Obsah (10)

§ 121§ 199§ 263§ 274§ 63§ 68§ 74§ 64§ 34§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4214 Kohtukoosseis Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja In

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 263 lg 1 p 1, § 274 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. septembri
2. a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Herkki Peenoja ja tema kaitsja Leelo Viil Prokurör Abiprokurör Hanna Varik Süüdistatav Herkki Peenoja; Isikukood: 38902284220; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsus: Eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX, karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.01.2023 – 04.01.2023, 11.01.2023 – 12.01.2023 ja 29.03.2023 ning Pärnu Maakohtu 31.03.2023 määrusega nr 1-23-2135 võetud vahi alla. Kaitsja Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
3. septembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-4214 muutmata. 1 Süüdistatava Herkki Peenoja ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid jätta rahuldamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Herkki Peenojale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Herkki Peenojalt Eesti Vabariigi kasuks välja 172,80 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
5. Herkki Peenojale oli süüdistus esitatud selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, pani toime oma tahtliku tegevusega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Samuti tema pani toime oma tahtliku tegevusega vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Samuti pani Herkki Peenoja oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Herkki Peenoja süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Herkki Peenoja süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati Herkki Peenoja süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati Herkki Peenoja süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.01.2023 – 04.01.2023 ja 11.01.2023 – 12.01.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 4 päeva ning kandmisele 2 kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse algust arvati Herkki Peenojal alates 29.03.

1. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:
2. Apellatsioonid esitasid süüdistatav Herkki Peenoja ja tema kaitsja Leelo Viil. 3.1 Süüdistatav taotleb tühistada maakohtu otsus ning mõista teda õigeks, sest hääled peaks käskisid süü omaks võtta, kuid tegelikkuses ei saanud millestki aru. Alternatiivselt taotleb vabastada teda karistusest osaliselt tingimisi. Leiab, et šokivangistus 6-8 kuud on piisav. Lisaks soovib minna Lootose Küla Rehabilitatsioonikeskusesse ravile ning on nõus alluma elektroonilisele valvele. Soovib võimalust ning väike jõulukink ei teeks paha. Vangi saab alati teda tagasi saata kui tingimusi ei täida. 3.2 Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
3. septembri 2023.a otsus kriminaalasjas nr 123-4214 Herkki Peenoja karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Herkki Peenojale kergem karistus, kohaldades

§ 74ja 75 sätteid.

Jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. 4. Kaitsja leiab, et otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa Herkki Peenojale mõistetud karistusega, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus ei ole sellekohaste järelduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud ning ei ole oma järeldusi veenvalt põhjendanud. 4.1 Kohtu poolt

§ 64

lg 1 järgi süüdistatavale mõistetud 4 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus on maksimaalmäära lähedane, kuigi kohus tuvastas karistust kergendava asjaolu esinemise ning hindas Herkki Peenoja süüd enamikus kuritegudes keskmisest väiksemana. 4.2 Kohus on karistuse mõistmisel täielikult arvestamata jätnud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1-3/220 (II kd tl 110-120) antud arvamuse ning süüdistatava psüühikaga seonduvad asjaolud. Eksperdi arvamuse p 1 kohaselt esineb Herkki Peenojal muu raske psüühikahäire ning p 7 kohaselt vajab Herkki Peenoja psühhiaatrilist ravi ning kohus võiks uuritava allutada käitumiskontrollile, sh kohustada teda loobuma narkootilistest ainetest ja alkoholist ning pöörduma psühhiaatrilisele ravile. Maakohus ei ole kuidagi põhjendanud, miks eksperdi seisukohti Herkki Peenoja psüühilise seisundi osas ning talle mõistetava karistuse osas ei ole arvestatud. 4.3 Kohus ei ole arvestanud, et Herkki Peenoja on motiveeritud hoiduma pärast vanglast vabanemist narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisest, milles ei ole alust kahelda. Herkki Peenoja selgitas kohtuistungil, et vanglast vabanedes soovib ta läbida sõltuvusravi. Tema suhtumine ja motivatsioon on paranenud ja ta suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida ilma sõltuvusainete tarvitamiseta, kuid ilmselt vajab ta seejuures kriminaalhooldusametniku tuge. Herkki Peenoja on valmis täitma ka lisakohtust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Koostöö kriminaalhooldusega teeb võimalikuks kinnipeetava osalemise ühiskondlikus elus ning tagab tema edasise õiguskuuleka käitumise. Lootuse Külas on vajaliku motivatsiooni leidmisel võimalik jäädavalt muutuda, seal töötab professionaalne personal, kes tegeleb nii inimeste aitamise kui ka kogemusnõustamisega. 3

74 ja 75 kohaldamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga. Kui korduvalt kuritegusid toime pannud isikutele ei anta põhimõtteliselt võimalust tingimisi karistusest vabaneda, vähendab see kahtlemata nende motivatsiooni teha kriminaalasja menetlemisel koostööd ja osaleda rehabiliteerivates tegevustes. 4.4 Kaitsja leiab, et Herkki Peenoja osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Herkki Peenoja puhul on põhjendatud ja otstarbekas

§ 74

ja 75 kohaldamine, kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Koostöö kriminaalhooldusega teeb võimalikuks kinnipeetava osalemise ühiskondlikus elus ning tagab tema edasise õiguskuuleka käitumise. Herkki Peenoja on avaldanud, et ta on valmis järgima kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mis teda distsiplineeriksid. Arvestades, et süüdistatav on juba ligi 8 kuud viibinud vahi all, ei oleks

§ 74ja 75 sätete kohaldamine Herkki Peenoja liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

1. Abiprokurör palub jätta Pärnu Maakohtu 12.09.2023 kohtuotsus nr 1-23-4214 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, sest Pärnu Maakohtu 12.09.2023 kohtuotsus Herkki Peenoja suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides toodud süüdistatava Herkki Peenoja ja kaitsja argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. 5.1 Prokuröri hinnangul on maakohus põhjendanud, miks on Herkki Peenoja karistanud vangistusega. Samuti on kohtuotsuses põhjendatud kuritegude eest mõistetud karistusmäärasid. Üksnes asjaolu, et süüdistatav ei ole rahul talle mõistetud karistusega, ei tähenda, et kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on vangistuse mõistmisel arvestanud nii isiku süüd, kergendavaid asjaolusid ning ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Maakohus on mh arvestanud, et süüdistatavat on ka varem reaalse vangistusega karistatud, kuid süüdistatav pole vangistusest vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Prokurör nõustub maakohtu seisukohaga, et uute eriliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine pärast eelmise karistuse ärakandmist ei saa tuua kaasa eelmise karistusega võrreldes leebemat karistusõiguslikku kohtlemist. 5.2 Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kriminaalasjas süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusi. Ekspertiisi kohaselt oli süüdistatav kuritegude toimepanemise ajal süüdiv ning võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Samuti nähtub ekspertiisist, et süüdistatav vajab küll psühhiaatrilist ravi, kui mitte psühhiaatrilist sundravi ning ta on võimeline kandma karistust ning viibima kinnipidamisasutuses. Süüdistataval on vanglas võimalik saada psühhiaatrilist ravi ning süüdistatava ise on apellatsioonis kinnitanud, et ta on vastavat ravi vanglas ka saanud. Lootuse Küla poolt pakutav rehabilitatsiooniprogramm on mõeldud sõltuvusprobleemidega (alkohol, narkootikumid) tegelemiseks, mitte psühhiaatrilise ravi osutamiseks. Lootuse Külast on isikul võimalik vabalt lahkuda ning samuti peavad programmis viibivad isiku järgima sealseid sisekorra eeskirju. Süüdistatav on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole selleks suuteline. Nimelt ei suutnud süüdistatav talle varasema kohtuotsusega määratud narkosõltuvusravi kohustust täita, kuna lahkus raviasutusest ning samuti oli tal probleeme sisekorraeeskirjade täitmisega. Süüdistataval on 4 võimalik pärast karistuse rehabilitatsiooniprogramm. kandmist läbida Lootuse Küla poolt pakutav KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega ning prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.
3. Kolleegium asub seisukohale, et valitud kaitsetaktikale, tunnistas süüdistatav maakohtu istungil ennast täielikult süüdi temale esitatud süüdistustes. Enda ülekuulamist ei taotlenud ja üksikasjalikke ütlusi süüdistatav maakohtu istungil anda ei soovinud. Herkki Peenoja on üheselt kohtuistungil kinnitanud, et saab temale esitatud süüdistustest aru ja kahetseb toimepandut (istungi helisalvestis 17:49 kuni 18:26). Samuti tunnustas süüdistatav tema vastu esitatud nõudeid ja võttis hagid õigeks (istungi helisalvestis 16:19). Kohtuistungil oli süüdistatavale tagatud ka kaitseõigus ning kaitsja pidas samuti esitatud süüdistusi põhjendatuks ning leidis, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud (istungi helisalvestis 17:00). 7.1 Süüdistatav on apellatsioonis märkinud, et hääled peas käskisid süü omaks võtta, kuid tegelikkuses ei saanud ta millestki aru. Kolleegium leiab, et sellised süüdistatava väited on täielikult ainetud ning ilmselgelt põhjendamatud, sest ei osutata ühelegi maakohtu veale tõendite hindamisel. Maakohus on Herkki Peenoja süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuritegudes arvestanud süüdistatava süü omaksvõttu, sh kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, mis on kooskõlas ka kriminaalmenetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Seejuures ei ole maakohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele kogumis. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisude seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused kuritegude koosseisude tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda.
4. Kaitsja asub seisukohale, et tulenevalt süüdistatava psüühilisest tervisest tuleb mõistetud karistust kergendada ning maakohus ei ole karistust kohaldades arvestanud kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis märgitud ekspertarvamusega. Apellant ei viita otseselt

§-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on apellatsioonis põhjendanud kergendada süüdistatavale mõistetud karistust tema psüühilise seisundi tõttu. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Herkki Peenoja oli temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, kuid Herkki Peenojal esineb psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud hilise tekkega psühhoos, mida tuleb käsitleda muu raske psüühikahäirena

§ 34järgi.

8.1 Maakohus on küll märkinud, et süüdistatav on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine, kuid ei ole esitanud põhjendusi, kas esinevad alused kergendada karistust

§ 35alusel.

Kohtupraktika kohaselt kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest (

§ 34), tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele.

Seal on tal tarvis hinnata, kas diagnoositud raske psüühikahäire võis teo ajal oluliselt mõjutada (piirata) toimepanija 5

1. a)arusaamisvõimet või
2. b)tegude juhtimise võimet (vt nt RKKKo nr 1-20-6745, p 36). Maakohus ei ole kontrollinud, kas muu raske psüühikahäire piiras oluliselt süüdistatava võimet mõista, milline oleks antud juhul olnud normikohane käitumine. Kohtupraktika kohaselt isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist

§ 34

p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-22-09, p 6.1). 8.2 Kolleegium asub seisukohale, et kuigi Herkki Peenojal esineb muu raske psüühikahäire, ei piiranud temal esinev psüühikahäire tema arusaamis- ja otsustusvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning ta eristas lubatut ja keelatut ja adus täielikult oma tegude tagajärgi, mistõttu ei ole alust karistust kergendada

§-de 35 ning 60 alusel. Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Herkki Peenoja vaimse seisundi osas. Kuigi kaitsja viitas tuvastatud muu raske psüühikahäirele ja teatud situatsioonis raskustele käitumise kontrollimisel n-ö kui olukord on süüdistatava jaoks ootamatu (istungi helisalvestis 1:20:10), ei tulene selline järeldus ekspertiisiaktist nagu väidab kaitsja. Seejuures ei ole ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes, sh ei ole kaitsja märkinud, et süüdistatava normikohane käitumine oleks olnud süüdistatava jaoks nii raske, et ta ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud ehk raskendatud teo toimepanemise ajal. Tegemist oli süüdistatava tavapärase käitumismustriga, seejuures süüdistatava ütlused, et oli joobes, ei anna alust kohaldada

§ 35

sätteid, sest ekspertiisiaktist ei nähtu, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava võimet oma käitumist kontrollida. Lisaks on ekspert märkinud, et süüdistatava õigusvastased teod ei ole seostatavad psühhoosi sümptomitega. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et tulenevalt maakohtu poolt refereeritud tõendite sisust oli Herkki Peenoja võimeline reegleid järgima ning tema süüvõime ei olnud teo toimepanemise ajal oluliselt piiratud, mistõttu ei esine süüd vähendavat asjaolu ja ei ole alust karistust kergendada

§-de 35 ning 60 alusel. 9. Kolleegium ei tuvastanud

§ 63

lg 2, 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Mõistetud liitkaristus ei hälbi karistuspraktikast (vt nt RKKKo nr 3-1-1-20-16, p 16, sh RKKKo nr 3-1-1-13-11 p 9.1, 3-1-1-76-12 p 10, 3-1-1-5813 p 10). 10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

§ 74sätte kohaldamiseks.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt RKKKo nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p-d 1617). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja 6 Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohus siiski seda teinud. 10.1 Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 21) võib lühivangistuse määramine kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba kaheksa kuud, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. 10.2 Lisaks puudub karistuse osalisel täitmisele pööramisel Herkki Peenoja suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, sest varasemalt on süüdistatav kandnud ära suhteliselt pikaajalise reaalse vangistuse ning ka eelnevad põhikaristuse individualiseerimise viisid (karistuse kandmisest osaline vabastamine ehk nn šokivangistuse kohaldamine, karistuse kandmisest täielik vabastamine), ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada

§ 74sätteid.

Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Herkki Peenoja suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Herkki Peenoja karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 10.3 Ainuüksi see, et süüdistatav soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse ja tegeleda sõltuvusprobleemidega, ei anna alust kohaldada

§ 74sätteid.

Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 10.4 Küsimusele, kuidas põhikaristust individualiseerida on pädev vastama kohus, mitte ekspert. Seega on ainetud kaitsja väited, et tulenevalt eksperdiarvamusest pidanuks maakohus põhjendama, miks ei võetud arvesse eksperdiarvamust, et kohus võiks uuritava allutada käitumiskontrollile, sh kohustada teda loobuma narkootilistest ainetest ja alkoholist ning pöörduma psühhiaatrilisele ravile. Märkimist väärib seegi, et kaitsja on ise maakohtu istungil kinnitanud, et süüdistatav on saanud vanglas psühhiaatrilist ravi, mis on tulemuslik (istungi helisalvestis 1:21:20). Seega on selline tulemuslik ravi tagatud süüdistatavale ka vangistuses olles.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Herkki Peenojale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Herkki Peenoja kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal 7 maakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 172,80 eurot. Seega tuleb Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 172, 80 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Herkki Peenoja suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. septembri
4. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8