Obsah (10)

§ 162§ 174§ 637§ 405§ 657§ 654§ 477§ 175§ 178§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2137

) § 444 lg-st 2 ja § 405 lg-st 5 tulenevalt lihtmenetluse lihtsustusi. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

1. Maakohus luges tõendite alusel tuvastatuks järgnevad asjaolud: - - - - - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud korteri kindlustusleping nr 525690-11-1 (kindlustuspoliis nr 11/525690), mille alusel on kostja poolt kindlustatud korter asukohaga XXX. Kindlustuskaitseks on koguriskikindlustus ning omavastutuse summaks on kokku lepitud 190 eurot. Kindlustuslepingu osas kehtivad kostja üldised lepingutingimused nr 1/2020 ja kostja kodukindlustuse tingimused nr 1/
2. Korteris on toimunud kahjujuhtum, s.o torustiku lekke tagajärjel sattus vesi vannitoast parketi alla, mille tagajärjel on saanud kahjustada korteri siseviimistlus (s.o põranda parkett), mille kohta esitati hageja poolt kostjale 25.08.2022 vastav teatis. Kostja valitud isiku poolt (VS Trade OÜ) teostati korteri põranda väline vaatlus, mille põhjal esitas VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumise korteris tekkinud kahjude kõrvaldamiseks summas 1422,63 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see parketi vahetust esikus, s.o mahuga 8,1 m
3. VS Trade OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise nr 364/1/2022 kohaselt on nii esiku kui elutoa parketi vahetuse kuluks kokku 4108,56 eurot. Kostja poolt on 07.09.2022 tehtud maksmisotsus nr 2/2022026949, mille kohaselt otsustas kostja hüvitada hagejale kahju summas 805,84 eurot (so ettemaks 70% VS Trade OÜ hinnapakkumisest – omavastutus 190 eurot). Kostja 15.09.2022 vastuses selgitas kostja, et kostja ei ole nõus hagejale kahju hüvitama osas, mis puudutab elutoa põranda parketi vahetust (s.o 23,7 m2 ulatuses). 4 2-23-2137 - Poolte vahel on toimunud lepitusmenetlus kindlustuse lepitusorgani vahendusel, mis on 06.12.2022 lõppenud edutuse tõttu. Kostja otsustas 12.01.2023 hüvitada hagejale kahjust lisaks 426,79 eurot, s.o algsest maksmisotsusest maha arvestatud 30% osa.
4. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, millises ulatuses tuleb hagejale tekkinud kahju hüvitada, st selles, kas korteris tuleb kindlustushüvitise arvelt vahetada vaid esiku põrand (8,1 m2) või esiku ja elutoa põrand tervikuna (kokku 31,8 m2). Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 2685,93 eurot. Hageja nõue kostja vastu põhineb väitel, et kostja on tekitanud hagejale kahju pooltevahelise kindlustuslepingu rikkumisega.
5. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et lisaks talle hüvitatud korteri esiku parketi kahjustusele sai kahjustada ka elutoa parkett. Hageja väidab ekslikult, justkui tuleks lähtuda eeldusest, et kahjustatud on ka elutoa põrand. Kehtivad seadused ei võimalda kahju hüvitamise nõuet rahuldada hageja paljasõnaliste arvamuste või eelduste alusel. Kostja ei pea tõendama hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellele vaatamata on kostja selgitanud, et VS Trade OÜ teostas korteri ülevaatuse 29.08.2022 ning tuvastas, et kahjustatud esiku parketi osa suurus on alla 0,2 m2, st kahjustatud on üksnes vannitoa ukse ees asuv parketi osa. Asjakohaste tõendite puudumisel puudub igasugune alus eeldada, et korteri elutoa parkett on veeavarii tagajärjel kahjustatud.
6. Hageja on korteri elutoa parketi väljavahetamise soovi põhjendanud ka väitega, et kostjal tuleb hagejale hüvitada kahjud, mis on vajalikud korteri põranda viimiseks kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda. Maakohus ei nõustunud hagejaga, nagu tähendaks esiku parketi vahetamisel üleminekuliistu kasutamise vajadus seda, et hagejale kahju hüvitamiseks tuleks n-ö ühtse põranda visuaalsuse saavutamiseks välja vahetada ka elutoa parkett. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg-s 1 on sätestatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju hüvitamine ei tähenda aga seda, et hageja soovitud visuaalse mulje saavutamiseks ja ainuüksi ühe lisanduva liiteliistu tõttu tuleks välja vahetada ka kogu kahjustamata elutoa parkett. Maakohus luges kostja esitatud tõendite (VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumine ja asjatundja PT 16.03.2023 arvamus) alusel tuvastatuks, et korteri esiku parketti on võimalik vahetada elutoa parketti vahetamata. Samuti nähtub asjatundja PT arvamusest, et üleminekuliistu saab esiku ja elutoa vahele paigaldada parketti rikkumata ning ehitusnõuded üleminekuliistu kasutamist ei keela. Seetõttu on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega. Korteri esiku parketi vahetamise mõistlike kulude suurus 1422,63 eurot on tõendatud VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega. Vaidlus puudub, et nimetatud summa on kostja poolt hagejale hüvitatud (arvestades maha omavastutuse 190 eurot).
7. Maakohus märkis, et kohtu seisukohti ei muuda asjaolu, et lepitusmenetluses avaldas lepitaja TH arvamust, et „visuaalselt ei ole liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline, vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms“, et „lepitaja mõistab avaldaja hinnangut, et liist ei jää visuaalselt ilus“ ning et liistu lisamine ei vasta lepitaja arvates korteri varasemale viimistlustasemele. Endise olukorra ja korteri varasema viimistlustaseme võimalikult lähedane taastamine ei tähenda, et kahjuhüvitis peaks katma ka selgelt ebamõistlikke kulusid. Praegusel juhul soovib hageja sisuliselt seda, et ühe lisanduva liistu tõttu maksaks kostja talle kahjuhüvitisena summa, mis ligi kahekordselt ületaks tegeliku kahju suurust. Selliste kulutuste tegemine ei oleks mõistlik ega proportsionaalne. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lepitaja TH oleks ehitusküsimustes asjatundja, mistõttu ka sellel põhjusel ei pea kohus võimalikuks lepitaja 5 2-23-2137 poolt lepitusmenetluse käigus avaldatud arvamusi kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta. PT 16.03.2023 arvamust arvestades nõustus maakohus kostjaga, et ühe täiendava liistu paigaldamine ei tooks korteris kaasa märkimisväärset visuaalset muutust ning täiendavat liistu võib soovi korral ka igati loogiliseks pidada. Kostja seisukohti toetavad ka kostja kodukindlustuse tingimuste p 132, mille kohaselt ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kodukindlustuse tingimuste p 132 oleks asjassepuutumatu või vastuolus teiste kindlustustingimustega. Kostja ei ole endale teiste kindlustustingimustega võtnud kohustust hüvitada kahjustamata elutoa parketi väljavahetamise maksumus ainuüksi seetõttu, et hagejale ei meeldi esiku parketi väljavahetamisel paigaldatav üleminekuliist. Maakohus nõustus kostjaga, et kodukindlustuse tingimuste punkt 132 on saanud kindlustuslepingu osaks ja tegemist ei ole n.ö üllatustingimusega VÕS § 37 lg 3 tähenduses. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisneb kodukindlustuse tingimuste punkti 132 ebatavaline või arusaamatu sisu, väljendusviis või esituslaad. Maakohtu hinnangul on mõistliku kindlustusvõtja vaates piisavalt arusaadav kodukindlustuse tingimuste p-st 132 tulenev põhimõte, et kostja ei pea hüvitama korteri taastatud ja taastamata osade visuaalsete erinevuste kõrvaldamise kulu.
8. Kokkuvõttes ei ole hageja kindlustushüvitise nõude rahuldamise eeldused täidetud. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on korteri esiku parketi kahjustused võimalik ja mõistlik kõrvaldada nii, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett ning esiku ja elutoa vahele paigaldatakse üleminekuliist. Seda arvestades on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega, milline summa on aga hageja poolt kostjale juba hüvitatud (arvestades maha omavastutuse 190 eurot).
9. Hageja on esitanud kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Maakohus märkis, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Maakohus leidis, et antud juhul ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt mõistlikult vajalik. Hageja on kohtuvälise õigusabi kulu seostanud Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt kostjale 04.01.2023 edastatud vastuväidetega, mis valdavalt keskenduvad hageja seisukohale, et kostjal tulnuks hagejale hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (so kokku 31,8 m2) vahetuse kulu. Käesolevas kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel on see hageja seisukoht osutanud ekslikuks. Kuna hageja põhinõue seoses kindlustushüvitise nõudega on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue vastavate kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kuigi üks väiksem lõik hageja lepingulise esindaja vastuväidetest puudutab ka kahju algset hüvitamist osaliselt (s.o ettemaks 70% ulatuses), ei ole hageja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal seoses käesoleva vaidlusega vajalik kohtueelse õigusabi kasutamine.
10. Kuna hagi jäi rahuldamata, ei andnud maakohus hinnangut kostja väidetele, nagu olnuks hageja poolt 2022 augustis avastatud kahjustuste näol tegemist aegamööda toimunud protsessi tulemusega, st 2022 veebruaris kuivatamata jäänud vee tõttu tekkinud kahjustusega ning nagu puuduks kostjal sellistel asjaoludel tekkinud väidetava kahju hüvitamise kohustus. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka kostja väited, nagu olnuks esiku parketil juba varem parketi väljavahetamise vajaduse tekitanud kahjustused, mistõttu ei olevat niiskuskahjustus mõjutanud juba tekkinud kahju ulatust ega suurust. Kostja kui kindlustusandja on ise kohtueelselt tuvastanud esiku parketi kahjustumise kindlustusjuhtumi tagajärjel, tasudes hagejale kahjuhüvitisena kokku summa 1232,63 eurot. Kostja pole käesolevas menetluses esitanud 6 2-23-2137 vastuhagi hagejale tasutud hüvitise tagastamiseks nt alusetu rikastumise sätetel, tasaarvestamise avaldust vmt, mistõttu ei ole kostja sellekohaste vastuväidete käsitlemine vajalik (seda enam olukorras, kus kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata).
11. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 1464 eurot koos edasiulatuva seadusjärgse viivisega, jättes rahuldamata kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 1052,80 euro ulatuses. Maakohtu hinnangul on käesolevas vaidluses vandeadvokaadi puhul aktsepteeritav õigusabi tunnihind 192 eurot koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta 160 eurot). Maakohus ei kahelnud vaatamata hageja vastuväitele selles, et kostja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kui kostja tegutseb kindlustusandjana ega tooda maksustatavat käivet käibemaksuseaduse mõistes, siis kostjal ei ole eeldatavasti õigust tagasi küsida käibemaksu sisse ostetud teenustelt. Lepingulise esindaja ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et põhjendatud on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 120 eurot. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise.
3. Väär on maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamiseks ei tule hüvitada esiku ja elutoa põranda parketi vahetamise kulu tervikuna (s.o kokku 31,8 m2), vaid piisab ainuüksi korteri esiku parketi väljavahetamisest ning esiku ja elutoa vahele üleminekuliistu paigaldamisest. Vaidlust ei ole, et esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu, st tegemist on nö ühtse/samast materjalist põrandaga ehk sisuliselt on tegemist nö ühe/ühtse ruumiga. Olukorras, kus teostatakse vaid põranda osaline vahetus (s.o vaid esiku põranda vahetus) ei saavutata kahju hüvitamisega kindlustusjuhtumi eelset seisukorda. Eeltoodut on kinnitanud ka kindlustuslepitaja TH, kelle arvamust oleks saanud maakohus lihtmenetluses tõendina arvestada. Põranda osalise vahetamisega ja vaheliistu lisamisega halvendatakse oluliselt korteri siseviimistluse kvaliteeti – tegemist ei oleks enam nö ühtse põrandaga esiku ja elutoa vahel. Maakohus on menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud, jättes tähelepanuta, et korteris on hetkel vaheliistudega liigendatud vaid eriliigilised põrandad (s.o puitparkett ja kivipõrand) – kostja soovib aga kahju hüvitamist selliselt, et vaheliistuga oleks liigendatud samaliigiline (s.o samast materjalist) põrand esikus ja elutoas, mis ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele.
4. Selgelt ekslik on maakohtu seisukoht, nagu toetaks kostja seisukohta vaid esiku põranda vahetamise ja vaheliistu lisamise kohta ka kostja kodukindlustuse tingimuste p
5. Hageja rõhutab selles osas järgmist. Esiteks ei ole see viide käesoleval juhul asjakohane, kuna kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks vajalikud kulud hõlmavad nii esiku kui elutoa põranda vahetuse kulusid. Teiseks on see punkt vastuolus kindlustustingimustega osas, mis näevad kostjale ette kohustuse hüvitada kõik kulud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kolmandaks ei ole selline tüüptingimus saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3). Arvestades kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-e 103, 122, 123, 124, VÕS §i 127 lg 1 ja §-i 132 lg 3 ning asjaolu, et kindlustuspoliisil ei nähtu kahju hüvitamise osas mitte mingeid erisusi seoses endise seisukorra taastamise küsimusega, ei saanud hageja mõistlikkuse 7 2-23-2137 põhimõttest lähtudes sellise ebamõistliku tingimuse olemasolu ja sellele kostja poolt antud hageja jaoks üllatuslikku tõlgendust eeldada. Neljandaks tuleb vastavat tingimust tõlgendada hageja kasuks (VÕS § 39 lg 1). Viiendaks on tegemist tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1).
6. Hageja jääb ühtlasi oma senise seisukoha juurde, et kindlustushüvitise arvelt tuleb vahetada esiku ja elutoa põrand tervikuna ka seetõttu, et käesoleval juhul tuleb lähtuda eeldusest (mida kostja ei ole ümber lükanud), et kahjustada on saanud parkett ka elutoas.
7. Kuna kindlustushüvitise arvelt tuleb vahetada esiku ja elutoa põrand tervikuna, siis tuleb ka hageja kohtueelseid õigusabikulusid pidada tervikuna vajalikeks ning kostjal on kohustus need kulud hagejale hüvitada.
8. Hageja leiab lisaks, et kostja menetluskulusid (s.o õigusabikulusid) ei saa hüvitada koos käibemaksuga. Kohtu vastupidine seisukoht (vt otsuse p 81) on selgelt vastuolus nii materiaalõiguse kui senise kohtupraktikaga. Kindlustusettevõttele õigusteenuse osutamine ei ole kindlustusteenus käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 1 mõttes, kusjuures nimetatut ei muuda ka asjaolu, kui vaidluse sisu on seotud kindlustusteenusega. Samuti jääb hageja oma senise seisukoha juurde, et käesoleva asja mahtu ja sisu arvestades on ebamõistlikult kõrge kostja esindaja tunnitasu määr 192 eurot. Arvestades käesoleva asja sisu ja keerukuse taset (tegemist ei ole ei mahuka, uudse ega õiguslikult keeruka vaidlusega), ei ületa mõistliku tunnitasu määr käesolevas asjas hageja hinnangul 125 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa).
9. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30.05.2023 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ alusel (koosmõjus

§ 405

lg-ga 1) hagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1). Ringkonnakohtu määrus menetlusse võtmisest keeldumise osas on jõustunud Riigikohtu 18.09.2023 määrusega ja seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas jõustunud 18.09.

2. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.2 ja 2.3) ja palus kostjal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse võetud osas. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

33. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 34. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu 8 2-23-2137 järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 35.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 36.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu isik

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid kostja esindaja poolt tehtud konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, kuid hageja leiab, et kostja esindaja tunnitasu 192 eurot koos käibemaksuga on ebamõistlikult kõrge. Maakohus on hinnanud kostja esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia erinevalt apellatsioonkaebuses toodust, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu ja ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.
2. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostjale ei saa hüvitada menetluskulusid koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu käibemaksuna tagasi arvestada. Käesolevas menetluses on kostja kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. KMS § 29 lg-s 1 on sätestatud, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § lg 4 ning lg 6 p-de 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis 9 2-23-2137 toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg-st 1 tuleneb, et tasumisele kuuluvast käibemaksusummast saab maha arvata ainult maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu. Kostja põhitegevuseks on kindlustusteenuse otsustamine ja KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenuse käivet. Kostja on selgitanud, et kuna käesolevas asjas nõudis hageja kostjalt kindlustuslepingust tuleneva hüvitamiskohustuse täitmist, siis on kostja poolt käesolevas kohtumenetluses kantud menetluskulud kostja maksuvaba käibe tarbeks ostetud teenuse kulud, millelt kostja ei saa KMS § 29 lg 1 kohaselt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata ega tagasi küsida (KMS § 34 lg 1). Kuna kostja on andnud

§ 174

lg 10 alusel kinnituse, et tema ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu käibemaksuna tagasi arvestada, siis on maakohus õigesti arvestanud hüvitatavad menetluskulud koos käibemaksuga. Menetluskulude jaotus 39.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise. 40. Ringkonnakohus selgitas 30.05.2023 määruses hagejale, et tal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise tõttu enamtasutud riigilõivu 350 euro tagastamist. Hageja esitas 07.11.2023 taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 350 euro tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel rahuldada ning apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 350 eurot tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) 10