Obsah (5)

§ 436§ 459§ 497§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-9298 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. A.i hagi A. A.i ja J. A.i vastu el

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Viru Maakohtu 14.01.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-09-27159 mõisteti M. A.ilt välja elatis ajavahemikul 01.01.2010-01.04.2010 igakuiselt 2000 krooni (127,82 eurot), edasi kuni A. täisealiseks saamiseni so 01.11.2023.a. igakuiselt 2500 krooni (160 eurot) ja edasi kuni J. täisealiseks saamiseni so kuni 25.01.2025.a. igakuiselt 1250 krooni (80 eurot). 4 18.10.2019.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-13608 rahuldas Viru Maakohus A. ja J. A.i elatise suurendamise nõude ja mõistis M. A.ilt välja alates 04.09.2019.a. igakuiselt 270 eurot ühe lapse kohta (kahele lapsele 540 eurot). 02.03.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-19391 vähendas Viru Maakohus M. A.ilt poegade A. ja J. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistis alates 10.12.2019.a. M. A.ilt elatise 195 eurot kuus iga lapse kohta (kahele kokku 390 eurot).
2. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis taotleb M. A. poegade ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist perioodil 20.01.2023-30.09.2023.a. nullini kuna poeg J. elas sel ajavahemikul koos hagejaga, st kummagi vanema ülalpidamisel oli üks laps – poeg A. O. M. ülalpidamisel ja poeg J. hageja ülalpidamisel.

§ 459

lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

§ 497

kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

1. 02.03.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-19391 on M. A.ilt väljamõistetud elatist vähendatud suuruseni, mis oli alla enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära ja on väiksem ka kehtiva PKS § 101 alusel arvestatavast igakuisest elatisemäärast. Pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul 20.01.2023 –
2. september 2023 elas J. A. hageja juures (hageja esindaja märgib perioodi 20.01.2023-30.09.2023, kuid M. A. ise kinnitas kohtuistungil, et J. elab uuesti ema juures alates 07.-st või
3. septembrist 2023, mis ühtib O. M. väidetega, dtl 62). Pooled vaidlevad selle üle, kes kandis poja ülalpidamiskulu sel perioodil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on seisukohal, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps tema juures on. (vt Riigikohtu 09.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 23.3-23.4) Riigikohus on märkinud ka seda, et lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on 5 lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96 p 13.2 ja p 13.3)

1. O. M. väidab, et kuigi J. elas isas juures, tegi tema J.le kulutusi samamoodi nagu varem, andis kaasa toiduaineid, ostis riideid, tasus kooli kulu, andis sularahas taskuraha. Lisaks eeltoodule käis J. kodus tihti söömas. O. M. konto väljavõttest nähtub, et ta tasus OÜ X J. õppimise tasu 27 eurot igakuiselt (dtl 37-38) Mais, juunis ja juulis 2023 sai O. M. riigilt elatisabi 200 eurot kuus (2 x 100 eurot) (dtl 39). O. M. esitas kohtule kaks maksekorraldust, millelt nähtuvalt tasus Kaup24 tellitud kauba eest (tellimused nr 14506618 61,28 eurot ja tellimus nr 14557693 164,25 eurot) (dtl 40 ja 41) ja soovis esitatuga tõendada oste J.le. Kohus on seisukohal, et esitatud maksekorraldused tõendavad küll teatud kauba tellimist Kaup24st, kuid ei tõenda, et tellimus oli J. tarbeks. O. M. väitel viis J. kodust toiduaineid isa juurde kaasa, samuti käidi koos emaga poes meelepäraseid toiduaineid kaasa ostmas. Selle väite tõenduseks esitas O. M. foto (dtl 42). Fotol on tundmatu meesterahvas/noormees selja tagant, käes Maxima kilekott. Foto järgi ei ole võimalik kohtul tuvastada, kes on fotol, kelle ostetud on toiduained ja kuhu need viiakse. Küll aga kinnitas hageja kohtuistungil, et J. tõi kotiga toiduaineid, millega kohus loeb tõendatuks O. M. väite, et toiduaineid viis J. kodust isa juurde kaasa (dtl 61). M. A.i konto väljavõtte kohaselt on O. M. teinud 22.01.2023 ülekande M. A.ile 100 eurot (dtl 265). Arvestades, et J. asus elama isa juurde 20.01.2023.a, sai ülekanne olla seotud J. ülalpidamisega. Kostjate esindaja väited selle kohta, et andis taskuraha J.le 50 eurot nädalas, on paljasõnalised. Kostjate esindaja pangakonto väljavõttelt ei nähtu regulaarseid rahaülekandeid J. kontole (on mõned ülekanded summades 10-20 eurot), küll aga nähtuvad regulaarsed ülekanded J. kontolt O. M. kontole suuruses 450 -500 eurot iga kuu (dtl 125-255). Samas on näha O. M. kontoväljavõttelt pidevaid sularaha väljavõtmisi, mistõttu eelduslikult anti sellest ka pojale taskuraha. Hageja ei välistanud, et ema andis J.le raha, kuid hageja kätte raha ei antud (dtl 61).
2. Hageja kinnitusel kandis ta perioodil, mil poeg elas tema juures, ülalpidamiskulu vahetult (J. oli hageja ülalpidamisel). Kostjate seaduslik esindaja O. M. leiab, et kuna M. A. ei tööta alates veebruarist 2023, ei olnud tal ka vahendeid, millega poega üleval pidada. Kohus eeltooduga ei nõustu. Vaidlust ei ole küll selles, et alates veebruarist 2023 hageja ei tööta ja ei tööta ametlikult kuni käesoleva ajani, töötuna Töötukassas arvel ei ole, kuid Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt sai M. A. ajavahemikul 01.11.2022-31.10.2023 tulu kokku 24 592,42 eurot (millest palgatulu 14 195,62, 2972,30 eurot töösuhte ülesütlemisel makstav hüvitis, 226,53 eurot tööandja makstud haigushüvitis, 196,21 eurot haigekassa ajutine töövõimetushüvitis, 7101,76 eurot kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga), mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 2049 eurot kuus (dtl 116). Seega oli hagejal piisavalt vahendeid , et katta vaidlusalusel perioodil poja / poegade ülalpidamiskulu. Hageja esitas oma abikaasa T. A.i konto väljavõtte, mille kohaselt on abikaasa kontolt tasutud kommunaalmaksed (XXX eest), samas ei nähtu näiteks Eesti Energiale tasutud elektritarbimise maksete olulist suurenemist sel perioodil kui J. elas hageja juures. Hageja esindaja väitel suurenesid oluliselt hageja pere kulud toidule sel ajavahemikul kui J. elas isa juures. 6 Kohus leiab, et võrreldes O. M. ja T. A.i kontoväljavõttelt nähtuvaid toidupoes tehtud makseid, on hageja perekonna kulud küll suuremad, samas ei saa välistada võimalust, et osa oste teostas O. M. sularahas. Kohtu hinnangul ei saa hageja perekonna toidupoes tehtud suuremaid makseid seostada üheselt J. elamisega isa juures. Esiteks on võimalik nii Selverist kui Maximast peale toiduainete soetada ka muid kaupu, mistõttu ei ole võimelik eristada, kellele millises ulatuses oste tehti. Teiseks on näiteks T. A.i kontoväljavõtte kohaselt 09.11.2022 ja 10.11.2022 kummalgi päeval soetatud Maximast kaupa 30 euro eest, kahel päeval kokku 60 eurot (see on ajal, mil J. veel isa juures ei elanud), sarnased summad on tehtud ka järgnevatel kuudel, so ajal, mil J. elas juba isa juures (dtl 364). Seega on paljasõnalised väited, et hageja perekonna kulud toidule suurenesid ajavahemikus jaanuar 2023-september 2023 oluliselt.
3. Kohus nõustub sellega, et ajal mil laps viibib ühe vanema juures, kannab eelduslikult see vanem lapsega seotud põhivajaduste kulu. Millegagi ei ole tõendatud, et ajal, mil J. viibis isa juures, hageja ülalpidamist ei andnud (põhivajadusi ei katnud) ja seda tegi üksnes O. M.. Kohus möönab, et suuremaid (olulisemaid, hinnalisemaid) oste hageja J.le sel perioodil teinud ei ole, vähemalt ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ega hageja poolt tõendeid esitatud. Küll aga saab hagejapoolse ülalpidamiskuluna (lapse põhivajaduste rahuldamisena) arvestada hageja perekonna kommunaalmakseid ja kulu toidule so põhivajaduste katmist, samas on kohtu hinnangul ka hageja ise kohtuistungil kinnitanud, et kostjate seaduslik esindaja osales ülalpidamisel ka siis kui J. elas hageja juures (tasus kooli kulu, J. tõi toiduaineid). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et perioodil, mil poeg J. elas isa juures, ei kandnud mitte hageja ainuisikuliselt poja ülalpidamiskulu, vaid mõlemad vanemad andsid ülalpidamist vahetult. Seega ei olnud elatise nõue J. ülalpidamiseks, sel ajal, mil poeg elas isa juures (20.01.202307.09.2023), põhjendatud. Samal ajal kandis poja A. ülalpidamiskulu O. M.. A. A. sai 01.11.2023.a täisealiseks. M. A. ei ole kohtu ette toonud ega millegagi tõendanud, et ta osales perioodil 20.01.202307.09.2023.a mingilgi viisil poja A. ülalpidamisel. O. M. sai mai-juuli 2023 elatisabi kahele lapsele kokku 600 eurot (dtl 39), mis tõendab, et M. A. perioodil 20.01.2023-07.09.2023 poja A. ülalpidamiseks elatist ei andnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. A.ilt Viru Maakohtu 02.03.2020.a. tsiviilasjas nr 2-19-19391 otsusega väljamõistetud elatist tuleb perioodil 20.01.2023-07.09.2023.a poja J. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas vähendada nullini ehk perioodil 20.01.202307.09.2023.a. ei pidanud M. A. tasuma J. ülalpidamiseks elatist, kuid muutmata tuleb jätta väljamõistetud elatise suurus poja A. osas, A. ülalpidamiseks pidi M. A. elatist tasuma 02.03.2020.a. kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Kohus selgitab, et alates 08.09.2023 (so ajast, mil J. A. elab uuesti ema juures) pidi M. A. tasuma elatist poegade ülalpidamiseks igakuiselt 195 eurot lapse kohta (kahele lapsele kokku 390 eurot) kuni 01.11.2023.a so kuni poja A. täisealiseks saamiseni ja edasi igakuiselt 195 eurot kuni poja J. täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 7 Vastavalt

§ 164lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8