Samas palus avaldaja kaasata menetlusse puudutatud isikutele kuulunud korteriomandi (registriosa nr XXX) uued omanikud A. L.´i (isikukood XXX) ja A.-F. I. (isikukood XXX) käesolevas tsiviilasjas avaldaja kantud menetluskulude saamiseks. Puudutatud isik S. T. vaidles taotlusele vastu. S. T. leides, et teisi puudatud isikuid ei ole võimalik kaasata menetluskulude menetluseks, kuna KrtS § 43 lg 2, VÕS § 142 mõttes ei teki käendussuhet menetluskulude osas. Lisaks ei ole tema avaldaja nõuet rahuldanud, kuna raha kandis avaldajale notar korteriomandi omandajate rahast ja seetõttu on tegemist sooritusega, mis ei eelda, et mingi kohustuse on täitnud puudutatud isik. S. T. on seisukohal, et avaldaja nõue on tõendamata, ebaselge ja seega ei ole avaldajal nõuet. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, avaldaja kulud on põhjendamatud (vastus 16.11.203). J. U. vaidles taotlusele vastu ja palus jätta kulud avaldaja kanda (16.11.23 vastus). Ta ei ole väitnud, et ta oleks avaldaja nõude rahuldanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt kohaldab kohus analoogiat.
lg 2 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.
Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks 4
Avalduse läbi vaatamata jätmine, osaline menetluse lõpetamine
lg 1 p 3 alusel jätab kohus hagi (avalduse) läbi vaatamata, kui hagi (avaldus) on võetud tagasi.
lg 1 alusel on hagejal (avaldajal) õigus avaldus tagasi võtta eelmenetluses vastaspoole nõusolekuta.
lg 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 1 järgi võib hageja (avaldaja) võib hagist (avaldusest) loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja (avaldaja) on hagist loobunud. Asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, kuivõrd J. U.ile on kohus korduvalt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega seoses seadusliku takistusega. Seega on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta, milleks pole vaja S. T.i ja J. U.i nõusolekut. Avaldaja loobus osaliselt ka viivisenõude jäägi nõudest seisuga 14.08.2023 100,41 €. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 3, § 424 lg 1, § 425 lg 1, 428 lg 1 p 3, 429 lg 1, § 477 lg 1 lõpetab kohus menetluse avaldaja nõudes S. T.i ja J. U.i vastu solidaarselt 14.08.23 seisuga viivise nõudes 100,41 € ja ülejäänud osas tuleb avaldus jätta J. U.i ja S. T.i vastu läbi vaatamata. Taotluse lahendamine isikute kaasamiseks Kohus leiab, et avaldaja taotlus puudutatud isikute A. L.’i (isikukood XXX) ja A.-F. I. (isik) kaasamiseks ei ole põhjendatud. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse S. T.i ja J. U.i vastu korteriomandist tulenevate kulude ja viivise nõudes, millele viimased vaidlesid vastu aegumise, põhjendatuse ja tõendamatuse põhjendustel. KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei ole avaldajal nõuet enam S. T.i ja J. U.i vastu. Kohtumenetluses kehtib põhimõte, et menetluskulud jaotakse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud ei ole aga need kulud, mis oleks materiaalõigusliku sisuga kulud, mille hüvitamiseks on võimalik 5
Seega ei ole võimalik neid menetlusse kaasata täiendavate puudutatud isikutena
lg 2, § 208
Seega jääb avaldaja taotlus puudutatud isikute kaasamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi, lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. Käesoleval juhul nähtub avaldaja esitatud tõendist (konto väljavõte lisa, dtl 747), et S. T. ja J. U. ei ole avaldaja nõuet rahuldanud. Samas ei ole vaidlust selles, et S. T. tasus osa võlast. Kohus märgib vaid seda, et J. U.i väited, et ta ei ole saanud märgitud korteriomandit kasutada, ei ole põhjenduseks, miks ta ei vastuta korteriomanikuna võla ja viivise eest. Samas ei ole kohus lahendanud küsimust nõude aegumisest ja nõude enda põhjendatusest ja tõendatusest. Käesolev lahend avalduse läbi vaatamata jätmise (nõue rahuldatud enamas ulatuses) ja osaliselt menetlus lõpetamise kohta on tehtud kohtu hinnangul nii avaldaja kui ka S. T.i ja J. U.i huvides. Arvestades seda, et S. T. ja J. U. on avaldusele vastu vaielnud, osaliselt on S. T. rahuldanud nõuet, avaldaja nõue on tegelikult rahuldatud, osaliselt on sellest loobutud, siis jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud
ja 2 lause järgi iga menetlusosalise enda kanda. Vastuväite lahendamine Kuna asjas on menetlus lõppenud ja osaliselt on avaldus jäänud läbi vaatamata, siis jätab kohus S. T.i 09.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele avaldajale tähtaja korduvaks pikendamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.