KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-12590 Tsiviilasi T

) § 23 lg-s 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 5 ja avaldaja põhikirja punktis 6.4 sätestatut. Viimase kohaselt informeeritakse koosoleku kokku kutsumisest liikmeid vähemalt 14 päeva ette.

§ 23

lg 1 järgi tuleb korduskoosoleku kutse saata arvates kümne päeva jooksul otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Praegu toimus

1. juuni
2. a koosolek 8 päeva pärast otsustusvõimetut
3. juuni
4. a koosolekut. Sellega on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja
5. juuni
6. a koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt sätestab avaldaja põhikirja punkt 6.6, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt viis ühistu liiget. Seega on
8. juuni
9. a koosolek põhikirja punkti 6.6,

§ 23lg 2 ning MTÜS § 20 lg 5 kohaselt otsustusvõimeline.

Põhikirja p 6.4, mille kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada 14 päeva, kohaldus

1. juuni 2023 koosolekule, kuid mitte
2. juuni
3. a koosolekule, sest viimane oli korduskoosolek. Korduskoosolekust tuleb põhikirja p 6.6 järgi ette teatada vaid seitse päeva. Muid nõudeid korduskoosoleku kokkukutsumisele ei ole ning seetõttu oli see otsustusvõimeline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja kohtunikuabi määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul jättis kohtunikuabi õigesti kandeavalduse põhikirja muutmise kohta rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt TsMS § 657 lg 21 ja § 659 alusel kohtunikuabi määruse põhjendusi.
5. Kandeavalduse aluseks on
6. juuni
7. a koosoleku otsus. Kohtunikuabi tuvastatud ja avaldaja esile toodud asjaoludel oli
8. juuni
9. a koosolek korduskoosolek

§ 23mõttes, mis kutsuti kokku, kui 20 juuni 2023.

a koosolek oli kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetu. Kohtunikuabi leidis, et

1. juuni
2. a koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja seega ei olnud see õigustatud otsuseid vastu võtma. Sellisel koosolekul tehtud otsused 2 on

29 lg 1 teise lause järgi tühised. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et korduskoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuid täiendab selles osas kohtunikuabi määruse põhjendusi. 28. juuni 2023. a koosoleku otsuste tühisuse toovad kaasa mitu asjaolu. 6.

§ 23

lg 2 järgi saadetakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Seega ei saa uus üldkoosolek toimuda varem, kui otsustusvõimetuks osutunud koosolekust (s.o 20. juuni 2023. a koosolekust) on möödunud seaduses või põhikirjas (

§ 20

lg 1 ja MTÜS § 20 lg 5) sätestatud minimaalselt seitsmepäevane üldkoosolekust etteteatamise tähtaeg, millele lisandub kaks päeva, mis on

§ 23

lg 2 järgi minimaalne ajavahemik otsustusvõimetu üldkoosoleku toimumisest kuni korduskoosoleku teate saatmiseni. Seega oleks

1. juunil 2023 toimunud üldkoosoleku korduskoosolek saanud nõuetekohase kokkukutsumise korral toimuda kõige varem
2. juunil 2023, eeldusel, et korduskoosoleku teade oleks saadetud
3. juunil (2 päeva pärast otsustusvõimetu üldkoosoleku toimumist) ja sellest oleks ette teatatud minimaalsed 7 päeva. Ekslik on avaldaja seisukoht, et lähtuda tuleb üksnes tema põhikirja p-st 6.6, mille esimene lause sätestab, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul. Selline põhikirja säte on vastuolus

23 lg-ga 2, mis ei näe ette võimalust näha põhikirjas korduskoosoleku kokkukutsumise kohta ette muid tingimusi.

17 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuivõrd avaldaja põhikirja p 6.6 on vastuolus seadusega, tuleb kohaldada seadust (vt korduskoosoleku kvooruminõude reguleerimise kohta RKTKm 16.01.2019 2-18-10407/9, p-d 8, 11 ja 12). 7.

§ 23

lg 1 teise lause kohaselt tuleb korduskoosoleku kokkukutsumise teates viidata asjaolule, et see koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Riigikohtu seisukoha järgi on selle asjaolu märkimata jätmine koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

§ 29

lg 1 mõttes, mis toob kaasa korduskoosoleku otsuste tühisuse (vt RKTKm 26.04.2023 2-22-12198/9, p 12).

1. juuni
2. a koosoleku kokkukutsumise teates (dtl 14) ei ole märgitud, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, mistõttu on sellel koosolekul tehtud otsused tühised ka selle asjaolu tõttu.
3. Eelnevast tulenevalt on kohtunikuabi jätnud õigesti avaldaja põhikirja muutmise kandeavalduse rahuldamata. Kandeavalduse aluseks olev üldkoosoleku otsus on selle üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ja seetõttu esines ÄRS § 41 lg-s 1 sätestatud alus kande tegemisest keeldumiseks.
4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 3