) § 38 lg 4 punkt 9 kohaselt ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatisele.
lg 4 p 9 lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või rajatist, mille alla saab arvestada elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Pendikse kinnistul ei ole ehitisregistri andmetel olemasolevat elamut. Kinnistul on vaid 2 vundamenti (Ehitisregistrisse kantud ja
lg 4 p 9 erandit, mis sätestab tehnorajatiste ja võrkude rajamist ehituskeeluvööndisse olemasoleva elamu tarbeks. Pendikse kinnistu naaberkinnistul (Kaasiku kinnistul) asuvad elumaja ja kolm abihoonet. Mõlemad kinnistud on taotleja X omanduses. Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmisel tekib Pendikse kinnistule elumaja ja kolm kõrvalhoonet, millele laieneb
) § 38 lg 4 p. 9 ettenähtud erand ei rakendu. Taotlejale jääb arusaamatuks, millised tõendid, õigusaktid või faktid on sellise hinnangu aluseks. Viidatud erand ei sea mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat võib omatarbeks toota. 2) Jääb arusaamatuks, millised asjaolud või toimingud on tinginud haldusmenetluse ebamõistliku venimise. 11 kuule. Veninud menetluses on haldusorgan andnud kattetuid lubadusi (avatud menetluse läbiviimine ja projekteerimistingimuste väljastamine ühe kuu jooksul) ja otsinud ettekäändeid menetluse lõpetamiseks. Hea halduse tava oluliseks osaks on haldusorgani selgitamiskohustus, vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36. Selgitamiskohustust ei saa mõista formaalsusena, vaid ametnik peab suutma kodanikule mõistetav viisil lahti seletada ka seaduses sisalduvate tingimuste või piirangute mõtte ja eesmärgi. Antud juhul ei ole haldusorgan 11 kuu jooksul väldanud menetluse jooksul täitnud selgitamiskohustust. Haldusorgani ülesandeks ei ole üksnes formaalne õigusaktide andmine ning sellele vältimatult eelneva menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike teadmisteta inimesed oleksid võimelised tulemuslikult menetluses osalema. Antud juhul eespool loetletud põhimõtteid järgitud ei ole. 3) Haldusorgani viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatule“ (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021) (edaspidi ka: tuule- ja päikeseenergia käsiraamat) on aegunud. Viitest võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia tootmine on alla 15 kW. Haldusorgani seisukoht on vastuolus eelkõige EL direktiivi nr 2018/2001 mõttega, mille kohaselt tuleb igati soodustada taastuvenergia tootmist ja tarbimist. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise soodustamine ei tähenda omakorda põhjendamatute piirangute seadmist. Haldusorgani kahtlused ja seisukohad, mille kohaselt „projekteerimistingimuste taotluses märgitud tuuleelektrijaam on üle dimensioneeritud“ ning omatarbeks toodetud taastuvenergiat ei tohi salvestada ega müüa, on vastuolus EL ja Eesti õiguses sätestatud põhimõtete ja Eesti seatud eesmärgiga, mille kohaselt taastuvenergia tootmist ja tarbimist kodumajapidamistes tuleb soodustada ja arendada. Otsuse tegemisel ei saa lähtuda tuulegeneraatori maksimumvõimsusest, kuna tuuliku efektiivsuse kasutegur jääb erinevate allikate andmetel vahemikku 20-50%.
lg 4 p-s 9 ettenähtud erand ja muud Eesti õigusaktid ei sea mitte mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat võib omatarbeks toota. 4) Kummastavad on vastustaja seisukohad seoses vajadusega algatada detailplaneeringu menetlus PT menetluse asemel. 11.02.2022 esitas kaebaja, Pendikse (89001:003:0311) ja Kumbli (89001:003:0312) maaüksuse omanik, haldusorganile detailplaneeringu algatamise taotluse Kaebajale selgitati, et kuna nimetatud maaüksused (Kräsuli ja Kumbli saar tervikuna) jäävad planeeringualast välja, määratakse kavandatava tegevuse põhijooned maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu puudumisel just projekteerimistingimustega ning soovitati DP taotlus tagasi võtta, mida kaebaja ka tegi ning esitas taotluse PT-de väljastamiseks. 5) Tuuliku ala ei asu Viimsi kahe riikliku (Prangli, Aksi ja Naissaare) ega ka 6 kohaliku tasandi kaitsealal ega nende läheduses. Seega keskkonna mõju hinnangu (edaspidi: „KMH“) koostamine kehtivate normide järgi ei ole nõutud. Ka PT-de andmisel on võimalus vajadusel avalikkust kaasata läbi avatud menetluse, mida vastustaja väidetavalt ongi teinud. Kaebajale jääb arusaamatuks „avalikkuse kaasamise nõue“. Tegemist on Kräsuli saarega ning saare 4
S § 26 lg 3 p 3 kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel arvestama üldplaneeringus määratud tingimusi. Kräsuli saare kohta puudub üldplaneering. Lähtuvalt EhS § 26 lg 3 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus PT-de andmisel arvestama, et PT-de andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.
Ainuke kohalduv võimalus ehituskeeluvööndisse tuuliku ehitamist lubada oleks
lg 4 p 8 ja p 9, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Pöördudes
seletuskirja poole, selgub, et nimetatud erandite tegemise mõte oli võimaldada rajada olemasoleva elamu juurde ehituskeeluvööndisse maakaabelliini ja näiteks maaküttesüsteemi, kaevu, elektriliini või mõnda muud elamu jaoks vajalikku tehnorajatist ilma planeeringuta. Vastustaja arvates hõlmab see eelkõige otsest ja elutähtsat tehnovõrku või rajatist, ilma milleta majapidamises hakkama ei saa ja mille rajamiseks oleks ilmne liialdus hakata koostama detailplaneeringut. Kehtivas õiguses ei ole tuuleenergia omatarve reguleeritud. 2) Ehkki ükski seadus või selle alusel antud määrus seda otsesõnu ei ütle, on eri allikate hinnangute põhjal võimalik väita, et tuulegeneraatoreid ei tohiks paigaldada elumajadele lähemale, kui üks kilomeeter. Tuulikud võivad tekitada madalsageduslikku heli, mis häirib ja võib tekitada lähiümbruses elavatel inimestel erisuguseid tervisehädasid. Samuti võib olenevalt valest seadistusest müra või vibratsioon olla samuti tervisele kahjulik või ka tuuliku püsivusele ohtlik. Kui lähtuda esteetilisest vaatenurgast, siis väikesel saarel kaugelt üle puulatvade küündiv seadeldis annab muidu looduskaunile paigale tööstusliku väljanägemise, mis omakorda kahandab ümbruskonna kinnisvara väärtust. Madalsageduslikel helidel on samuti mõju loomastikule ja linnustikule, kes piirkonda vältima hakkavad või tiivikusse ennast surnuks lendavad. Eespooltoodud mõjude tekkimist ei saa pelgalt niisama, ilma uuringu või hinnanguta välistada ja siinkohal tekibki vajadus detailplaneeringu koostamiseks, mille raames ja koostöös KeA-ga nimetatud mõjusid uuritakse ja kas kinnitatakse või välistatakse. Samuti võib sellise mastaabiga ehitise osas olla vajadus kaaluda põhjalikumalt avalikku huvi. Siinkohal ei vaja pikemat käsitlust, kui palju Kräsuli majapidamised reaalselt elektrit tarbivad, kuna ilma planeeringuta ehituskeeluvööndisse tuulikut ehitada ei ole vastustaja arvates võimalik 5
lg 4 p 9 erand, Pendikse kinnistul ei ole ning
sätestatud erand ei rakendu. 4) Kaebaja etteheited vastustaja keelumise vastuolu kohta Eesti riikliku energia- ja kliimakavas ette nähtud eesmärkidega ning valla kohustuse kohta tagada väikesaartel elekter on antud kaasuse kontekstis ebaolulised ja neile ei saa toetuda. Vastustaja ei ole kuskil öelnud, et tuulegeneraatorit ei saa Kräsuli saarele üldse püstitada. Vastustaja on vaid öelnud, et see ei ole PT-ga võimalik. Kohases menetluses, avalikke huve ja taotleja huve omavahel kaaludes ja toetudes vajalikele uuringutele, on võimalik, et tulevikus saab tuuliku püstitada. 5) Põhjendatud kahtlus tootmisvõimsuse osas tekkis sellest, et vastustaja lähtub tuule- ja päikeseenergia käsiraamatust, mille kohaselt võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia tootmine on alla 15 kW ja tuuliku kõrgus kuni 30 m. Taotluses esitatud võimsus ja gabariit ületab omatarbeks märgitud võimsust ja gabariiti kordades.
kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk muu hulgas rannal või kaldal inimtegevusest tingitud kahjuliku mõju piiramine. Seda mõju saab analüüsida kohases detailplaneeringu menetluses ja kaebaja õigused ei ole kuidagi kahjustatud PT-de väljastamisest keeldumisega. KOHTU PÕHJENDUSED 24. Vaidlustatud PT-de andmisest keeldumisel on tuginetud EhS § 32 p-le 4 ja
S § 32 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus PT-de andmisest, kui PT-de taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele.
lg 1 p 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal meresaartel 200 meetrit.
lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 25. Antud kohtuasjas on küsimus eelkõige selles, kas kaebajale võib lubada erandit
lg 4 p 9 alusel.
A ja vastustaja on nõustunud, et
lg 4 p 9 lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või rajatist, mille alla tuleb lugeda ka elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Vaidlust ei ole selles, et Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmise järgselt on Pendikse kinnistul elumaja ja kolm kõrvalhoonet, mistõttu ei ole enam põhjendatud tugineda KeA 10.11.2022 kirjas väljatoodule, mille kohaselt Pendikse kinnistul ei ole olemasolevat elamut, vaid kinnistul on üksnes 2 vundamenti (Ehitisregistrisse kantud ja
Vastupidine käsitlus viiks selleni, et iga majapidamine peaks endale ise elektrituuliku püstitama, mis ei oleks
Kaebaja on viidanud ka võimalusele taastada ajaloolised hooned hävinud hoonete vundamentidele. Seegi võib elektritarbimist 6
lg 4 p 9 eesmärkidega ka vastuolus luua võimalus Viimsi valla elanike alternatiivse (täiendava) elektriga varustamiseks. Ka vastustaja ise möönab, et omatarbe ulatus pole õigusaktides täpsemalt reguleeritud. Kinnistuomaniku omandiõiguse riivamiseks peab aga olema õiguslik alus, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuletada vastustaja viidatud
sätetest. Vastustaja pole tuginenud ka teistele õigusaktidele, mis tema keeldumisele õigusliku aluse võiksid luua. Seetõttu on vastustaja keeldumine õigusvastane. Viide tuule- ja päikeseenergia käsiraamatule sellist õiguslikku alust ei loo. Kohtu arvates olukorras, kus Kräsuli saarel on püsiasustus, tuleb eelduslikult jaatada legitiimset huvi püstitada rajatisi, mis on vajalikud elutegevuse tagamiseks väikesaarel, sh elektrivarustuse loomine. Pelk viide ehituskeeluvööndile pole seega piisav, et elektrituuliku püstitamist keelata. Peamiseks vastustaja vastuargumendiks on kaebaja elektrituuliku üledimensioneeritus, kuid vastavad vastustaja seisukohad on jäänud kohaselt sisustamata ja õiguslikult motiveerimata. Kohus nõustub kaebuse vastavate põhjendustega. 26. Mingeid piirnäitajaid elektrituuliku võimsusele
-st ei tulene. Vastustaja ei saa piirduda pelgalt viitega, et tuulik on liiga suure võimsusega, vaid peab oma seisukoha siduma kehtestatud nõuetega, mida planeeritav tuulik rikuks. Seda ei ole vastustaja aga teinud. Vastustaja ei ole tegelikult vaidlustatud haldusakti põhjendustes välja toonud negatiivseid mõjusid, mis välistaksid kaebaja soovitud tuuliku püstitamise. Selliseid kaalutlusi ei saa esitada tagantjärele. Kohtu arvates on vastustaja etteheited jäänud ka üldsõnalisteks ning need ei ole piisavalt põhistatud. Näiteks viited mürale, visuaalsele häiringule ja kahjule looduskeskkonnale. Antud juhul on Kräsuli saare elanikud andnud nõusoleku tuuliku püstitamiseks, mistõttu pole selge, kelle õigusi vastustaja oma keeldumisega kaitseb. Vastustaja pole esitanud ka tõendeid selle kohta, et tuulikust lähtuks läheduses elavatele inimestele ülenormatiivne mõju. Kohaselt sisustamata on väited looduskeskkonna kahjustamisest ning sellest, et tuulik kahjustaks miljööväärtust ning kinnisvara väärtust. Kuna vastustaja väited on üldsõnalised, pole ka selge, milliseid uuringuid peaks kaebaja täiendavalt läbi viima ning mida olulist annaks juurde detailplaneeringumenetlus võrreldes PT-de menetlusega, mille raames võiks nõndasamuti teha kõik vajalikud uuringud. Nõustuda tuleb kaebajaga, et olukorras, kus vastustaja esitab vastuolulisi nõudeid (soovitab esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse tagasi võtta ja esitada PT-de taotluse, seejärel PT-de asemel jällegi detailplaneeringu taotluse), jääb oma nõuete esitamisel üldsõnaliseks ning menetleb taotlusi seaduses toodud tähtaegu rikkudes, ei ole järgitud hea halduse põhimõtet. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et haldusorgani selgitamiskohustus tähendab seda, et taotluse esitajale esitatakse arusaadavad nõuded ja tingimused ning põhjendatakse, miks haldusorganil vastavat teavet vaja on. Käesoleval juhul on haldusorgan jätnud selgitamiskohustuse täitmata ning viivitanud ebamõistlikult kaebaja taotluse lahendamisega. Vaidlust ei ole selles, et õigusaktid ei nõua üksiku elektrituuliku püstitamiseks KMH läbiviimist. KMH eelhinnangu andmise üle otsustamine on aga vastustaja enda pädevuses. See aga eeldab, et vastustaja tuvastab keskkonnamõjud, mida on vaja täiendavalt uurida. Piirduda ei saa üldiste viidetega võimalikele mõjudele. KeA ei ole leidnud, et tuuliku püstitamine oleks keskkonnamõjude tõttu välistatud või et üleüldse oleks vaja keskkonnamõjusid täiendavalt hinnata. Vastustaja peab oma vastavaid seisukohti põhistama. 27. Ülaltoodut arvestades tuleb tühistamisnõue rahuldada. 28. Kaebaja on esitanud ka taotluse teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates. Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmise korral palub kaebaja määrata vastustajale rahatrahv halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 ettenähtud korras ja ulatuses. HKMS § 168 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.