nähtub isiku kinnipidamine ja konvoeerimine turvaruumi (lk 23-26). Lennart Valliste kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 22.09.2023 kell 22.19 nähtub tema kinnipidamine eelmärgitud kaupluses ning temal seljas olnud riietus – seljas musta värvi jope, jalas tumesinised dressipüksid ning tumedad vabaajajalatsid. (lk 8-11). Eelpool nimetatud tõenditega on kokkulangevad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt läks ta 22.09.2023 M poodi kus võttis ühe purgi siidrit ja panid selle endale jope alla. Seejärel suundus kassade poole, möödus kassadest siidri eest tasumata. Siis tuli tema juurde turvatöötaja ja palus tulla turvaruumi. Turvaruumis andis purgi vabatahtlikult turvatöötajale. Kuriteo pani toime kuna oli alkoholijoobes ja tahtis veel alkoholi juua, kuid raha tal ei olnud. Lennart Valliste ütluste kohaselt tunnistab ta oma tegu, kahetseb (lk 13-15). Asjaolu, et Lennart Valliste oli 22.09.2023 alkoholi joobes kinnitavad nii indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati Lennart Vallistel 22.09.2023 kell 22.44 joove 0,87 mg/l (lk 7), kui ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, mille kohaselt tuvastati Lennart Vallistel mh silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged koordinatsiooni häired ning lisaks tugev alkoholilõhn (lk 7pö). Kohtu hinnangul on ümberlükkamatult tõendatud, et Lennart Valliste võttis 22.09.2023 kella 21.18 riiulitelt M OÜ-le kuuluva kauba ehk siider Fizz Pirn 4,5%, pani selle oma jope alla ning möödus kassadest kauba eest tasumata ning seejärel peeti ta kinni, mis kõik nähtub videosalvestiselt. 3 1-23-6392 Siinkohal on Lennart Valliste videolt ja fotodelt selgelt äratuntav ning just tema kinnipidamine vargusega seoses nähtub ka tunnistaja ütlustest, avaldusest ja tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollist. KVALIFIKATSIOON Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud toode on süüdistatava jaoks võõras vallasasi ehk asjaolu, et asi kuulus M OÜ-le. Kohus leiab, et Lennart Valliste soovis M OÜ valduse asja üle lõpetada ja enda oma kehtestada ilma M OÜ ehk valdaja nõusolekuta järgmistel põhjustel. Kohtu hinnangul, sisenedes kauplusesse ning pannes alkoholi purgi endale jope alla ning möödudes selle tootega kassadest jättes nimetatud toote eest tasumata, tegi süüdistatav kõik, et omaniku valdus murda, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt peeti Lennart Valliste kinni kaupluse turvatöötajate poolt ning varastatud asi tagastati kauplusele rikkumatult. Soovides kauba kaasa võtta, soovis Lennart Valliste ilmselgelt varastatu kas enda tarbeks pöörata või muul viisil realiseerida ehk pöörata selle enda kasuks. Kauba ära tarvitamise soovi on tunnistanud ka Lennart Valliste kahtlustatavana ülekuulamisel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohtu hinnangul esinevad kõik märgitud asjaolud Lennart Valliste suhtes. Enne käesolevas asjas kohtu alla andmist on süüdistatav viimati olnud kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.05.
2. a otsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi, seega vargusekatse toimepanemise eest süstemaatiliselt ning talle mõisteti karistuseks reaalne vangistus. Lennart Valliste vabanes karistuse kandmiselt 11.09.2023 ning juba 22.09.2023 pani ta toime käesoleva kuriteo (katse). Kuivõrd Lennart Valliste on ka enne käesolevat juhtumit toime pannud just kauplustest alkoholi varguseid, saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavale saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Tema enda ütlustest lähtuvalt paneb ta varguseid toime, kuna tema elu on depressiivne ning ta tarvitab liialt palju alkoholi. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Lennart Valliste pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (purgi jope alla panemine, kassadest möödumine ilma kauba eest tasumata; seega võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, sh katsestaadiumisse jäi see tema tahtest olenemata põhjustel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (möödudes maksmata võetud kaubaga kassadest ja jäädes kinni pidamata, jääb kaup temale tarbimiseks või muul moel realiseerimiseks). Veelgi enam Lennart Valliste on kahtlustatavana ülekuulamise selgitanud, et ta oli alkoholijoobes ja tahtis veel alkoholi juua, kuid tal polnud alkoholi ostmiseks raha, mis näitab, et Lennart Valliste läks M kauplusesse ühe kindla eesmärgiga – varastada alkoholi. Kuivõrd süüdistatav ei tasunud kauba eest, sooviski ta seda ebaseaduslikult omandada. Kohus leiab, et Lennart Valliste tegevus vastab eeltoodu põhjal KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisule. Kuivõrd süüdistatava tegevuse lõpetas turvatöötaja poolt tema kinnipidamine, on tema tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 25 lg 2 järgi, mille kohaselt jäi tegevus tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid, tegemist on täisealise ja süüvõimelise meesterahvaga. 4 1-23-6392 KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri teatist (lk 16) ja Harju Maakohtu 16.05.2023. a kohtuotsust nr 1-23-3092 (lk 17-19). Samuti Maksu- ja Tolliameti teatist (lk 20) Lennart Valliste tulude osas. Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kavatsetult ühe varguse katse episoodi toimepanemist, mis on toime pandud süstemaatiliselt, kuid jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Kuriteoga kahju põhjustatud ei ole, kuivõrd kaup on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Varastatud kauba väärtus on 4,29 eurot. Seega jäi kuritegu katsestaadiumisse, mis vähendab olulises määras teosüü suurust, samuti on kaup rikkumata kujul tagastatud, mis vähendab samuti teosüüd. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lennart Valliste teosüü KarS §

25 lg 2 mõistes on väga vähene. Kuigi Lennart Valliste on kahtlustatavana ülekuulamisel ning ka kohtuistungil tunnistanud oma süüd, ei saa kohtu hinnangul seda lugeda siiraks kahetsusavalduseks toimepandu suhtes. Lennart Valliste on korduvalt kohtu all samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu, nagu kohus eelnevalt viitas, on varguste toimepanek muutunud süüdistatavale elustiiliks. Sellele viitab ka pikaajaline ametliku töökoha puudumine ja väga lühikese aja jooksul peale vangistusest vabanemist uue varguse toimepanek. Selliselt ei ole kogumis võimalik kohtul süüdistatava kahetsusavaldust siiraks tahteavalduseks lugeda. Seega ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Lisaks eeltoodule tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Märgitud andmete põhjal vabanes süüdistatav 03.11.2022 4-kuulise vangistuse kandmiselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning 07.11.2022 on ta uuesti süüdi mõistetud KarS §

§ 25

lg 2 järgi (tegu 05.11.2022) ning teda karistati uuesti reaalse vangistusega 4 kuud. Karistuse kandmiselt vabanes Lennart Valliste 03.03.2023 ning juba 21.04.2023 pani ta uuesti toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 16.05.2023.a otsusega. Käesoleva kuriteo pani Lennart Valliste toime 22.09.2023, seejuures vabanes ta eelneva otsusega (Harju Maakohtu 16.05.

1. a otsusega) mõistetud karistuse kandmiselt 11.09.2023, s.t kõigest 11 päeva pärast vabanemist pani ta toime samaliigilise kuriteo. Seega on süüdistatav pannud toime lühikese aja perioodi (2022-2023) jooksul korduvaid varavastaseid kuritegusid. Käesoleva kuriteo on ta toime pannud märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale vangistusest vabanemist. Süüdistatava poolt varastatut iseloomustab ka asjaolu, et tegemist ei ole olmevajaduste täitmisega seotud vargustega (toit), vaid tema sõltuvust toitvate kaupadega (alkohol). Lisaks peab märkima, et Lennart Valliste on 23.09.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et ta joob liialt palju alkoholi, mis on tingitud kõik depressioonist ja sellisest elust, kus tal puudub elukoht. Seega tuleb 5 1-23-6392 kohtul tõdeda, et varguste toimepanek on nagu öeldud süüdistatavale muutunud elustiiliks. Märgitust saab kohus teha järelduse, et isikule ei ole seni mõistetud karistused mingisugustki mõju avaldanud ega ole teda mõjutanud õiguskuulekale teele asuma. Need asjaolud annavad aluse tema teosüü korrigeerimiseks suurema karistuse (süü) poole eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kuivõrd süüdistatav on vargused toime pannud korduvalt, sh olles eelnevalt samalaadsete tegude eest karistatud ning olles toime pannud uue kuriteo 11 päeva pärast vanglast vabanemist, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Eeltoodut arvestades tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale rangem karistus. Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on väga väike, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, on kohane karistada süüdistatavat käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Arvestades süüdistatava senist elukäiku, st varasemat karistatust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ega suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikule elustiiliks, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile, kuivõrd kohus peab tagama ka õiguskorra kaitsmise huvid. Veelgi enam Lennart Valliste suhtes ei ole võimalik kohaldada käitumiskontrolli ka põhjusel, et isikul puudub kindel elukoht ning käitumiskontrollile allutatud isik peab KarS § 75 lg 1 p 1 alusel elama kindlas elukohas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata Lennart Valliste kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.09.2023 kuni 23.09.2023, seega 2 päeva ning reaalselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 3 kuu ja 28 päeva. Lennart Valliste poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke juba eelnevalt viidatud asjaolude tõttu. Esmalt leiab kohus, et varasemalt korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatuna ja sellise intensiivsusega kuritegusid toime pannud isiku puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine proportsionaalne. Samuti tuleb tähele panna, et isikul puudub ametlik töökoht ja sissetulek, tasumisele kuuluvad ka menetluskulud, mis ei veena kohut selles, et isik suudaks mõistetavat rahalist karistust ka täita. Eeltoodust tulenevalt, ei oleks praegusel juhul, süüdistatava rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. TÕKEND Lennart Valliste on kinnipeetud olnud 22.09.2023 kuni 23.09.2023, tõkendit kohtueelses menetluses tema suhtes kohaldatud ei ole. 6 1-23-6392 Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning ta on uue samaliigilise kuriteo pannud toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna Lennart Valliste pani ühe varavastase kuritegu toime lühikese perioodi jooksul pärast vabanemist vanglast, on isik ise enda käitumisega tõestanud, et vabaduses olles jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Märgitu tähendab, et jättes isiku suhtes tõkendi kohaldamata, võib Lennart Valliste panna toime uusi kuritegusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada ka vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse ehk reaalse vangistuse täitmisest. Arvestama peab ka sellega, et Lennart Vallistel puudub kindel elukoht ja ta ööbib erinevates öömajades, mistõttu on raskendatud ka tema suhtes sundtoomise kohaldamine. Lisaks märgib kohus, et Lennart Valliste on oma käitumisega näidanud, et ta hoidub kõrvale kohtumenetlusest - nimelt 14.11.2023 toimunud kohtuistungile Lennart Valliste ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, vahistades Lennart Valliste kohtusaalist. KrMS § 408 lg 5 alusel jõustub vahistamise otsustus koheselt. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt kumb tähtaeg saabub enne. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2023 on selle suuruseks 1087,50 eurot. Kohtu hinnangul esineb Lennart Vallistel erandlikke asjaolusid, mis tingivad temalt väljamõistetava sundraha vähendamise. Lennart Valliste on töötu, ta saab igakuiselt töövõimetuspensioni 450 eurot, igakuiselt on rahalised kohustused kuskil 1250 eurot ning kohus mõistis talle karistuseks reaalse vangistuse. Samas tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetava sundraha hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Kuigi kohtule esitatud süüdistusaktis on asitõendiks märgitud ka 1 DVD plaat, selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
2. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindus KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-st 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 ning §-dest 311-
3. (allkirjastatud digitaalselt) 7 1-23-6392 Kristina Väliste Kohtunik 8