p-de 1,3 ja § 184 lg 2 p 1 järgi; Sergei Veselovski süüdistuses
lg 2 p-de 1, 2 järgi; Svetlana Veselovaskaja süüdistuses
aprilli 2009. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja X ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo; Sergei Veselovski Prokurör Lea Pähkel X, ik XXXXXXXXXX, XXX, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX; kriminaalkorras varasemalt karistatud 17.10.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1, § 121 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 2 a; tõkend vahistamine alates
lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud 8 päeva (karistus kantud); tõkend vahistamine alates
2. X süüdistuses
p-de 1, 3 järgi saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3. Xle
184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus viis aastat vangistust jätta muutmata; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista süüdistatavale karistuseks kolm aastat neli kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks määrata
Samuti esitati Xle süüdistus selles, et ta omandas ebaseaduslikult, grupis koos Sergei Veselovski ja Svetlana Veselovskajaga suures koguses narkootilist ainet 3-metüülfentanüül nii enda tarbeks kui edasiandmiseks, mida hoidis koos oma elukaaslase Sergei Veselovski ja viimase ema Svetlana Veselovskajaga nende ühises elukohas aadressil XXX. 16.09.2008.a teostatud läbiotsimise käigus leiti Sergei Veselovski ja X toast diivani alt marli sisse mähitud kilekott, milles omakorda oli paberilehe sees suures koguses 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit. Seega pani X toime
1.2 Sergei Veselovskit süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on varem pannud toime
1.3 Svetlana Veselovskajale esitati süüdistus selles, et ta omandas ebaseaduslikult, grupis koos Sergei Veselovski ja Xga suures koguses narkootilist ainet 3-metüülfentanüül nii enda tarbeks kui edasiandmiseks, mida hoidis koos oma poja Sergei Veselovski ja viimase elukaaslase Xga nende ühises elukohas aadressil XXX. 2 Seega pani Svetlana Veselovskaja toime
p-de 1, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaheksa aastat vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks viis aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistuseni kestusega viis aastat neli kuud. S. Veselovski tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistuseni kestusega neli aastat. S. Veselovskaja tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistuseni kestusega kaks aastat; karistus jäeti
2.1 Kohus leidis, et X süü
Kohus asus nn välistamismeetodi tulemusel seisukohale, et lapsele narkootikumi andjaks sai olla vaid X – ajal, mil lapsele ainet manustati, S. Veselovski magas, S. Veselovskaja poolt lapsele narkootikumi andmist pidas kohus aga täielikult ebausutavaks. Samuti leidis tuvastamist, et lapsele oli antud narkootilise aine sellist segu, mida süstis endale just X, mitte aga S. Veselovski. Kuivõrd lapsele põhjustati oht elule ja raske psüühikahäire, märkis kohus, et süüdisatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
2.2 Kohtualustele esitatud süüdistuse osas suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitumises leidis kohus, et tõendatud on suure koguse narkootilise aine grupis hoidmine ja valdamine; seejuures loobus prokurör kohtulike vaidluste käigus süüdistusest narkootikumide omandamises ja edasiandmises, mistõttu mõistis kohus süüdistatavad selles osas õigeks. Vaatluse all olev narkootiline aine leiti S. Veselovski ja X kasutuses olnud toast, täpsemalt diivani alt. Esmalt leidis kohus, et tõendamist on leidnud S. Veselovskaja kokkupuude selle narkootilise ainega, kuna kilekoti sees olnud narkootilise aine voldikuna kasutatud paberilehel oli tema sõrmejälg ja marlitükil ning kilekotil, mille sees oli paberinutsak narkootilise ainega ja paberinutsakul tuvastati tema DNA. DNA-ekspertiisi alusel järeldas kohus, et kokkupuutes selle narkootilise ainega oli ka S. Veselovski. Kuigi X sõrmejälgi ega DNA-d narkootilise aine pakil ekspertiisi käigus ei tuvastatud, ei välistanud see kohtu hinnangul tema teadlikkust selle pakikese olemasolust ja tahtlust seda toas hoida, sest ta ise tarvitas ka 3-metüülfentanüüli. Kohus märgib, et kui isikute toast, kes pidevalt tarvitavad 3metüülfentanüüli, leitakse samasugust narkootilist ainet, on selgitused, et nad diivani all olnud pakikesest midagi ei teadnud, ilmselgelt ebausaldusväärne kaitseväide. Kohus asus seisukohale, et kõik kolm süüdistatavat teadsid narkootilise aine olemasolust korteris ja hoidsid ning valdasid seda, pannes toime grupis narkootilise aine käitlemise. 3. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras X ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo, samuti S. Veselovski. S. Veselovskaja osas ei ole apellatsiooni esitatud. Apellantide taotlused ja põhiväited on järgmised. 3.1 X palub maakohtu otsuse tühistada ning ta täielikult õigeks mõista. 3.1.1 Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole pannud toime
3 Nii on tõendatud, et ta lahkus kodust hommikul ajavahemikus 6.00-7.30, tulles tagasi alles kell 11.00. Just sellel ajavahemikul manustati lapsele ka narkootilist ainet ning järelikult ei saanud selleks olla tema. Tema süüd ei tõenda ka see, et lapsel tuvastati mürgitus sarnasest ainesegust, nagu ta seda tarvitas ise; sellistest komponentidest võis aine kokku segada ka S. Veselovski. 3.1.2 Samuti palub X mõista end õigeks süüdistuses
Tema ei teadnud narkootilise aine olemasolust kodus mitte midagi. Samuti ei leitud tema DNA-d ainepakikeselt, küll aga kaassüüdistatavate oma. Ka S. Veselovskaja on kinnitanud, et narkootilise aine ostis tema enda poja jaoks. 3.2 Ka X kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ning süüdistatav täielikult õigeks mõista. 3.2.1 Eksperdiarvamuse kohaselt kestab fentanüüli aktiivne toime 1-2 tundi. Laps toimetati haiglasse kell 11.08, st üle kolme tunni pärast X lahkumist kodust. Seega ei saanud süüdistatav lapsele narkootilist ainet manustada. Samuti ei ole usutav, et X soovinuks enda lapsele halba, rääkimata tahtlusest tekitada talle rasket tervisekahjustust. Kaitsja leiab, et välistatud ei ole narkootilise aine sattumine lapse organismi juhuslikult (laps sai selle kätte ning pistis suhu). Samas on apellant seisukohal, et ka siis ei saa rääkida X vastutusest
lg 1 järgi, kuivõrd kindlaks ei ole tehtud, kes süüdistatavatest konkreetselt oli hooletu ning võimaldas lapsel narkootilise aine kätte saada. 3.2.2 Kaitsja hinnangul tuleb X õigeks mõista ka süüdistuses
Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis süüstaks X selle kuriteo toimepanemises. Isiku süüdimõistmine ei saa rajaneda väitel, et X oli teadlik pakikese olemasolust ja tahtis seda toas hoida. 3.3 S. Veselovski taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 3.3.1 Apellant kinnitab, et ta ei teadnud tema toast leitud narkootilisest ainest midagi – vastasel korral oleks ta selle ära tarvitanud. Kohus ei ole arvestanud tema ema ütlusi, kes on kinnitanud, et narkootikumid ostis just tema, sellest apellanti teavitamata. Et tema selles korteris elab, ei tähenda veel seda, et ta oleks seotud sealt leitud narkootikumidega. Apellant leiab, et kohtu motiivid on ebaselged ning rikutud on süütuse presumptsiooni põhimõtet. 4. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud taotluste juurde, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha apellatsioonis taotletule vastav lahend; S. Veselovski apellatsiooni toetas ka tema kaitsja. Advokaat R. Kiviloo esitatud apellatsiooni toetas ringkonnakohtu istungil X kaitsjana osalenud vandeadvokaadi vanemabi M. Allikmäe. Prokurör palus maakohtu otsuse X ja S. Veselovski süüditunnistamises ja karistamises narkootilise aine suure koguse käitlemises jätta muutmata; prokurör asus ringkonnakohtu istungil seisukohale, et X süüditunnistamise ja karistamise osas
p-de 1, 3 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 337 lg 1 p 7 mõttes; selle rikkumise tuvastamisel lähtub kriminaalkolleegium KrMS § 340 lg-st 1, mis sätestab kohtu kohustuse väljuda apellatsiooni piiridest, kui on tuvastatav süüdistatava olukorda raskendav kriminaalmenetlusõiguse 4 oluline rikkumine. Kohtuotsuse motiveerimisel osundab kriminaalkolleegium esmalt kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele (I), käsitledes seejärel apellatsioonides esitatud väiteid suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise osas (II) ja võttes seejärel seisukoha Xle mõistetud karistuse küsimuses (III). I 5. Esmalt vaeb kriminaalkolleegium X süüküsimust
5.1 Ringkonnakohus soostub täiel määral maakohtu seisukohtade ning järeldustega osas, millega on motiveeritud
Maakohus on otsuses (vt otsuse lk 5-6) põhjalikult analüüsinud kõiki kriminaalasjas olevaid tõendeid, käsitlenud ka süüdistatava ja tema kaitsja vastuväiteid ning ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et narkootilise aine manustajaks lapsele sai olla vaid X. Apellatsioonides esitatud väited ei vastusta kuigivõrd maakohtu vastavasisulist järeldust. Apellatsioonides leitakse, et kuivõrd laps toimetati haiglasse kell 11.08 ning eksperdiarvamuse kohaselt kestab fentanüüli aktiivne toime ca 1-2 tundi, siis ei saanud lapsele narkootikumide andjaks olla X, kes lahkus kodust juba kolm tundi varem. Maakohus on seda küsimust juba käsitlenud ning sarnaselt esimese astme kohtule leiab ringkonnakohus, et süüdistatav ja tema kaitsja ajavad siinkohal omavahel segamini aine toimeaja ning mürgistuse mõisted. Isegi kui aine aktiivne toimeaeg on piiritletud ca 1-2 tunniga, ei tähenda see, et väljapool seda toimeaega ei saaks enam esineda aine manustamisest põhjustatud mürgistusnähud. Teisisõnu - kui isikule põhjustatakse aine manustamisega (üledoseerimisega) mürgistus, ei taandu selle nähud automaatselt koos manustatud aine toimega. X süüküsimuse lahendamisel on enam kui kõnekas ka tuvastamist leidnud asjaolu, et tema valdusest leiti süstlad, milles oli sarnase seguga narkootiline aine kui see, millest põhjustati kannatanule raske tervisekahjustus. Samuti on maakohus nn välistamismeetodil tuvastanud, et narkootilise aine andjaks sai olla vaid X ning ringkonnakohus soostub esitatud argumentidega täiel määral. Siinkohal ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks arutleda kaitsja apellatsioonis esitatud võimaluse üle, et Y sai ise kätte narkootilise aine ning manustas seda. Kannatanu oli aine manustamise hetkel 5-kuune, mis välistab täielikult iseseisva liikumise võimaluse – sellises vanuses laps saab haarata ning suhu pista vaid esemeid, mis talle sihipäraselt antakse. Liiatigi ei olnud Y eakohaselt arenenud, nagu seda õigustatult osundas ringkonnakohtu istungil ka prokurör. Seega on täiesti võimatu kaitsja esitatud hüpotees lapse juhuslikust kokkupuutest narkootilise ainega, millest hilisemalt tekkis mürgistus. Selles osas soostub ringkonnakohus maakohtuga täiel määral, pidamata vajalikuks täiendavalt maakohtu motiive korrata. 5.2 Seega on täielikult leidnud tõendamist
Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb kriminaalkolleegiumi hinnangul aga järgnevas. Karistusseadustik sätestab, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (
See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest (vt nt RKKKo 3-1-1-148-03, p 10.1). Seega - isiku suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel peavad tema käitumises olema esmalt, esimese sammuna, tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud. Käesoleval juhul on see nõue 5 täidetud. Teise, sellele järgneva sammuna tuleb vältimatult aga lahendada süüteokoosseisu subjektiivne külg ehk tahtliku tagajärjedelikti korral lahendada küsimus, kas isik teo toimepanemise ajal minimaalselt pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (
Käesoleval juhul on X käitumise subjektiivne külg jäänud täielikult sisustamata. Maakohus on pärast süüteokoosseisu objektiivse külje tuvastamist üksnes märkinud, et „kuriteo kvalifikatsioon
p-de 1 ja 3 (järgi) on õige, sest 3-metüülfentanüüli manustamisega 5kuusele lapsele tekitas X talle tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu elule“ (otsuse lk 6). Täielikult on jäänud aga lahendamata küsimus, kas tagajärje osas tegutses X tahtlikult või ettevaatamatusest; tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje esinemise osas puuduvad põhistused täielikult, mis on süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks aga vältimatult vajalikud. 5.3 Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium olnud kestvalt seisukohal, et kui kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel loeti kannatanule põhjustatud tervisekahjustused tahtlikult tekitatuks, puuduvad kohtuotsuses põhjendused. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt RKKKo 3-1-1-77-07, p 8). Kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ei ole selle rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel. Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist (vt RKKKo 3-1-127-08, p 16). 6. Seega tühistab Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse X süüditunnistamise ja karistamise osas
p-de 1, 3 järgi ja saadab kriminaalasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. II
10. Kriminaalkolleegium soostub täielikult maakohtu järeldusega, et kui isikute toast, kes ise pidevalt tarvitavad 3-metüülfentanüüli, leitakse samasugust narkootilist ainet, on selgitused, et nad diivani all olnud pakikesest midagi ei teadnud, ilmselgelt ebausaldusväärne kaitseväide. Süüdistatavate toast leiti veel lusikas, mida on ilmselgelt tarvitatud narkootilise aine segamiseks. Samaaegselt leiti sellelt lusikalt ka mõlema süüdistatava bioloogiline jälg. See asjaolu näitab selgelt, et S. Veselovski ja X valmistasid (lahjendasid) vähemalt teatud etappides ühiselt narkootilist ainet; seda kinnitasid süüdistatavad ka ringkonnakohtu istungil. Et narkootilisi aineid ka soetati koos, tuleneb ka S. Veselovski kohtus antud ütlustest (kd 2, tlk 490 pöördel). Seega võib tõsikindlalt väita, et süüdistatavad soetasid ning tarvitasid narkootilist ainet 3-metüülfentanüül ühiselt, mis teeb nad aga narkootilise aine kaasvaldajateks
Kohtuotsuse p-s 8 kajastatud asjaolud teevad täielikult võimatuks variandi, et narkootikumid toimetas tuppa keegi teine peale X või S. Veselovski (ning mis on mõlema süüdistatava sisuliseks kaitseväiteks). 10.1
Võimaluse, et narkootikumide ostjaks ning tuppa toimetajaks oli hoopis S. Veselovski ema (mida süüdistatav ise apellatsioonis kinnitab), on maakohtu poolt ümber lükatud kui ilmselgelt tegelikkusele mittevastav versioon, millel kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks täiendavalt peatuda. Kohatu on ka S. Veselovski väide, et kui ta oleks teadnud narkootikumide olemasolu toas, oleks ta need lihtsalt ära tarvitanud. Narkootikume tarvitatakse teatud koguses ning nagu on käesolevas kriminaalasjas ka tuvastatud, kasutas S. Veselovski süstemaatiliselt 3-metüülfentanüüli, seda täiendavate ainetega segades. Süüdistatavate valdusest leiti narkootilist ainet suures koguses, s.o enam kui kümnele isikule, mistõttu on kohatu rääkida narkootilise aine võimalikust kohesest äratarvitamisest – see oleks ilmselgelt kaasa toonud letaalsed tagajärjed. Nimetatud ainekogus oli mõeldud korduvaks tarvitamiseks ning seda ei olnud lihtsalt jõutud tervikuna konsumeerida. 10.2 Kriminaalkolleegium leiab, et tuvastatud asjaolude taustal saab vastuvaidlematult väita sedagi, et samaaegselt oli narkootilise aine valdajaks ka X. Ühest küljest näitab seda juba p-s 10 osundatud asjaolu, et X valmistas teatud ajahetkedel koos S. Veselovskiga narkootilisest ainest lahust. Tõendatud on seegi, et narkootikume omati n.ö ühisena, seda jagades; süüdistatavate üldist elukorraldust silmas pidades on see ka enam kui usutav. On täiesti võimalik, et narkootilise aine n.ö jagajaks oli esmajoones S. Veselovski, mis selgitab ka seda, miks ei ole ainepakikesel tuvastatud Xle kuuluvat bioloogilist materjali; kuid see ei vastusta mingilgi viisil järeldust X kui aine valdaja kohta. Samuti on tuvastatud see, et X kinnipidamisel leiti tema juurest neli süstalt, millest leiti ekspertiisi tulemil 3-metüülfentanüüli ja difenhüdramiini jälgi (kd 1, tlk 34); teisisõnu, enne kinnipidamist oli X tarvitanud narkootilist ainet, mille üheks komponendiks oli 3-metüülfentanüül. Sellega haakuvalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada käesoleva otsuse p-s 5.1 märgitule, kus ringkonnakohus luges tuvastatuks selle, et nimetatud päeva hommikul oli lapsele narkootilise segu andjaks just X; sellest järeldub, et nimetatud narkootiline aine pidi olema X valduses juba varasemalt, s.o hommikul (välistatud on seega võimalus, et tema juurest leitud narkootilise aine 7 omandas X peale kodust lahkumist). Tuvastatud asjaolusid silmas pidades peab kriminaalkolleeguim seega tõendatuks, et narkootiline aine, mida X manustas nii endale kui ka enda lapsele, pärines just sellest vaatluse all olevast pakist, mis leiti nende ühises valduses olevast toast. Selle alusel saab aga üheselt väita, et samaaegselt oli narkootilise aine valdajaks S. Veselovski kõrval ka X. 11. Eeltoodu alusel leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus X süüditunnistamises ja karistamises
Veselovski süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 p-de 1, 2 järgi on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. III 12. Tühistades maakohtu otsuse X süüditunnistamises ja karistamises
p-de 1, 3 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada ka Xle mõistetud liitkaristuse osas. Käesoleval juhul on Xle
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuseks viis aastat vangistust, mis on
lg 1 alusel loetud kaetuks
Kriminaalkolleegium peab Xle
X ei ole süüteo toimepanemist tunnistanud ega seda kahetsenud, seega puuduvad tema käitumises karistust kergendavad asjaolud. Samas on maakohus tuvastanud ka raskendavate asjaolude puudumise. Kohus on motiveeritult mõistnud süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks seda täiendavalt revideerida vähendamise suunas. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni kolm aastat neli kuud vangistust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.