) § 489¹ lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte 1 õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses oli Türi valla Türi Vallavalitsuse kaudu maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu 800,28 euro nõudes. Võlgnik XX saatis 16.10.2023 e-posti aadressilt x kohtule e-kirja. E-kirja kohaselt ei võimalda võlgniku majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib seda tasuda maksegraafiku alusel. Võlgniku poolt 16.10.2023 kohtule saadetud e-kirja loeb kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab makseettepanekut, kuid soovib võlga tasuda maksegraafiku alusel. Kohus selgitas 16.10.2023 võlgnikule, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. 06.11.2023 tegi kohus avaldajale järelepärimise sooviga täpsustada, kas võlgnik on avaldaja poole pöördunud kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja vastas kohtu järelepärimisele, et võlgnik pöördus nende poole, kuid eraldi maksegraafikut nad võlgnikuga ei sõlmi. Tulenevalt
lg 22 kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 05.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on
§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik
Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus (vt RKTKm tsiviilasjas 3-2-1-74-12, p 8). Kohtul puudub alus kahelda, et e-kirja on saatnud võlgnik. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 488 kohaselt võib võlgnik kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või 2 hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. Kohtule 12.12.2023 avalduse esitamise hetkeks ei olnud Türi vald (Vallavalitsuse kaudu) kohtule nõuetekohast hagiavaldust kohtule esitanud ja kohus ei olnud otsustanud asja menetlusse võtmise üle. 5. Võlgnik on
Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu võlgniku poolt esitatud vastuväite tagasivõtmise maksekäsu kiirmenetluses. 6.
lg 1 järgi kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Kui asi on antud üle teisele kohtule, teeb maksekäsu see kohus. Kohus selgitab, et kuivõrd kostja võttis vastuväite tagasi, siis loeb kohus, et vastuväidet ei ole õigeaegselt esitatud ja on alus maksekäsu määruse tegemiseks
7. Kohus selgitab mh, et hagi menetlev kohus on ise pädev tegema maksekäsu määrust, st asja uuesti üleandmine Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale ei ole vajalik. Nimetatut on selgitatud ka
kommenteeritud väljaandes
8. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et avaldaja palus mõista võlgnikult välja sotsiaalkorteri kasutamise ja tekitatud kahju eest esitatud arved (2021 esitatud arve nr q ja 2022 esitatud arved nr w, r) kogusummas 800,28 eurot. 9.
kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 10. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas maksekäsku ning kohustab XXi tasuma Türi vallale (Vallavalitsuse kaudu) võlgnevuse summas 800,28 eurot, riigilõivu summas 65 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot. 11.
lg 6 kohaselt toimetatakse maksekäsk võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat. 12.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kohus selgitab, et see ei takista menetlusosalisi sõlmimast omavahel või täitemenetluse raames kokkulepet võla tasumiseks graafiku alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.