Obsah (15)

§ 656§ 657§ 652§ 403§ 369§ 654§ 230§ 231§ 173§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tallinn Kohtuasja

) §-le 367 on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist põhivõlalt ka alates

1. märtsist 2019 kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebus
2. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4.
3. Kostjate hinnangul ei välista kostja I ülesütlemisavalduse formaalsete eelduste mittetäidetus vajadust hinnata konkurentsikeelu täitmist sisuliselt. Kostjal I oli õigus keelduda Docura OÜ rikkumise korral konkurentsikeelu tasu maksmisest. Lepingu p 6 kohaselt on loovutuse saajal (kostja) õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu tasumine, kui RS või temaga seotud isikud rikuvad lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi. Lepingu p 7 sätestas konkurentsikeelu tasu maksmise peatamise. Sellekohane õigus oli kostjal I sõltumata konkurentsikeelu lepingu ülesütlemisest. Kuna kostjal I oli õigus keelduda konkurentsikeelu tasu maksmisest, siis ei ole kostja I lepingut rikkunud ja Rapavis OÜ poolne konkurentsikeelu lepingu ülesütlemine on materiaalsete aluste puudumise tõttu kehtetu. Seega tuli kohtul hinnata konkurentsikeelu lepingu rikkumist Docura OÜ (kui RSga seotud isiku) poolt ka sisuliselt. 4.
4. Kostjate arvates ei ole vaidlustatud otsuses konkurentsikeelu järgimist sisuliselt põhjendatud. Maakohus ei ole kostjate väiteid sisuliselt hinnanud, vaid kordas varasemas tsiviilasjas tehtud otsuse põhjendusi. Seega jäi otsus olulises ulatuses põhjendamata

§ 656lg 1 p 5 tähenduses.

Näiteks ei hinnanud maakohus konkurentsikeelu rikkumise korduvust. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei käsita rikkumiste kõrvaldamist pärast pretensioonide saamist nende omaksvõtuna. Samuti ei hinnanud maakohus kostjate argumenti, et EDI ühenduse loomine Maximaga andmevahetuseks lepingu p-s 5 loetletud klientidega on käsitatav uue EDI lepingu sõlmimisena Maximaga, sest Maximat ei olnud vanade klientide nimekirjas. 4.

1. Kostjad leiavad, et nad on võimalikud eksimused ja ebatäpsused varasemate tahteavalduste esitamisel oma hilisemate (
2. oktoobri
3. a ja
4. mai
5. a) tahteavaldustega kõrvaldanud ja parandanud. 4.
6. Kostjate
7. oktoobri
8. a lõplike seisukohtade menetlemata jätmine on vastuolus seadusega. Vastustaja seisukoht
9. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 6 2-20-18195 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostjate apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda ja hageja kulud solidaarselt kostjate kanda. 7. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab seega

§ 652lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada, ehkki maakohtu otsuse põhjendusi tuleb kohati täiendada.
2. Põhjendatud ei ole kostjate väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes nende
3. oktoobri
4. a lõplikud seisukohad menetlemata. 9.
5. Maakohus põhjendas kostjate
6. oktoobri
7. a menetlusdokumendi menetlemata jätmist sellega, et dokument esitati hilinenult, kostjad ei olnud põhjendanud, miks nad ei saanud esitada kõiki seisukohti eelmenetluses ja dokumendi menetlemine oleks toonud kaasa menetluse venimise (maakohtu otsuse p 103). 9.
8. Asja materjalidest nähtuvalt lõppes eelmenetlus maakohtus
9. augustil 2022 (vt maakohtu
10. juuni
11. a e-kiri, I kd, tl 140). Sel päeval esitasid kostjad oma seisukohad ja tõendid, millele hageja sai vastata
12. septembrini 2022 (vt maakohtu
13. augusti
14. a e-kiri, I kd, tl 163). Kohus määras
15. oktoobril 2022 kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja teise poole kuludele vastamiseks vastavalt
16. oktoobrini 2022 ja
17. oktoobrini 2022 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (I kd, tl 168). Seega oli maakohus menetluses vastavalt

§ 403

lg-le 1 määranud pooltele tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente, kuid kostjad esitasid oma

1. oktoobri
2. a menetlusdokumendi pärast selle tähtaja möödumist. Kostjate dokumendi menetlemine oleks poolte võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt toonud kaasa vajaduse võimaldada ka hagejal seisukohti esitada, mis oleks menetlust venitanud. Eelnevat arvestades jättis maakohus kostjate
3. oktoobri
4. a dokumendi õigustatult menetlemata. 9.
5. Kolleegium märgib, et kostjate apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas nende
6. oktoobri
7. a menetlusdokumendi menetlemata jätmine võinuks mõjutada asja lahendamist maakohtus. Igal juhul ei oleks kostjad saanud menetluse sedavõrd hilises staadiumis tuua kohtu ette mingeid uusi asjaolusid ega väiteid.
8. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et kuna hageja nõudis
9. märtsi
10. a lepingus ettenähtud osamakseid ka tsiviilasjas nr 2-20-3374, on tegemist sama hagiga ning hagejal ei olnud alust nõuda võlga osade kaupa. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-20-3374 nõudis hageja lepingu lisaks olevas maksegraafikus ettenähtud makseid varasema perioodi (s.o
11. jaanuar 2019 kuni
12. veebruar 2020) eest kui praeguse hagi esemeks olev periood (s.o
13. märts 2020 kuni
14. veebruar 2021). Seega on hagidel erinevad alused, mh on nende aluseks erinevate maksekohustuste rikkumine. Ehkki

§ 369

võimaldab erandjuhtudel esitada hagi ka enne nõude sissenõutavaks muutumist, sh nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmist, ei tulenenud hagejale seadusest sellist kohustust (tsiviilasjas nr 2-20-3374). 7 2-20-18195 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654

lg 6) osas, millega maakohus leidis, et Rapavis OÜ nõuded kostjate vastu on läinud üle hagejale (maakohtu otsuse p 62) ning kostjaga II sõlmitud käendusleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja on kehtiv (maakohtu otsuse p 63).

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on (või vähemalt oli) õigus saada nõude loovutamise eest hagis nõutud tasu, s.o 7272,72 eurot (5454,54 + 1818,18), kuid kostjate arvates on see nõue tasaarvestusega lõppenud (vt ka ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:12:06; 00:17:12). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt
4. märtsi
5. a lepingu maksegraafiku järgset konkurentsikeelu tasu
6. märtsi
7. a makset 1060,61 eurot, kas kostjal I oli Rapavis OÜ vastu
8. märtsi
9. a lepingust tulenev leppetrahvinõue, kas ta on selle nõude Rapavis OÜ-le esitanud ja kas ta on oma nõuded Rapavis OÜ vastu hageja nõuetega kehtivalt tasaarvestanud, mistõttu hageja rahalised nõuded on lõppenud.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Edisoft Estonia OÜ poolt (sh nimetatu prokuristi poolt allkirjastatult) Docura OÜ-le
11. oktoobril 2019 saadetud ülesütlemisavaldus ja leppetrahvinõue ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi
12. märtsi
13. a lepingu pooltele, kelleks olid kostja I ja Rapavis OÜ, ning samas dokumendis sisalduval tasaarvestusavaldusel ei ole hageja nõuet lõpetavat tagajärge (maakohtu otsuse p-d 65–72). Kuna nimetatud tahteavaldusi ei teinud
14. märtsi
15. a lepingu pool sama lepingu teisele poolele, ei ole täidetud lepingu ülesütlemise ja leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise formaalsed eeldused (maakohtu otsuse p 73). Juba ainuüksi sel põhjusel on kostjal I kohustus tasuda hagejale konkurentsikeelu järgimise eest ka
16. märtsil 2020 sissenõutavaks muutunud makse.
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et
18. novembri
19. a ja
20. oktoobri
21. a pretensioonides märgitud tegevused, millele kostjad konkurentsikeelu rikkumisena tuginevad, ei ole käsitatavad lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena (maakohtu otsuse p-d 77–86). Põhjendatud ei ole kostjate etteheited, et maakohus ei hinnanud vaidlustatud otsuses konkurentsikeelu rikkumist sisuliselt ja jättis kostjate argumendid arvestamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 14.
23. märtsi
24. a lepingu p 5 kohaselt ei tohi RS ilma kostja I eelneva nõusolekuta asuda tööle või teenistusse Edisoft kontserni kuuluvate äriühingutega samal alal (electronic data interchange – EDI) tegutsevatesse või konkureerivatesse äriühingutesse ega alustada või osaleda kas iseseisvalt või seotud isikute (sh sugulased, sõbrad, tuttavad ja lähikondsed pankrotiseaduse § 117 tähenduses) kaudu Edisoft kontserni kuuluvatele äriühingutele konkurentsi pakkuda võivates tegevustes (EDI) kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute konkurentideks on ettevõtjad, kes tegutsevad samadel või sarnastel tegevusaladel (EDI) järgmistes riikides: Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina Kasahstan ja Valgevene. Konkurentsikeelu rikkumiseks ei loeta EDI lepingute täitmist, mis olid sõlmitud enne kõnealuse lepingu sõlmimist nendes lepingutes sätestatud tingimustel. Lepingu p-s 5 on esitatud ka loetelu äriühingutest, kellega sõlmitud lepingute täitmist saab RS kas isiklikult või seotud isikute kaudu jätkata (nn vanad kliendid). Lisaks on sätestatud, et RS peab lõpetama (kas isiklikult või seotud isikute kaudu) uute EDI lepingute sõlmimise ja EDI teenuse pakkumise uutele klientidele, samuti EDI teenuse pakkumise Docura OÜ kaudu ning kõrvaldama kõik EDI teenusele osundavad viited ja reklaamid. Lepingu p 6 kohaselt, juhul kui RS või temaga seotud isikud rikuvad lepingu p-s 5 sätestatud tingimusi, on kostjal õigus lõpetada konkurentsikeelu tasu tasumine ja nõuda Rapavis OÜ-lt ja RSilt solidaarselt leppetrahvina summat, mis võrdub tasutud konkurentsikeelu tasu summaga. Leppetrahvi saab nõuda kostja või iga Edisoft kontserni kuuluv äriühing. Leppetrahvi piirmäär on 35 000 eurot. 8 2-20-18195 14.
25. Kostjad heidavad Rapavis OÜ-le konkurentsikeeldu rikkuvate S. Startsevi või Docura OÜ tegudena ette järgnevat: 1) Docura.ee veebilehel EDI teenusele osundavad viited ja reklaam ning aktiivne hinnakiri EDI teenusele logistika valdkonnas (tegevus nr 1); 2) EDI teenuste presentatsioon Luminor pangale (tegevus nr 2); 3) EDI ühenduse loomine Maximaga, kes kajastab Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana (tegevus nr 3). 14.
26. Maakohus ei pidanud tegevust nr 1 konkurentsikeelu rikkumiseks, kuna leidis, et
27. novembri
28. a pretensioonile (I kd, tl-d 37 – 37 pöördel) lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmistest (I kd, tl-d 38–43) ei nähtu, et Docura OÜ oleks pakkunud EDI teenust; kostjate esitatud kirjavahetusest nähtuvalt avaldas Docura OÜ oma vastuses
29. novembri
30. a pretensioonile (I kd, tl 49 pöördel), et kodulehel on juttu paberivaba logistika lahendusest, mitte EDI teenusest, ning probleemide vältimiseks Docura OÜ eemaldas kõnealused andmed ja reklaami oma veebilehelt (maakohtu otsuse p-d 79–80). Ringkonnakohus nõustub viidatud osas maakohtuga ja sellekohaseid põhjendusi ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 14.3.1.

§ 230

lg-st 1 tulenevalt oli kostjate kohustus tõendada asjaolusid, millest saab järeldada, et Rapavis OÜ, RS või Docura OÜ on konkurentsikeeldu rikkunud. Praegusel juhul ei ole kostjad oma tõendamiskohustust täitnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

1. novembri
2. a pretensioonile lisatud Docura OÜ veebilehe kuvatõmmised ja muud asjas esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et Docura OÜ oleks pakkunud just EDI teenust. Kostjate selgituste kohaselt kasutavad EDI teenust jaekaubandusettevõtted ja nende tarnijad, kelle vahel toimuvad pidevalt ostu-müügitehingud, EDI ühenduse kaudu toimub dokumentide automatiseeritud vahetus ja haldus ning teenus võimaldab vältida andmete topeltsisestamist tarneahelas (vt kostjate
3. mai
4. a menetlusdokumendi p 5.3;
5. augusti
6. a menetlusdokumendi p 3). Kostjate esitatud kirjavahetusest nähtuvalt avaldas Docura OÜ
7. novembri
8. a e-kirjas, et tema kodulehel oli juttu paberivaba logistika teenusest, mis pole EDI teenus (I kd, tl 49 pöördel); Docura OÜ
9. novembri
10. a e-kirja kohaselt tegelevad RS ja temaga seotud ühingud Masterdata (PIM) süsteemi müügi ja arendamisega, millega nad ei konkureeri Edisoftiga EDI alal (vt samas). Kostjad ei ole täitnud oma kohustust kohtumenetluses põhistada ja tõendada, et Docura OÜ poolt pakutav teenus oleks olnud EDI teenus, arvestades mh seda, et Docura OÜ veebilehel kajastatud teenus ei olnud suunatud jaekaubandusettevõtetele ja nende tarnijatele. 14.3.
11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üksnes väidetava rikkumise lõpetamisest Docura OÜ poolt ei saa järeldada, et see tegevus oleks ka tegelikult olnud käsitatav lepingu rikkumisena. Seda, kas konkreetne tegevus on käsitatav
12. märtsi
13. a lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena, tuleb hinnata selle lepingupunkti alusel. Tsiviilkohtumenetluses saab omaks võtta asjaolusid (vt

§ 231

), samas kui hinnang sellele, kas mingi tegevus on käsitatav lepingu rikkumisena, on õiguslik hinnang. Lisaks ei nähtu kostjate esitatud kirjavahetusest, et Docura OÜ oleks nõustunud sellega, et tema veebilehel üleval olnud teave rikub

1. märtsi
2. a lepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Kirjavahetusest nähtuvalt leidis Docura OÜ, et tegemist on muu teenusega kui EDI teenus. See, et Docura OÜ võttis pretensioonis viidatud sisu veebilehelt maha, võis tuleneda soovist Edisofti kontsernile vastu tulla ja lõpetada erimeelsusi tekitanud olukord. 9 2-20-18195 14.3.
3. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui tegevus nr 1 oleks olnud käsitatav konkurentsikeelu rikkumisena, ei oleks see andnud kostjale I õigust
4. märtsi
5. a lepingut konkurentsikeelu seadmise osas
6. oktoobril 2019 üles öelda. Kostja I oli väidetavast rikkumisest teadlik hiljemalt
7. novembril 2018, mil Docura OÜ-le esitati pretensioon, kusjuures vaidlust ei ole selles, et Docura OÜ eemaldas vaidlusaluse teabe oma veebilehelt juba
8. novembriks 2018 (vt Docura OÜ
9. novembri
10. a e-kiri (I kd, tl 49 pöördel); vt ka
11. oktoobri
12. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:13). Olukorras, kus väidetav rikkumine oli juba kõrvaldatud, ei oleks see andnud kostjale I alust peaaegu aasta aega hiljem lepingut üles öelda. Esiteks ei ole kostja I põhistanud, et tegemist oleks olnud olulise rikkumisega, mis andnuks alust konkurentsikeelu kokkulepe üles öelda ka sõltumata rikkumise lõpetamisest selleks määratud tähtaja jooksul (VÕS § 196 lg 2). Teiseks on ülesütlemiseks õigustatud isikul õigus leping üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teadasaamist (VÕS § 196 lg 3), mis praegusel juhul oli möödunud. Seejuures on
13. novembri
14. a pretensioonis tuginetud
15. märtsi
16. a lepingu p-le 7, mille kohaselt kostjal I on õigus konkurentsikeelu tingimuste rikkumise korral peatada konkurentsikeelu tasu maksmine ning tasu maksmise jätkamiseks peab Rapavis OÜ tõendama, et konkurentsikeelu tingimusi ei rikuta. Pretensiooni esitaja teatas, et konkurentsikeelu tasu tasumine peatatakse 14 päevaks kuni rikkumise likvideerimise tõendamiseni. Kuna praegusel juhul kostja I jätkas konkurentsikeelu tasu maksete tegemist ka pärast
17. novembri
18. a pretensioonis viidatud väidetavate rikkumiste kõrvaldamist, tehes makseid kuni
19. septembrini 2019 (vt I kd, tl-d 9 – 9 pöördel), saab sellest järeldada, et kostja I luges, et rikkumist ei olnud või see on kõrvaldatud. Igal juhul ei pidanud kostja I võimalikku rikkumist piisavalt oluliseks, et konkurentsikeelu tasumine lepingu p 6 alusel lõpetada ja
20. märtsi
21. a leping konkurentsikeelu seadmist puudutavas osas üles öelda. 14.
22. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et ka tegevuse nr 2 osas ei ole tõendatud konkurentsikeelu rikkumine. 14.4.
23. Maakohus tuvastas, et kostjad ei ole tõendanud, et nende viidatud prezi.com lingilt oleks avanenud presentatsioon Luminor pangale (maakohtu otsuse p 85). Ringkonnakohtu istungil möönsid kostjad ka ise, et
24. oktoobri
25. a pretensioonis (I kd, tl 45) esitatud link väidetavale presentatsioonile ei tööta (vt
26. oktoobri
27. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:27:51). Kostjad ei ole presentatsiooni ennast menetluses tõendina esitanud ja olukorras, kus kostjate esitatud link enam ei avane, poleks see tõenäoliselt ka võimalik. Hageja ei ole menetluses omaks võtnud, et Docura OÜ oleks teinud Luminorile presentatsiooni, milles oleks pakkunud EDI teenuseid (vt ka samas, ajamärgid 00:28:46 ja 00:29:35). Kostjate esitatud Docura OÜ
28. oktoobri
29. a vastuskirjast (I kd, tl 50)
30. oktoobri
31. a pretensioonile nähtub küll see, et Docura OÜ on teinud Luminor pangale mingi presentatsiooni, kuid ei nähtu selle ettekande sisu. Seega ei ole kostjad täitnud menetluses

§ 230

lg-st 1 tulenevat kohustust tõendada oma väidet, et Docura OÜ pakkus Luminorile tehtud presentatsioonis talle EDI teenuseid. 14.4.

1. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et Docura OÜ
2. oktoobri
3. a e-kirja kohaselt on kõnealune presentatsioon Luminor pangale tehtud enne
4. märtsi
5. a lepingu sõlmimist (maakohtu otsuse p 81). Kostjad ei ole menetluses tõendanud, et kõnealune presentatsioon oleks tehtud pärast
6. märtsi
7. a lepingu sõlmimist ja/või et Docura OÜ oleks osutanud pärast
8. märtsi
9. a lepingu sõlmimist Luminorile EDI teenuseid. Ka neid asjaolusid ei saa järeldada Docura OÜ
10. oktoobri
11. a e-kirjast (vt kostjate väide
12. oktoobri
13. a kohtuistungil, kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:57). Seega, isegi kui leida, et Docura OÜ oleks teinud 10 2-20-18195 Luminorile presentatsiooni, milles oleks pakkunud EDI teenuseid, ei võimaldaks asjas esitatu järeldada, et Rapavis OÜ, Docura OÜ või RS oleks rikkunud Luminoriga seoses
14. märtsi
15. a lepingust tulenevat konkurentsikeeldu. 14.4.
16. Lisaks nähtub
17. oktoobril 2019 saadetud pretensioonist, et ka selles tugineti
18. märtsi
19. a lepingu p-le 7 ja anti Docura OÜ-le tähtaeg kuni
20. novembrini 2019 rikkumise puudumise tõendamiseks, lisades, et kui selleks ajaks ei suudeta rikkumise puudumist tõendada, lõpetatakse konkurentsikeelu tasu maksmine ja nõutakse lepingujärgset leppetrahvi. Docura OÜ
21. oktoobri
22. a e-kirjast nähtub, et sama päeva seisuga oli ettekanne parandatud ja Docura OÜ-d ei kajastatud EDI teenuse pakkujana (vt maakohtu otsuse p 81). Kostjad on ise avaldanud, et Docura OÜ või RS kõrvaldas vaidlusaluse presentatsiooni vahetult pärast sellekohase pretensiooni saamist (vt ka
23. oktoobri
24. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:35). Kuna väidetav rikkumine oli
25. oktoobri
26. a seisuga, sh Docura OÜ-le selleks määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei oleks see andnud kostjale I alust
27. märtsi
28. a lepingut konkurentsikeelu seadmise osas üles öelda. 14.
29. Ringkonnakohus nõustub ka tegevuse nr 3 puhul maakohtu järeldusega, et Docura OÜ-le ette heidetav tegevus ei ole käsitatav
30. märtsi
31. a lepingu p-s 5 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisena. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 14.5.
32. Seoses tegevusega nr 3 tugines maakohus järgmistele tõenditele ja neist nähtuvatele asjaoludele, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: - Docura OÜ
33. oktoobri
34. a e-kirja (I kd, tl-d 50) kohaselt kajastas Maxima Docura OÜ-d omal algatusel EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuse pakkujate hulgas, Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut ning
35. oktoobri
36. a seisuga kustutas Maxima Docura OÜ nime oma EDI teenuse pakkujate nimekirjast; - Docura OÜ
37. oktoobri
38. a e-kirjast (I kd, tl 50 pöördel) nähtub, et Docura OÜ ei paku klientidele EDI teenuseid ega sõlmi EDI lepinguid, v.a
39. märtsi
40. a lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud; täidab EDI lepinguid p-s 5 nimetatud klientidega lepingutes sätestatud tingimustel ning tal on ühendus Maximaga vanade klientide lepingute täitmiseks nendes lepingutes sätestatud tingimustel; Docura OÜ ja Maxima vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut ja Maxima kajastas iseseisvalt Docura OÜ-d EDI teenuse pakkujana teiste EDI teenuse pakkujate hulgas; Docura OÜ ei ole osutanud EDI teenuseid Maxima partneritele, v.a lepingu p-s 5 nimetatud juriidilised isikud; - Maxima
41. oktoobri
42. a kirja (I kd, tl-d 75–76) kohaselt ei ole Maxima ja Docura OÜ vahel alates
43. jaanuarist 2018 kuni kõnealuse kirja allkirjastamise kuupäevani sõlmitud ühtegi lepingut; - Valio Eesti AS
44. oktoobri
45. a kirja (I kd, tl-d 77–78) kohaselt on Valio Eesti AS ja Docura OÜ vahel sõlmitud
46. a-l EDI teenuse osutamise leping, Valio Eesti AS vahetab dokumente Maximaga Docura OÜ kaudu alates
47. a-st ja EDI ühendus Maximaga on loodud
48. oktoobril
49. 14.5.
50. Kolleegium ei nõustu kostjate käsitlusega, et
51. märtsi
52. a lepingu p 5 tähenduses on EDI ühenduse loomine samastatav lepingu sõlmimisena ning konkurentsikeeluga oli keelatud uute isikutega EDI ühenduse loomine isegi juhul, kui seda tehakse vana kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks. Olukorras, kus pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ja lepingu üks pool (Rapavis OÜ) ei osale praeguses menetluses, ei ole võimalik selgitada välja 11 2-20-18195 lepingupoolte ühist tegelikku tahet VÕS § 29 lg 1 järgi. Seega tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kolleegium leiab, et arvestades
53. märtsi
54. a lepingu p 5 sõnastust ja eesmärki takistada RSil ja temaga seotud ettevõtetel Edisoft kontserniga piiratud ajavahemiku jooksul majanduslikult konkureerida, pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik konkurentsikeeldu mõistma nii, et keelatud on uute klientidega EDI lepingute sõlmimine, mitte üksnes tehniliste ühenduste loomine, kui see on vajalik vana kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, kuid igal juhul ei loeta konkurentsikeelu rikkumiseks seda, kui jätkatakse vanade klientidega sõlmitud lepingute täitmist nendes lepingutes sätestatud tingimustel. 14.5.
55. Pooled ei vaidle selle üle Docura OÜ-l oli lubatud osutada EDI teenust Valio Eesti ASle, kuna tegemist oli vana kliendiga (vt
56. oktoobri
57. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:24:20). Selle kohta, et Docura OÜ oleks teenindanud EDI ühenduse kaudu ka teisi Maxima kliente peale Valio Eesti AS-i, ei ole asjas tõendeid esitatud. Maxima ja Valio Eesti AS kirjad tõendavad, et Docura OÜ ei ole sõlminud Maximaga pärast konkurentsikeelu kehtestamist lepingut, vaid tal on Maximaga ühendus selleks, et ta saaks täita Valio Eesti AS-ga sõlmitud lepingut, mis on
58. märtsi
59. a lepingu p 5 kohaselt lubatud. Seejuures on ühendus Maximaga loodud Valio Eesti AS jaoks enne
60. märtsi
61. a lepingu sõlmimist, mistõttu ei ole tegemist ka n-ö uue ühendusega. Järelikult ei saa ei Maximaga EDI ühenduse loomist ega ka selle säilitamist Valio Eesti AS-le teenuse osutamiseks käsitada konkurentsikeelu rikkumisena. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et Maxima ei olnud
62. märtsi
63. a lepingu ps 5 loetletud vanade klientide nimekirjas, kuna kliendiks, kellele Docura OÜ osutas teenust, oli Valio Eesti AS, mitte Maxima. Samuti ei mõjuta eelnevat asjaolu, et vanade klientide nimekirjas oli mh Selver AS. Asjas pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, mis põhjusel Selver AS oli vanade klientide nimekirja lisatud. Pole välistatud, et Docura OÜ-l või mõnel muul RSiga seotud äriühingul oli Selver AS-ga leping, mistõttu tegemist oli vana kliendiga. 14.5.
64. Kostjad viitasid apellatsioonimenetluses ka sellele, et Maxima oli kuulutanud välja konkursi, et leida endale EDI teenuse osutaja, ning Docura OÜ esitas sellel konkursil pakkumuse ja hakkas Maximale EDI teenust osutama (vt ka
65. oktoobri
66. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:43:15). Kostjad ei ole neid väiteid maakohtu menetluses esitanud ega nende esitamata jätmist põhjendanud, mistõttu ei oleks alust neid apellatsioonimenetluses arvestada (

§ 652lg 3).

Samuti ei ole nende asjaolude kohta esitatud tõendeid.

1. Kuna ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes maakohtu seisukohaga, et Rapavis OÜ (sh Docura OÜ või RSi tegevuse kaudu) ei ole
2. märtsi
3. a lepingus sisalduvat konkurentsikeeldu rikkunud, ei saanud kostjal I tekkida sellest tulenevaid nõudeid (sh leppetrahvinõue) Rapavis OÜ vastu, mida ta oleks saanud hageja nõudega tasaarvestada. Samuti ei saanud kostjal I tekkida
4. märtsi
5. a lepingu p-de 6 ja 7 alusel õigust konkurentsikeelu tasu maksmisest keelduda.
6. Eelnevat arvestades ei hinda kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel apellatsioonkaebuse kõiki väiteid selle kohta, kas kostja I on esitanud Rapavis OÜ vastu konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva leppetrahvi vm nõude ja tasaarvestanud selle nõude hageja nõuetega kostjate vastu. Täiendavalt praeguse otsuse p-s 13 öeldule märgib kolleegium siiski järgmist. Ehkki kostja I väitel on ta esitanud Rapavis OÜ-le konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude ka
7. oktoobril 2021 (I kd, tl-d 94–95) ja
8. mail 2022 (I kd, tl-d 128–129), nõustub kolleegium maakohtuga, et need teated leppetrahvi nõudmise kohta ei oleks esitatud VÕS § 159 lg 2 mõttes mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (vt maakohtu otsuse p 97). Olukorras, kus kostja I oli väidetavatest rikkumistest teadlik juba
9. novembril 2018 ja
10. oktoobril 2019, mil esitati Docura OÜ-le pretensioonid, on viidatud teated 12 2-20-18195 leppetrahvi nõudmise kohta esitatud ca 2–4 aastat pärast rikkumistest teadasaamist, mis oluliselt ületab leppetrahvi nõudmiseks mõistlikku aega. Ehkki kostjad on nimetanud oma tasaarvestatavat nõuet menetluses ka alusetult tasutud konkurentsikeelu tasuks (vt nt kostjate
11. mai
12. a menetlusdokumendi p lk 3:
13. oktoobri
14. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:52:09), on sisuliselt tegemist
15. märtsi
16. a lepingu p-s 6 ette nähtud leppetrahvi nõudega, mida möönsid ringkonnakohtu istungil ka kostjad (vt samas, ajamärgid 00:52:09 ja 00:53:29). Eelnevast tulenevalt ei oleks kostjal I saanud olla
17. oktoobril 2021 ja
18. mail 2022 esitatud tasaarvestusavalduste tegemise ajal Rapavis OÜ vastu leppetrahvinõuet ka siis, kui Rapavis OÜ oleks
19. ja
20. a-l konkurentsikeeldu rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et nimetatud kuupäevadel esitatud leppetrahvinõuet ei oleks kostja I saanud VÕS § 171 lg 3 p 2 järgi hageja nõudega ka tasaarvestada, kuna see nõue oleks tekkinud ja seega sissenõutavaks muutunud pärast seda, kui kostja I sai teada Rapavis OÜ nõuete loovutamisest hagejale (s.o
21. veebruari 2020) (vt maakohtu otsuse p 93). Nimelt ei teki leppetrahvi maksmise nõudeõigus mitte selle aluseks oleva rikkumise toimepanemisel, nagu kostjad on menetluses ekslikult leidnud, vaid selle tekkimise üheks eelduseks on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule teatamine, sh mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2, vt ka Riigikohtu
22. mai
23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).
24. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud nii põhinõude 8333,33 euro, s.o nii nõude loovutamise tasu 7272,72 euro kui ka konkurentsikeelu tasu 1060,61 euro osas kui ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise osas. Kostjad ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu viivisearvestusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25. Kuna maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, ei ole

§ 173lg 3 järgi vaja muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

Olukorras, kus hagi rahuldati täies ulatuses, jättis maakohus põhjendatult

§ 162lg 1 ja § 165 lg 3 järgi menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

1. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Apellatsioonkaebuses ei ole kostjad maakohtu otsusele selles osas vastuväiteid esitanud. Kolleegium ei tuvastanud menetluskulude kindlaksmääramise osas ka mingeid olulisi menetlusõiguse rikkumisi.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171

lg 1 ja § 165 lg 3 järgi jätta kostjate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. 21. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. kindlaks hageja 21.1. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus

§ 175

lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 216-3785, p 31.3;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). 21.
5. Hageja esitas
6. oktoobril 2023 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, milles palub määrata menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1020 eurot, mis sisaldab õigusabi 8,5 t eest hinnaga 120 eurot/t (käibemaksuta). 13 2-20-18195 21.2.
7. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi järgmiste toimingutega: - apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine Tallinna Ringkonnakohtule – 5 t;
8. oktoobri
9. a kohtuistungiks ettevalmistamine – 1,75 t;
10. oktoobri
11. a kohtuistung – 1,5 t;
12. oktoobri
13. a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,25 t. 21.2.
14. Kostjad ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. 21.2.
15. Kolleegium leiab, et
16. oktoobri
17. a kohtuistungi protokollijärgset kestust arvestades on istungil osalemise ajakulu põhjendatud 2 t 21 min ulatuses, s.o hageja taotletust 9 min (0,15 t) vähem. Arvestades maakohtu otsuse, kostjate apellatsioonkaebuse ning hageja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku 5 t põhjendatud. Samuti on põhjendatud kohtuistungiks valmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 t. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 8,35 t. 21.2.
18. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist vandeadvokaadist esindaja tasu sarnases asjas ning on põhjendatud. 21.2.
19. Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1002 eurot (8,35 × 120). Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks käibemaksuta, sest hageja pole avaldanud, et ta ei oleks käibemaksukohustuslane ega saaks käibemaksu tagasi arvestada. 21.2.
20. Vastavalt hageja maakohtus esitatud taotlusele tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista

§ 177

lg 4 järgi välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 22. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur 14