Obsah (4)

§ 68§ 84§ 90§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-5103

) § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning PankrS § 119 lg 1 alusel ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade ühisvara hulgas. Kinnisasjade omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja 2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi tekkimise eelduseks õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 järgi võivad abikaasad teha varaga tehinguid üksnes ühiselt. Kuna kohus tunnistab abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks, ei olnud kostjal 1 õigust kinnisomandite omandiõigust osaühingule üle anda. Seega ei ole kehtivat asjaõiguslepingut, mille alusel kostja 2 omandiõigus oleks võinud tekkida. Osaühing ei saa kinnisomandeid omandada ka AÕS § 65 lg 3 alusel kinnistusraamatu kandele tuginedes, kuna osaühing ei ole heauskne kolmas isik. Kostja 1 on osaühingu ainuke juhatuse liige. Kinnistud on järelikult jätkuvalt ühisvara hulgas, kolmanda isiku omandiõigust ei ole tekkinud. Kohus ei saa samas tunnistada kehtetuks 19.01.2016 sõlmitud kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingut ja asjaõiguslepinguid. Kuivõrd osaühing ei ole kinnistuid omandanud, ei ole hagejal õiguslikku huvi nende lepingute kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on kostjate vahelise õigussuhtega. Kohus jättis selles osas hagi rahuldamata. Kuna hagejal ei ole sisulist huvi konkreetsete kinnistute pankrotivarasse jätmiseks, jagas kohus ühisvara vastuhagis taotletud viisil. Kostja 1 omandisse jääb kinnisvara väärtuses 231 416 eurot ja võlgniku omandisse väärtuses 19 783,57 eurot. Kohus jättis kostja 1 ainukohustuseks ka Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingutest tekkinud rahalised kohustused, mis hageja kinnitusel on 18 836,50 eurot. Kui Swedbank AS saab nõude osaliselt rahuldatud pankrotimenetluses, tekib kostjal 1 kohustus see summa hüvitada. Jagatava ühisvara väärtuseks koos kohustustega on 232 363,07 eurot, s.o 116 181,54 eurot kummalegi abikaasale. Kohus mõistis kostjalt 1 ühisvara jagamisel võlgniku kasuks välja hüvitise 96 397,96 eurot ning määras hüvitise maksmise tähtajaks kostja taotletud 90 päeva. Kuna pankrotimenetluses ei ole võimalik tekitada olukorda, kus kostja hüvitist ei maksa ja ühisvara jääb seetõttu jagamata, määras kohus ka alternatiivse ühisvara jagamise korra. Kuna hageja on taotlenud tahteavalduse asendamist, märkis kohus seda otsuse resolutsioonis. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult

§ 68

lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (RKTKm 3-2-1-65-10, p 20). Kohtulahend asendab tahteavaldust, mida kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kuivõrd kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja 2, on hagejal õigus nõuda kande parandamist ja kostjalt 2 kande parandamise nõusoleku asendamist AÕS § 65 lg 1,

§ 68

lg 5 alusel ning kostja 1 tahteavalduse asendamist

§ 68lg 5 alusel. Hageja õigust on ebaõige omanikukandega rikutud. Kuna haldur saab Pankr

S § 122 lg 1 esimese lause kohaselt nõuda ainult võlgniku osa ühisomandist, saab hageja saab nõuda kande parandamise nõusolekut nende kinnistute kohta, mis jäävad ühisvara jagamisel pankrotivara hulka. Kostja 1 lahusvara 5 hulka jäävate kinnistute puhul ei ole hageja õiguseid rikutud ja selles osas hagejal nõudeõigus puudub. Kostja 1 ei ole kostja 2 vastu kande parandamise nõuet esitanud. Kohus sidus kande parandamise nõuded hüvitise maksmisega. Kohus on rahuldanud hageja kolmest nõudest kaks (vara tagasivõitmine ja kannete tegemine) ning selles osas jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostjate kanda. Ühisvara jagamise nõude rahuldas kohus osaliselt (ühisvara jagati kostja 1 soovitud viisil) ja need kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seega 83% (5/6) hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja 1 kanda. Kostja 2 vastu on suunatud ainult kinnistusraamatu kannete parandamise nõue, seega vastutab kostja 2 hageja menetluskulude eest kostjaga 1 solidaarselt 33% ulatuses. Kostjal 1 tuleb üksi hagejale hüvitada 50% hageja menetluskuludest. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis vastavalt määratud jaotusele kostjatelt hageja ja riigi kasuks välja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Kobela Property esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2022 otsuse tühistamist osas, millega on kohustatud OÜ-d Kobela Property nõusolekute andmiseks ja/või milles on kohtulahend määratud asendama OÜ Kobela Property tahteavaldusi (resolutsiooni p-d 4, 5, 6, 8 ja 9). Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellandil olukorras, kus 19.01.2016 sõlmitud kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud ja asjaõiguslepingud kostjate vahel jäävad kehtima, jätkuvalt õiguslik alus kinnistute omandi osas ning kinnistusraamatu kanded on õiged. Seetõttu ei olnud kohus õigustatud kohustama apellanti andma nõusolekud enda omanikukande kinnistusraamatust kustutamiseks. Seda saaks teha vaid olukorras, kus kohus tunnistaks kehtetuks ka kinnisomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud ja asjaõiguslepingud. Ühelt poolt ütleb kohus, et apellandi omandil on õiguslik alus, samas on kohtuotsuse resolutsiooniga kohustatud apellanti andma omand ära ning asendatud tema nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. See on vastuoluline, sest hagi on jäetud apellandi vastu rahuldamata, aga sisuliselt justkui rahuldatud. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, pidanuks ka menetluskulud jätma hageja kanda.
3. M. Antsi (pankrotis) pankrotihaldur T. Kalaus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus öelnud, et apellandil oleks õiguslik alus kinnistute omandile. Vastustaja nõustub kohtu põhjendustega, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks on mh see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud, kostjal 1 ei olnud võimalik ühisvara käsutada ja seega ei ole kostja 1 ka kehtiva asjaõiguslepingu alusel apellandile esemeid üle andnud. Võlaõiguslik leping kostjate vahel jäi kehtima, kuid nende vahel sõlmitud asjaõigusleping on tühine. Kinnistud on kinnistusraamatus apellandi nimel. Seega kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Vastustaja on taotlenud kinnistusraamatu kannete tarbeks tahteavalduste asendamist, mistõttu on kohus õigesti kohustanud apellanti tahteavaldused andma. Menetluskulud oleks tulnud jätta tervikuna kostjate kanda. Samas kohus ei ole ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ja on põhjendanud kulude jaotust piisavalt. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on apellatsioonkaebuse esitanud OÜ Kobela Property ning ta on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4, 5, 6, 8 ja 9, s.o osas, millega on kohustatud OÜ-t Kobela Property nõusolekute andmiseks ja milles on kohtuotsus määratud asendama OÜ Kobela Property tahteavaldusi. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust nimetatud osas.
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
6. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust tunnistada kehtetuks M. Antsi ja E. Antsi vahel 19.01.2016 sõlmitud abieluvaraleping (kohtuotsuse resolutsiooni p 1). Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes tuvastanud, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise üheks õiguslikuks tagajärjeks on

§ 84

lg 1 esimese lause,

§ 90lg 1 kolmanda lause ning Pankr

S § 119 lg 1 alusel ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade ühisvara hulgas. Maakohus tuvastanud mh ka selle, et kehtetu on ka M. Antsi ja E. Antsi vahel sõlmitud asjaõiguslepingud kinnisasjade omandiõiguste üleminekuks. Ka nende maakohtu tuvastatud asjaoludega on OÜ Kobela Property nõustunud. 11. PKS § 29 lg 1 järgi võivad abikaasad teha varaga tehinguid üksnes ühiselt.

§ 114

lg 1 kohaselt kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Antud juhul M. Antsi nõusolek kinnisasjade OÜ-le Kobela Property üleandmiseks puudus ning nõusoleku olemasolule ei ole tuginenud OÜ Kobela Property ka apellatsioonkaebuses. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et M. Antsi oleks E. Antsi käsutuse hiljem heaks kiitnud (

§ 114lg 2).

Kuna maakohus tunnistas abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks ning abieluvaralepinguga jagatud vara oli endiselt M. Antsi ja E. Antsi ühisvara hulgas, siis ei olnud E. Antsil õigust vaidlusaluste kinnisasjade omandiõigust OÜ-le Kobela Property üle anda. Seega oli E. Antsi poolt ühisvara käsutus

§ 114alusel kehtetu.

Eelnevast järelduvalt on maakohus õigesti leidnud, et OÜ Kobela Property ei saanud vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks, kuna puudusid kehtivad asjaõiguslepingud ning välistatud on heauskne omandamine. Ülalmärgitust tulenevalt on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt OÜ Kobela Property omandas kinnisasjad kehtivate asjaõiguslepingute alusel. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi tekkimise eelduseks kehtiv asjaõigusleping ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuivõrd praegusel juhul kehtivad asjaõiguslepingud puuduvad, on kinnistusraamatu kanded ebaõiged ning puudub aluse maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 8 ja 9 tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib lisaks eelnevale, et kuigi maakohus jättis kohtuotsuse resolutsiooni pga 2 rahuldamata hageja nõude E. Antsi ja OÜ Kobela Property vahel 19.01.2016 sõlmitud kinnistute ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks, on maakohus kohtuotsuse põhjendustes õigesti tuvastanud, et OÜ Kobela Property ei ole saanud kehtivate asjaõiguslepingute puudumise tõttu vaidlusaluste kinnistute omanikuks. 7

1. Maakohus on menetluskulude jaotusele kohaldanud TsMS § 163 lg-t 1 ja jätnud menetluskulud osaliselt hageja kanda ning seda ka igakülgselt otsuse p-s 10 põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes esitatud väide, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda, on põhjendamata.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ Kobela Property kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on M. Antsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause menetluskulude (õigusabikulud) suuruseks ringkonnakohtus kokku 333,33 eurot (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungil osalemine). Ringkonnakohus leiab, et pankrotihalduri lepingulise esindaja kulude suurus on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see kuulub OÜ-lt Kobela Property väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Riigikohtu 06.12.2023 otsusega RESOLUTSIOON
3. Tühistada nii Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a kui ka Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5103 osaliselt. Tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–9, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kinnisasjade ja korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks, jagas ühisvara, kohustades seejuures OÜ-d Kobela Property andma ühisvara jagamiseks vajalikke tahteavaldusi, ning määras kindlaks otsuse täitmise korra ja jaotas menetluskulud. Tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ta jättis maakohtu otsuse eeltoodud osas muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8. Rahuldada OÜ Kobela Property kassatsioonkaebus. 8