Obsah (8)

§ 1002§ 137§ 9§ 29§ 2§ 108§ 23§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 19.detsember 2023, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-14095 Tsiviilasi M. L.i avaldus E. Y. pärandvara pankroti väljakuu

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. E. Y. pärandvarale võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
3. Rahuldada ajutise halduri Svetlana Pildeni tasutaotlus. Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 690 eurot. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD
4. M. L. esitas e-kirjaga Viru Maakohtule avalduse E. Y. (isikukood XXX, surnud XXX.a.) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
5. 11.10.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so korrektse, põhistatud ja allkirjastatud pankrotiavalduse esitamiseks; nõude aluseks olevate dokumentaalsete tõendite esitamiseks; riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks.
6. Avaldaja esindaja kõrvaldas puudused 20.10.
7. Jõhvi notar Ülle Mesi väljastas 12.10.2023 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitegevuse raamatu registri number 2187), mille kohaselt võlgniku seadusjärgseks pärijaks M. L.. Pärandaja oli perekonnaseisult lahutatud. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova koostas võlgniku pärandvara inventuuri ning esitas selle pärijatele. Inventuuri kokkuvõtte kohaselt moodustab E. Y. vara väärtus 6305,99 eurot, samas on tal täitmata kohustusi kokku 15 071,33 euro ulatuses. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
8. Viru Maakohtu 02.11.2023 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohus nimetas ajutiseks halduriks pankrotihaldur Svetlana Pildeni.
9. Ajutine haldur esitas 04.12.2023 kohtule aruande, milles märkis järgmist: Andmed võlgniku vara kohta: Enne surma elas pärandaja aadressil XXX, koos oma endise abikaasaga (Lisa 1: Pärija vastused). Viimasel ajal pärandaja ei töötanud, ning tema sissetulekut moodustasid töövõimetoetused summas 400-500 eurot kuus (Lisa 2: Maksuandmed). 2 I. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta VARA: Kinnistud: Ajutise pankrotimenetluse algatamise seisuga kuulub pärandajale 1/2 kaasomandist korterist, asukohaga XXX, pindalaga 39,80 m2, registriosa nr. XXX (Lisa 3). Pärandaja on kantud korteriomandi ainuomanikuna. Haldurile esitatud dokumentide põhjal soetati korteriomand vallasasjana 07.09.1997, so. O. J.’ga abielu ajal. Kuigi korteriomandi kinnistamine toimus pärast abielulahutust, tuleb Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-115-06, p.13, RKTKo 3-2-123-09, p 10 jne) kohaselt käsitleda korteriomandit ühisvarana, sest kui vallasasjast korter oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata sellele, kui korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Pärija hinnangul on vara väärtus 12 000 eurot, mis tähendab, et pärandvarasse kuluva osa orienteeruvaks väärtuseks on 6000 eurot. Oksjonikeskuses pakutud analoogsete korterite hind jääb samuti antud hinnavahemikusse.1 Kaasomanik on huvitatud osa väljaostmisest, hinnaga 6000 eurot. Pankrotivaraks oleva korteriomandi osa müük enampakkumisel eeldab aga eelnevat ebaõige kande parandamist kinnistusraamatus, mis on omakorda aeganõudev ja kulukas protsess. Notariga Ü. M. nõu pidades on selgunud, et antud juhul oleks võimalik vältida kohtumenetluse kulusid sellisel moel, et kaasaomandi osa müük teisele kaasomanikule toimub notariaalse ühisomandi lõpetamise kaudu. Sel juhul tasub teine kaasomanik hüvitise pankrotivarasse notari ametikonto kaudu. Ajutise halduri seisukohalt on kirjeldatud lahendus, so vara müük enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil

§ 137alusle, võlausaldajatele soodsam nii aja kui ka kulude poolest.

Pakutud ostuhind ehk hüvitis 6000 eurot on õiglane, võttes arvesse Jõhvi linna müügis olevate või olnud korterite hindu. Raha ja väärtpaberid: Pärandaja nimele on avatud konto Swedbank AS-s, mille jääk on 297,63 eurot (Lisa 4). Pärandajale kuulub III samba Swedbank V60 Pensionifondi 1,2312 osakut, hetkeväärtusega 8,40 eurot (Lisa 5). 1 https://www.oksjonikeskus.ee/?page=1&onpage=10&status=&sort=&offers=&aktiiv_from=&advsearch=0& msona=Jõhvi&kategooria=Korter&tubadearv=&maakond=&linn_vald=%&varaliik=&offers=&minhind=&ma xhind=&korraldaja= 3 Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub pärandajal kehtiv seoses äriühingutega. Sõidukid: Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu realiseeritav vara ei ole tuvastatud. KOHUSTUSED Ajutise halduri poolt on tuvastatud järgmised kohustused: Võlausaldajad Nõude suurus, EUR Alus PlusPlus Capital AS 2671,39 Coop Pank AS-ga 2021 sõlmitud väikelaen Bondora AS 1686,84 2-22-117650 OK Incure OÜ 849,32 2-23-105132 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 9220,13 2018-2019 raamlaenulepingud, jooksvalt võetud laenud, 2019 järelmaksuleping summas 111.84 eurot. Aktiva Finance Group OÜ 1618,61 vastus puudub /võlatunnistus/ PärS § 142 sätestatud matuse- ja inventuurikulud Pärija kulud 1209,00 Kokku 17 255,29 Täitemenetlused peatatud, võivad lisanduda täitemenetluse kulud. Muid kohustusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud pärandvara, hinnangulises väärtuses 6306,03 eurot ning rahalisi kohustusi vähemalt kokku 17 255,29 eurot. I. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Eespooltoodud andmete alusel on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. 4 Makseraskused on ilmnenud juba 2019 aastal, mil pärandaja ei suutnud täita oma laenukohustusi nõuetekohaselt ning võtnud uusi laene. Pärandaja arveldusarve väljavõttest nähtub, et võetud laenud olid suuremas osas kasutatud jooksvate laenukohustuste täitmiseks. Haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teod. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. 7. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pärandvara pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 punkti 122 on kohaselt hagita asjad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lõike 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Arvestades asjaolu, et pärandvaras olevate kohustuste väärtus ületab pärandvarasse kuuluva vara väärtust, ei piisa pärandvarast kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik võlgniku kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb E. Y. pärandvara pankrot välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt 5 leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Maakohus on seisukohal, et pärandvara on maksujõuetu 10. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks E. Y. pärandvara pankrotihalduriks. 11. Vastavalt

§ 23

lg 2 ajutise pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur Svetlana Pilden nimetati E. Y. pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks vastavalt Viru Maakohtu määrusele alates 02.11.2023.a. Ajutise pankrotihalduri tegevusest moodustas suure osa võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine, järelpäringute tegemine, informatsiooni kogumine ning ajutise halduri aruande koostamine. Ajutine haldur on läbiviinud vajalikud toimingud vastavalt Pankrotiseaduse § 22 lg 2 ning vastavalt § 22 lg 5 esitanud kohtule kirjaliku aruande. 1.3. Võlgniku ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 690 (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 690 eurot (koos käibemaksuga) eurot. Halduri tasu tuleb välja mõista pärandvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 6