KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2873 Haldusasi X taotlus riigi õigusa

) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses).

1. Tallinna Ringkonnakohus on 20.12.2019 määruses asjas nr 3-19-2319 selgitanud VRKS § 10 lg 2 punktis 9 sätestatud õigust riigi õigusabile. Määruses leiti järgmist: „
2. Ringkonnakohus nõustub Eesti Advokatuuri seisukohaga, et alates 01.05.2016 kehtiva VRKS § 10 lg 2 p-st 9 nähtuvalt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada riigi õigusabi üksnes tema esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4

lg 3 p 5), kuid mitte esindamiseks haldusmenetluses (

§ 4lg 3 p 6).

Arvestades VRKS § 10 lg 2 muudatused ette näinud seaduseelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 81 SE) seletuskirjas (lk 12) sätestatut, on ilmne, et kuni 30.04.2016 kehtinud VRKS § 10 lg 2 p 4, mille kohaselt oli taotlejal õigus riigi poolt tagatud õigusabile

-s sätestatud korras (st ilma täiendavate kitsendusteta), muutmise eesmärk oli piirata taotleja õigust riigi õigusabi saamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses. Tegemist on erinormiga nii VRKS § 10 lg 1 kui ka riigi õigusabi seaduse suhtes. Seisukohta, et VRKS § 10 lg 2 p 9 kujutab endast riigi õigusabi andmise piirangut, kinnitavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2017 määrus nr 3-17-1361 (p-d 5-6) ning Tartu Ringkonnakohtu 27.07.2018 määrus nr 3-18-1426 (p 5) ja 08.08.2018 määrus nr 3-181338 (p 5), mis puudutasid küll rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise menetlusi. 5. Viidatud määrusest tuleb juhinduda ka käesolevas asjas. Riigi õigusabi taotlusest ja A. Matvejevi selgitusest nähtub, et taotlejale pole käesoleval ajal tehtud VRKS alusel otsust, mida halduskohtumenetluses vaidlustada. Taotleja soovib abi kohtuvälises menetluses Politseija Piirivalveametis. Selleks riigi õigusabi andmist VRKS § 10 lg 2 punkt 9 ette ei näe. Kui lähtuda asjaolust, et taotleja ei ole hetkel rahvusvahelise kaitse taotleja, siis märgib kohus täiendavalt, et täidetud pole ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 66 lg-s 1 toodud tingimused1 välismaalasele riigi õigusabi andmiseks. Lisaks puudub alus arvata, et taotleja poleks ise võimeline kaitsma oma õigusi (

§ 7

lg 1 punkt 1) nagu kõik teised PPA-s (korduvalt) rahvusvahelist kaitset taotlevad välismaalased. Taotleja ei vaja advokaati selleks, et PPA-sse pöörduda ning enda uusi tõendeid ja asjaolusid esitleda. Kui PPA tõesti on keeldunud taotlust vastu võtmast, siis on võimalus esitada taotlus uuesti, kuid see ei eelda advokaadi abi. Vajadusel võib korduva taotluse edastada postiga (sh e-postiga), mis välistab selle, et mõni PPA ametnik omavoliliselt keeldub taotluse vastuvõtmisest. Seega jääb taotlus rahuldamata. 6. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 1 Välismaalasel on õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu või väljasaatmisega seotud otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks. 2