2-23-9154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-9154 Tsiviilasi I S hagi R S vastu a

) § 413 lg 4 keelab abieluasjas tagaseljaotsuse tegemise. Samas võib

§ 414

lg 1 teise lausel kohaselt abieluasja lahendada sisuliselt ka ühe poole kohtuistungilt puudumisel, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. 13.

§ 346

lg 2 järgi tuleb abieluasjas mõlemad pooled siiski isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja ei ole teatanud, et tal on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Asjaolude pinnalt võib järeldada, et tal mõjuvat põhjust ilmumata jäämiseks ei ole. 14.

§ 346

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

1. Kohtu hinnangul ei aita trahvimine antud juhul kaasa asja lahendamisele, sest kui isikut ei ole võimalik kätte saada, ei ole võimalik ka tema suhtes tulemuslikult täitemenetlust läbi viia ning sel puuduks tema suhtes tsiviilkohtumenetluses korralekutsuv mõju. Sundtoomise kohaldamiseks peab kohtule olema teada isiku viibimiskoht. Antud juhul võib küll telefoni automaatvastaja pinnalt aeg-ajalt järeldada, et isik viibib Eestis, kuid viibimise kestus ei ole ennustatav ega isiku täpne viibimiskoht teada, mille tõttu jääks sundtoomine suure tõenäosusega tulemuseta.
2. Kohtu hinnangul peab hagejal olema võimalik lõpetada abielu, kui abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi enam abielus olla. Hagejale ei ole õige keelata õiguskaitset olukorras, kus ei hageja ega kohtu mõistikud pingutused kostja ärakuulamiseks ei ole tulemust andnud. Asjas tehtud toimingute pinnalt ei ole usutav, et kostja menetlusest ei tea. Ta ei ole kasutanud võimalust lahutamisele vastu vaielda või selle kohta kohtule oma seisukohta avaldada. Asjas ei ole andmeid, et kostja püüaks suhteid hagejaga säilitada või temaga leppida. Kostja ema sõnul arvab kostja, et abielu on juba lahutatud või et lahutamiseks ei ole tema osalemine menetluses vajalik. Seega on kohus seisukohal, et asjas on põhjendatud teha sisuline lahend, mitte jätta hagi läbi vaatamata.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.
4. Hageja soovib abielu lahutada, tema sõnul on poolte abielulised suhted lõppenud 2‒3 aastat tagasi. Poolte ühisest kodust on kostja lahkunud. Kinnistusraamatust nähtuvalt on poolte viimane ühine elukoht hageja ja teise meesterahva kaasomandis. Hagejal on kostjaga ühenduse saamine olnud raskendatud. Kostja arvab, et abielu on juba lahutatud. Sellest saab järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus eeldada, et kooselu võiks taastada. Poolte suhted on lõppenud, nad ei ole tülis, mistõttu ei ole nende lepitamine asjakohane. Kohus järeldab eelnevast, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada.
5. Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. 3

§ 173lg 1 ja 4).

21.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

22. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 4